) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist 2 loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Arvestades seda, et kõik menetlusdokumendid on kostjale I kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes ja kohtul ei ole õnnestunud kostjaga I ühendust saada, ei pea kohus põhjendatuks küsida kostja I seisukohta hagist loobumise osas. Kostja I ei ole mitte mingil moel menetluses osalenud ega selle vastu huvi tundnud. Kostjal I ei saa olla ka tekkinud menetluskulusid. Eelneva tõttu võtab kohus kostja I osas hagist loobumise vastu ja lõpetab selles osas menetluse.
Kuivõrd kostja I ei ole menetluses osalenud, määrab kohus, et hüvitatavad kulud puuduvad. 4. Järgnevalt käsitleb kohus hageja ja kostja II vahel sõlmitud kompromissi. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (
) § 430 lõike 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitavas ja menetlust lõpetavas määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohus kinnitab hageja ja kostja II vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab vastavas osas menetluse. Hageja ja kostja II on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda. 5. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Kuivõrd hageja ja kostja II esindavad vandeadvokaadid, ei pea kohus neile menetluse lõpetamise tagajärgi eelnevalt selgitama (
6. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tagastab kohus hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot. 7. Edasikaebamise korras osas märgib kohus järgmist.
lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise peale esitada määruskaebuse.
lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
lg 4 võimaldab pooltel kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Praegusel juhul on hageja ja kostja II leppinud kokku selles, et nad lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Seega saab määruse resolutsiooni p-de 3, 4 ja 6 peale esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul määruse kättesaamisest. 3 Muus osas (resolutsiooni p-d 1, 2 ja 5) on määrus edasikaevatav 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Riigilõivu tagastamise osas ei ole määrus edasikaevatav (
/allkirjastatud digitaalselt/ G.W Kukkes kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.