) § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Abiprokurör Margit Pärn Kaitsja Heiki Kuningas – riigi õigusabi osutamise korras Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 kokkuleppes kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu p 1 alusel kaitsjata Süüdistatav Y.N isikukood XXX elukoht XXX Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel XXX, töökoht XXX kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata, tõkendita 17.-18.07.2020 kahtlustatavana kinnipeetav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Y.N
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Y.N-i eelvangistuses 17.-18.07.2020.a viibitud 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 4 (neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel ei pöörata 4 kuud 28 päeva vangistust Y.N-i suhtes täielikult täitmisele, kui Y.N ei pane 1 (ühe)-aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab alljärgnevaid kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid: 1.
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX (tel nr XXX, e-post: XXX), ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 2.
lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust – ei tarvita alkoholi; 3.
lg 2 punktis 8 sätestatud kohustuse – osaleb kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis; 4.
lõike 4 alusel võetud kohustuse – alates kohtuotsuse kuulutamisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerib ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele (Lõuna-Eesti Haiglas või Põhja-Eesti Regionaalhaiglas või Pärnu Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis või Viljandi Haiglas) ja läbib hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
p 1 alusel hakkab 1-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest – 09.11.2020.a.
p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest.
lg 3,
lg 1 p 1 alusel võtta Y.N-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3-ks (kolmeks) kuuks. lisakaristusena 3-kuune tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kui otsust ei vaidlustata, jõustub otsus kohtuotsuse kuulutamisest 15 päeva möödudes (25.11.2020). Kohtuotsuse jõustumisest 5-e tööpäeva vältel tuleb Y.N-il liiklusseaduse § 127 alusel loovutada Maanteeametile. enda juhiluba Kohtuotsuse jõustumisest teavitada kantseleil viivitamatult Y.N-i (tel nr XXX, e-post: XXX). Toimikus kajastada teavitamise aeg ja viis. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud Y.N-i kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Y.N-ilt riigituludesse menetluskuluna kokku 946.80€ (üheksasada nelikümmend kuus eurot kaheksakümmend senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest: 70.80€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4), 876€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks Y.N-ile tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada säästudeta Y.N-il menetluskulu 946.80€ tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 78.90€ (seitsekümmend kaheksa eurot üheksakümmend senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3,
lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel nõutakse võlgnevus sisse täitemenetluse korras. Kohtutäituri kaudu võlgnevuse sissenõudmisel tuleb Y.N-il kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu 946.80€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99920700047894 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, 2 LUMINOR BANK EE401700017002872300, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-20-7031, menetluskulu 09.11.2020.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale kriminaalhoolduse kohaldamiseks, Maanteeametile juhtimisõiguse äravõtmist käsitlevas osas, pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) Y.N-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 17.07.2020 kella 17:39 ajal XXX. km juures mootorsõidukit Scania T114 GB6X2NZ reg. nr XXX olles alkoholijoobes ning Y.N-i alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 1,49 mg/l kohta. Y.N rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani Y.N toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
lg 1 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Y.N-ile karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 17.-18.07.2020.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Y.N ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt
lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel on Y.N kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
75 lg 4 alusel võtab Y.N endale kohustuse alates kohtuotsuse kuulutamisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
lg 2 p 8 alusel on Y.N kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lg 3 ja § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Y.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi tasu 70,80 eurot; KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 946,80 eurot. Y.N avaldas, et tema sissetulekuteks on XXX eurot kuus; pension on XXX eurot kuus. Tema ülalpidamisel on XXX. Tal on vaja tasuda eluaseme renoveerimiseks XXX. Säästud puuduvad. KrMS § 180 lg 3 alusel, taotleb Y.N kriminaalmenetluskulude 946,80 euro tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t et Y.N tasub menetluskulud ühe aasta jooksul iga kuu võrdsetes osades (12 x 78,90 = 946,80). Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1: Y.N avaldas, et ta ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist. Koopia kokkuleppest edastada süüdistatavale ja kaitsjale ning kriminaaltoimik saata kohtusse: Tartu Maakohtusse. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.