1-15-5626/84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-5626 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. jaanuari 2018 määrus, millega Alexey Filimonov (ik 39005250387) vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Külli Zimm, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Tühistada täies ulatuses Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
5. jaanuari 2018 määrus, millega Alexey Filimonov vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega temale Harju Maakohtu
6. oktoobri
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5626 mõistetud karistuse kandmiselt. Määruskaebus rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Alexey Filimonov kannab Tartu Vanglas karistust Harju Maakohtu
9. oktoobri
10. a otsuse järgi. Teda karistati KarS § 184 lg 1 ja KarS § 214 lg 2 p-de 1,4 järgi liitkaristusega 4 aastat 2 kuud vangistust. Vangistuse algusajaks loeti
11. september 2015 ja see lõpeb
12. novembril
15. oktoobril 2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid A. Filimonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokurör ei toeta A. Filimonovi tingimisi vabastamist enne tähtaega.
16. Tartu Maakohtu
17. jaanuari
18. a määrusega vabastati A. Filimonov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Formaalsed eeldused A. Filimonovi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Kohus märkis, et A. Filimonov asuks elama MTÜ-sse Lootuse Küla, kus on head elamistingimused. Samuti abistatakse teda seal töö- ja elukoha leidmisega. Küla personalil on pikaajalised kogemused töös vanglast vabanenutega. Kohtu hinnangul on täidetud ka vabastamise oluline eeldus – kinnipeetava õiguskuulekas käitumine vangistuse jooksul. Tal on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, ent tegemist ei olnud ohtliku üleastumisega. Vangistuse jooksul on A. Filimonov osalenud 5 erinevas sotsiaalprogrammis, mille kohta talle on antud hea tagasiside. Samuti osaleb ta vangla tööhõives. Materjalidest nähtuvalt on isik sisustanud senini vangistuses oldud aega otstarbekalt end arendades. Seega kinnitab vanglas oldud aeg A. Filimonovi soovi naasta õiguskuulekale teele ja kinni pidada kehtivatest reeglitest. Positiivseks pidas kohus ka A. Filimonovi toetavaid suhteid ema ja vennaga. Ka isaga on suhted paranenud. Kuigi isik end mõjutatavaks ei pea, viitab kuritegude korduv toimepanemine grupis siiski vastupidisele. Suurimaks murekohaks pidas kohus A. Filimonovi puhul narkootiliste ainete tarvitamist. Ta on tarvitanud narkootikume alates
19. eluaastast (viimati
20. mail 2015). Vanglas läbi viidud sotsiaalprogrammile vaatamata leiab A. Filimonov, et sõltuvusrehabilitatsiooniga tuleb Lootuse Külas jätkata. A. Filimonov oli nõus alluma ravile ja mõistab, et talle on tuge ja järelevalvet vaja. Positiivseks pidas kohus, et A. Filimonov tunnistab oma probleemi ja on nõus sellega tegelema. Narkosõltuvusest vabanemine on siiski raske ja pikaajaline protsess ja kuna isik on praeguseks narkootikumidest eemal olnud lühikest aega, siis tuleb talle määrata kohustus alluda ravile. Ka kinnipeetav ise on kinnitanud, et on vangistusest omad järeldused teinud, tal on soov teha elus muutusi seaduskuulekuse suunas ning loobuda narkootikumidest. Kohus pidas põhjendatuks anda A. Filimonovile võimalus näidata, et senini tehtud positiivsed arengud jätkuvad ning ta suudab edaspidi elada narkootikumideta. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev elektroonilisele valvele allutamine koos elektroonilise valvega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi, kui karistuse täielik ärakandmine vangistuses.
21. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör K. Zimm taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist täies ulatuses. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohtu määrus on põhjendamatu. Positiivsed asjaolud ei kaalu negatiivseid üle. A. Filimonovi vabastamist ei võimalda tema varasem elukäik. Süüdimõistetu on järjepidevalt jätkanud kuritegude (sh samalaadsete) toimepanemist. On igati alus arvata, et varasemad karistused ei ole mõjutanud teda väljakujunenud harjumusi ja käitumisviisi muutma. Korduvatest vangistustest ei ole A. Filimonov järeldusi teinud. Peamiseks riskiteguriks on A. Filimonovi sõltuvus narkootilistest ainetest. Arvestades, et A. Filimonovil puudub vabanedes töökoht, on oht uute süütegude toimepanemiseks reaalne. Ka kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu osutab sellele, et A. Filimonov ei ole suutnud ka vanglas kehtivatele reeglitele alluma. Vähetähtsaks ei saa pidada asjaolu, et A. Filimonov pani uue kuriteo toime katseajal. Ta vabastati Harju Maakohtu
22. jaanuari
23. a määrusega tingimisi enne tähtaega (määrus jõustus
24. jaanuaril 2015), ent juba
25. veebruaril 2015 pani A. Filimonov toime uued kuriteod. See näitab, et hirm karistuse ees ei ole uusi kuritegusid ära hoidnud. Seega on alust arvata, et kriminaalhooldus ei hoia uusi kuritegusid ära. Head ja toetavad suhted lähedastega olid A. Filimonovil samuti varem, ent ka see ei hoidnud uusi kuritegusid ära. A. Filimonovi suhtes on tehtud otsus, millega tunnistati kehtetuks tema elamisluba ja talle tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks koos sissesõidukeelu kohaldamisega viieks aastaks.
26. Kirjalikus vastuväites leiab A. Filimonov, et maakohtu lahend on põhjalik ja kaalutlusvigadeta. Prokuratuur on ekslikult järeldanud, et A. Filimonovil töökoht puudub. Töö tagab MTÜ Lootuse Küla. Ka prokuröri seisukoht, et kriminaalhooldus ei maanda uue kuriteo toimepanemise riski, on väär. A. Filimonov vabaneb elektroonilise valve alla kinnisesse asutusse väga kogenud ja vastutusrikka hoole alla. Sisuliselt on tegemist vangistuse jätkamisega tingimustes, mis võimaldavad enamat sissetulekut kui töö vanglas ja pehmemat adapteerumist ühiskonda ning sõltuvusrehabilitatsiooni jätkamist. Asjaolu, et
27. oktoobril
28. a tegi PPA otsuse, millega soovitakse A. Filimonovi Eestist lahkumist, ei ole antud asjas oluline, kuivõrd otsus on vaidlustatud. Ennetähtaegne vabastamine ei ole erand, nagu märgib prokurör. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
29. Määruskaebemenetluses on vaidluse all küsimus, kas A. Filimonovi vabastamiseks esinevad KarS § 76 lg-s 4 ette nähtud sisulised eeldused. Määruskaebuse kohaselt on maakohus nende eelduste hindamisel eksinud ja vabastanud kinnipeetava ekslikult vangistusest enne tähtaega.
30. Ringkonnakohus, määruskaebuse väiteid kaalunud, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja kaebus rahuldada. Kohus on KarS § 76 lg 4 kohaldamisel teinud kaalutlusvea, mille tagajärjel on A. Filimonov ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vanglast vabastatud. 7.1 Kohtumäärusest selgub, et maakohus, pidades A. Filimonovi ennetähtaegset vabastamist võimalikuks ja põhjendatuks, tugines tema karistusaega ja vabanemisjärgseid elutingimusi näitavatele andmetele. Ehkki A. Filimonovi karistusaega võib mööndustega (isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, ent samas on ta aktiivselt osalenud rehabiliteerivates tegevustes) pidada positiivseks ning samamoodi saab hinnata ka tema vabanemist toetavasse keskkonda, ei ole käitumine karistuse ajal ja vabanemisejärgsed tingimused ainsateks asjaoludeks, millega isiku tingimisi karistuse kandmiselt vabastamise küsimuse otsustamisel arvestama peab. Esimene kohtuaste ei ole A. Filimonovi karistuse eesmärkide täidetust hinnates üldse tähelepanu pööranud tema kuriteo asjaoludele, isiku varasemale elukäigule ja isikule. 7.
31. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma määruses nr 3-1-1-12-17 p-s 21 selgitanud, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohtud mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. 7.3 Ringkonnakohus leiabki, et taoline ohuprognoos A. Filimonovi osas selgub kuriteo asjaolusid, tema isikut ja varasemat elukäiku näitavatest andmetest. Nimelt nähtub A. Filimonovi varasemast elukäigust, et tema kuritegude toimepanemise peamiseks motiiviks on valdavalt olnud materiaalse kasu saamine, vägivalda on ta kasutanud grupis. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Filimonovi hoiakutes, mõtlemises ja käitumises täheldatud järgmisi riske ja ohte: sõltlasena hetkevajadustest lähtumine, kiirele omakasule orienteeritus, psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitult pärsitud toimetulek ja probleemide lahendamise oskus, impulsiivsus ja puudulik empaatiavõime (tlk 5, pöördel). Kahtlemata tuleb nentida, et tegemist on joontega, mis soodustavad uute kuritegude toimepanemise riski. Vaatamata sellele, et A. Filimonov on läbinud vangistuses rehabiliteerivaid tegevusi, on vangla märkinud, et muutumiste soov on küll olemas, ent puudu võib tulla sihikindlusest ja tahtejõust (tlk 5, pöördel). Erinevalt maakohtust, kes suhtus usaldavalt ja soosivalt A. Filimonovi muutumisplaanidesse, leiab apellatsioonikohus, et isiku varasem elukäik ning uue kuriteo toimepanemine vahetult pärast vabastamist, seab suure küsimärgi alla isiku plaanid. Nagu öeldud, suhtub ka vangistusasutus muutumisplaanidesse ettevaatusega. A. Filimonov on noor inimene, kes vangistati esimest korda 17-aastaselt. Vangistusevahelised intervallid on olnud 6-8 kuu pikkused. A. Filimonov kannab viiendat vangistust. Tema toimetulekut vabaduses on suuresti mõjutanud sõltuvus narkootilistest ainetest, mida ta tarvitab juba alates
32. eluaastast. Antud asjaolul on peatunud ka maakohus, leides muuhulgas, et hetkel on isik siiski võrdlemisi lühikest aega narkootikumidest eemal olnud (määruse lk 3 pöördel). Ka ringkonnakohus leiab, et võrdlemisi lühikesest karistusajast ei saa teha järeldusi A. Filimonovi muutumise kohta. Ammugi ei saa lõplikke järeldusi teha A. Filimonovi lubadustest. Nimelt nähtub Harju Maakohtu
33. jaanuari
34. a määrusest, et ka eelmise ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamisel avaldas süüdlane kohtuistungil valmisolekut tegeleda alkoholi- ja narkootikumide probleemiga ning kohus arvestas seda positiivset prognoosotsustust tehes, kui vabastas A. Filimonovi. Süüdlane suutis olla kuritegusid toime panemata vaid pool kuud. Harju Maakohtu
35. oktoobri
36. a otsusest nähtub, et A. Filimonov pani toime raskendavatel asjaoludel väljapressimise
37. veebruaril 2015 ja
38. mail
39. a 3 narkootilise aine suures koguses käitlemise (tlk 14). Ka eelmise ennetähtaegse vabastamise ajal oli A. Filimonovil olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ning ta nõustus kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel (Harju Maakohtu
40. jaanuari
41. a määrus, lk 3). Reaalsuses ei olnud nimetatud teguritel A. Filimonovi jaoks elumuutvat mõju, nagu ka vangistuses läbitud sotsiaalprogrammil „Eluviisitreening“. Eeltoodu tõttu ei omista ringkonnakohus maakohtu määruses toodud positiivsetele asjaoludele, sh süüdlase lubadustele, ülemäärast kaalu. Väärib märkimist, et vaatamata osaliselt positiivsele iseloomustusele, on vangla praegusel ajal kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist mittetoetaval seisukohal. 7.4 Ringkonnakohus ei omista määravat tähendust ka sellele, et maakohus allutas A. Filimonovi vabanemisel käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni (
42. novembrini 2019) ja ka elektroonilisele valvele 10 kuuks. Tegemist ei ole meetmetega, mis välistaksid kuritegude toimepanemise. Peab märkima, et ka Lootuse Küla programmiga liitudes peab olema valmisolek täita seal kehtivaid eeskirju, võtta vastu oma käitumist ja suhtumisi käsitlevaid juhiseid ja õpetusi ning rakendada need oma elus vajalike muutuste saavutamiseks. A. Filimonovi varasem elukäik näitab, et ta ei ole vanglas saadud teadmisi (sotsiaalprogrammist „Eluviisitreening“, mille süüdlane läbis eelmise vangistuse ajal) rakendanud. Samuti on ta vangistuses rikkunud vangla sisekorda, mille eest on A. Filimonovil üks kehtiv distsiplinaarkaristus. 7.5 Ehkki ringkonnakohus nõustub A. Filimonoviga, et ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid, leiab kohus eelmärgitut silmas pidades, et eeltoodud asjaolud kogumis A. Filimonovi käesoleval ajal vanglast vabastamist ei võimalda. Süüdimõistetu peab jätkama karistuse kandmist kinnipidamisasutuse tingimustes.
43. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
44. jaanuari 2018 määruse ja rahuldab määruskaebuse. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau