) § 175 lg 11 alusel võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Viidatud erand üldnormist võimaldab võlgniku vabastada juhul, kui võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. Kohtupraktikas on mõistet arvestatav ulatus sisustatud seeläbi, et tunnustatud kuid rahuldamata jäänud nõuetest on võlgnik tasunud mitte vähem kui 60% (Tartu Ringkonnakohtu 14.06.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-14-55947). TF Bank AB tunnustatud ja rahuldamata nõue oli 463,64 eurot ning kohustustest vabastamise menetluses on tasutud kokku 79,95 eurot, st rahuldatud on 17,24%. Nõude rahuldamine määras 17,24% ei vasta kriteeriumile arvestatav ulatus, seega ei ole kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine materiaalõiguslikult lubatav. TF Bank AB vaidleb kohustustest vabastamisele vastu ning leiab, et kohustustest vabastamise menetlust tuleb jätkata veel vähemalt kaks aastat. 2 5.
lg-st 1 on üheks kohustustest vabastamise eelduseks võlgniku poolne tegelemine mõistlikult tulutoova tegevusega. Tulutoovama tegevuse otsimata jätmine ning võlausaldajatele väljamaksete tegemata jätmine mittearvestavas ulatuses tähendab
lg 1 järgsete kohustuste rikkumist ja sellega võlausaldajate huvide kahjustamist. Kuigi kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on võlgnikule uue majandusliku alguse võimaldamine, ei saa kõrvale jätta võlausaldajate huvisid saada oma nõue rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlausaldajate hinnangul nõuete katteks tehtud väljamakseid mittearvestatavas ulatuses. Võlausaldajad leiavad, et kui võlgnik ei ole suutnud teha 3 aasta jooksul nõude katteks mittearvestatavas ulatuses väljamakseid, ei saa ka järeldada, et võlgnik on tegelenud mõistliku tulutoova tegevuse otsimisega
Eeltoodust tulenevalt on võlausaldajad seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust, et võlgnikul oleks võimalus täita oma kohustusi suuremas ulatuses. Võlgniku vabastamine tema kohustustest riivab olulisel määral võlausaldajate õigusi, kuna tulenevalt
5.
Antud hetkel saaks tegemist olla üksnes võlgniku ennetähtaegse kohustustest vabastamisega
Nimelt sätestab kuni 30.06.2022 kehtinud
lg 1 1, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Nõude täitmine arvestatavas ulatuses on
lg 11 rakendamise obligatoorne eeldus, ehk võlgniku ennetähtaegseks kohustustest vabastamiseks peab võlgnik olema kolme aasta jooksul rahuldanud võlausaldajate 3 nõudeid arvestatavas ulatuses. Kui nimetatud eeldus on täitmata, ei ole ennetähtaegne kohustustest vabastamine võimalik. Ka Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-19-16 punktis 13 märkinud, et võlausaldajate nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamine on
lg 1 1 kohaldamise obligatoorne eeldus ning juhul kui võlgnik seda eeldust täitnud ei ole, puudub muuhulgas vajadus tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi. Käesoleva seisukoha esitamise ajaks on võlgnik tasunud Swedbank AS-ile 218,85 eurot ehk ~17,3% ning nõude jääk on 1045,01 eurot. Võlausaldaja hinnangul ei saa seda pidada arvestatavaks ulatuseks. Nimelt on senises kohtupraktikas peetud arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks
lg 11 mõttes nt 60% nõuetest (Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-10-15313). Eeltoodust tulenevalt puudub õiguslik alus võlgniku ennetähtaegseks kohustustest vabastamiseks. Seadusandja on näinud ette, et tavapärane kohustustest vabastamise menetlus kestab viis aastat ning pidanud võimalikuks teha erand juhul kui kolme aasta jooksul on toimunud märkimisväärne nõuete rahuldamine, mida võlausaldaja hinnangul käesoleval juhul aga ei esine. Lähtudes eeltoodust palub võlausaldaja jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 01.07.
lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 8.
lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 9.
teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (22.07.2021) on möödunud kolm aastat ja poolteist kuud. Seega on kohtul võimalik
10.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11. Kohus kontrollib esmalt, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
lg 2 ja lg 4) ning kas võlgnik on täitnud
11.1.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. K.B ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 4 11.2.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikule on Eesti Töötukassa otsusega määratud puuduv töövõime ja Sotsiaalkindlustusameti otsusega raske puue, mõlemad tähtajaga kuni 01.01.2025. Tööturule naasmise eesmärgil on võlgnik osalenud siiski Eesti Töötukassa korraldatud koolitustel, mille järgselt asus ta tööle (vahetades tihti töökohti) ning töötas seni kuni jäi raseduse tõttu töövõimetuslehele. Võlgnik on töötanud ettevõtetes xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx. Kohus ei nõustu võlausaldajate OK Incure OÜ ja IPF Digital AS seisukohaga, et võlgnik on jätnud otsimata tulutoovama tegevuse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on töötanud vastavalt oma tervise seisundile, arvestades määratud puuduvat töövõimet ja rasket puuet, osalenud aktiivselt Töötukassa töövõime taastamise ja tööturule naasmise koolitustel. Igapäevaelus toimetulekuks on talle osutanud toetavaid teenuseid ProVida Kliinik OÜ. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 11.3.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on kohtule esitanud aruandeid nõuete kohaselt ja aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud
11.4.
Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, töövõimetoetus, puudega tööealise inimese sotsiaaltoetus, Maksu- ja Tolliameti tulumaksutagastus, peretoetus, vanemahüvitis ja töötutoetus. Võlgnik on loonud perekonna ja tal on xxxxxxxxx sündinud laps. Võlgniku sissetulekud on ületanud mittearestitavat määra vaid ühel korral, mil võlgnikul oli kohustus eraldada 222,64 eurot. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid kokku 5836,95 euro ulatuses, mis moodustab 17,3% nõuetest. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
Võlgnik on eestkostja järelevalve all rahuldanud võlausaldajate nõudeid oma mittearestitava sissetuleku arvel. Seega on võlgnik pingutanud ning näidanud tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. 11.5. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
12. Riigikohus on selgitanud, et
teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole
lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17.04.2013 määrus 5 tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12111, p 12). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Kohus ei ole tuvastanud võlgniku kohustuste täitmises puudusi. Seega on kohtu hinnangul täidetud
13.
lg 11 eesmärk ei ole vabastada võlgnik kohustustest üksnes seetõttu, et ta on täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja kohustustest vabastamise menetlus on kestnud kolm aastat. Nimetatud sätte mõtte kohaselt on kohustustest vabastamine enne viie aasta möödumist siiski erandlik ja võimalik eelkõige juhul, kui võlgnik on selleks ajaks juba jõudnud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldada. Võlgniku puuduvat töövõimet ja asjaolu, et ta on kogu menetluse kestel usaldusisiku järelevalve all eraldanud raha mittearestitavast sissetulekust võlausaldajatele, saab kohtu hinnangul pidada erandlikeks asjaoludeks, mis annavad aluse kehtinud
Tervislikust seisundist tulenevalt ei ole võlgnik võimeline aru saama lepingute sisust ega võetud kohustustest ning tema igapäevane toimetulek on häiritud. Keegi võlausaldajatest ei ole laenamisel võlgniku otsusevõimet kontrollinud, rääkimata tema krediidivõimelisuse hindamisest. Alates 01.07.2022 kehtiva FIMS § 49 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kolme aasta möödumisel menetluse algatamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on antud juhul kestnud üle kolme aasta. Asjaolu, kas nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses
lg 11 kohaldamise mõttes, on kohustustest vabastamist otsustava kohtu diskretsiooniotsus. Arvestatava ulatuse kindlaksmääramisel ei saa lähtuda pelgalt ja ainuüksi nõuete rahuldamise protsentuaalsest ulatusest, kuivõrd see võib oluliselt erineda tulenevalt nõuete suurusest. Suuremate nõuete puhul saab nõuete rahuldamise ulatus olla väiksem. Nõude rahuldatuse ulatuse arvestatavaks lugemisel tuleb lähtuda asjaolude kogumist. Seda, kas võlgnik on rahuldanud nõudeid arvestatavas ulatuses või mitte, võib muuhulgas näidata asjaolu, kui palju on võlgnik oma sissetulekutest nõuete rahuldamisele panustanud (Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2023 määrus tsiviilasjas 2-18-9677). Võlgnik on abiellunud ja tema perre on xxxxxxxxx sündinud laps, mistõttu on tema mittearestitav sissetuleku määr suurenenud TMS § 132 lg 2 järgi ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, kuid võlgnik on endiselt jätkanud eralduste tegemist võlausaldajatele. Kohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et võlgnik on teinud omapoolseid pingutusi, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses ja 17,3% on tema puhul arvestatavaks ulatuseks. Täitemenetluse registrist ei nähtu, et võlgniku suhtes viidaks läbi uusi täitemenetlusi ning kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks võtnud uusi üle jõu käivaid kohustusi. Seega täidab antud juhul kohustustest vabastamine eesmärki anda võlgnikule võimalus uueks majanduslikuks alguseks. 14. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K.B avaldus tuleb rahuldada ning võlgnik tuleb ennetähtaegselt
15.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise 6 maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud K.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka K.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 17.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kohtule on 08.08.2024 esitanud aruanne ja kohus loeb
Kuna kohus lõpetab K.B kohustustest vabastamise menetluse, tuleb R.K.C vabastada usaldusisiku kohustustest K.B kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.