KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ene Andresen Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2024, Tartu Haldusasja number 3-23-2394 Haldusasi X kaebus Viru Vangla 25. augu

) § 37 lg 1 rikkumises ning karistas teda seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt keeldus X

1. juulil 2022 tööle minemast. 3-23-2394
2. X esitas
3. septembril 2022 Viru Vangla
4. augusti
5. a käskkirja peale vaide.
6. Viru Vangla jättis
7. septembri
8. a vaideotsusega nr 6-12/448-2 X vaide rahuldamata.
9. X esitas
10. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb talle määratud distsiplinaarkaristuse kehtetuks tunnistamist.
11. Kohus võttis
12. detsembri
13. a määrusega kaebuse menetlusse.
14. Viru Vangla esitas
15. jaanuaril 2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja taotles vastuse kahe lisa osas menetluse kinniseks kuulutamist. Lisad sisaldasid kaebaja terviseandmeid.
16. Kohus jättis
17. jaanuari
18. a määrusega menetluse osaliselt kinniseks kuulutamise taotluse rahuldamata.
19. Kohus määras
20. septembri
21. a määrusega asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse, määras menetlusosalistele täiendavate taotluste ja menetlusdokumentide esitamiseks tähtajad, tegi neile teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja ning määras, et kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga.
22. Menetlusosalised täiendavaid taotlusi ega menetlusdokumente ei esitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
23. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt. 11.
24. Kaebaja on 70% ulatuses töövõimetu. Tema vasakul käel puudub vigastuse tõttu haaramisfunktsioon. Valvuri nõutud töö tegemiseks on vaja kasutada mõlemat kätt. Näiteks on vaja tõsta kümneid raudjalgadega toole, samuti suuri ümmargusi laudu, mis kaaluvad 20– 30 kg. Kaebaja ei suuda vasaku käega tõsta üle 5 kg kaaluvaid esemeid. Ühe käega moppi kasutades võtaks tal 50 meetri pikkuse koridori ja 40 inimese jaoks mõeldud puhkeruumi koristamine ebamõistlikult palju aega ja see näeks välja tema mõnitamisena. Lisaks diagnoositi tal juba vähemalt 10 aastat tagasi spondülofoonsed muutused – lülid vajusid kokku, mistõttu on kaela ja selga väga valus keerata. 11.
25. Otsest korraldust talle ei antud, vaid küsiti, kas ta hakkab tööle või ei hakka. 11.
26. Vaideotsuses sisalduv väide, et kaebaja keeldus
27. juunil 2022 protokolliga tutvumast, on väär. Kaebajale ei tutvustatud käskkirja, tema vastuväiteid ei võetud arvesse ning midagi ei kontrollitud. Vanglaametnikud on käitunud sihilikult õigusvastaselt, et teda kiusata. Nad teadsid, et kaebajal pole tööle asumise käskkirja füüsiliselt võimalik täita.
28. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 12.
29. Perearst kooskõlastas
30. juunil 2021 kaebaja tööle määramise. Tema hinnangul puudusid kaebajal vanglas töö tegemist välistavad haiguslikud seisundid. Arst on kaebaja tervisekaardil märkinud, et kaebaja on töövõimeline lihtsamatel majandustöödel, näiteks sobib talle koristamistöö, töö pesumajas, ning vastavalt võimalustele toidujagaja töö. Tervisekaardi väljavõte tõendab, et arst võttis kaebaja töövõimelisuse hindamisel arvesse tema tegelikku 2

§ 65lg 5 kohaselt kustunud ega avalda enam kaebajale mõju.

12.

1. Nii vaides esitatud dialoogist kui ka kaebaja
2. detsembri
3. a kohtule esitatud avaldusest nähtub, et valvur andis kaebajale tööle asumise korralduse ning see oli üheselt arusaadav. 12.
4. Kaebaja märkis vaides, et tal tekkis haaramisfunktsiooni kahjustus
5. aastatel toimunud käetrauma tõttu. Kaebaja õppis Viru Vanglas karistust kandes 2013–2014 kutseõppes abikoka erialal ning talle väljastati lõputunnistus. Õppekava hõlmas praktikat Viru Vangla suurköögis ning koka abitööde tegemiseks peab praktikandil olema füüsiline võimekus, mis eeldab mõlema käe funktsioneerimist. Kui kaebaja vasakul käel puuduks haaramisfunktsioon, poleks ta saanud abikoka kutseõpet läbida. Abikoka praktika üheks tööülesandeks oli ruumide koristamine, mis on analoogne vangla majandustöödega. 12.
6. Kaebajale teostati küll
7. oktoobril 2022 SA-s Ida-Viru Keskhaigla elektroneuromüograafia uuring, mille tulemusena leiti, et kaebaja vasakul käel esineb mõõdukas astmes kahjustus. Uuring viidi läbi 16 kuud pärast seda, kui vangla arst oli
8. juunil 2021 hinnanud kaebaja tervislikku seisundit tööks vangla majandustöödel. Nimetatud uuring ei oma praeguses vaidluses tähtsust, sest kohus hindab vangla tegevuse õiguspärasust kaebaja rikkumise toimepanemise või karistuse määramise seisuga. Kinnipeetavat võib vangla tööst tervislikel põhjustel vabastada eelkõige vangla meedik, kes on teadlik vangla majandustöö laadist ja tingimustest. Kaebajale pakuti
9. juulil 2022 meediku vastuvõttu terviseseisundi hindamiseks, kuid ta keeldus. Kui vangla tervishoiutöötaja ei ole andnud kinnipeetavale tööst vabastust, tuleb tal täita vanglaametniku korraldust asuda tööle ning tööst keeldumine on jäme distsipliini rikkumine. 12.
10. Kaebaja tervisekaardist nähtuvalt puudub kaebajal tõsiseltvõetav põhjus koristustöödest keeldumiseks. Tööst keeldumise põhjus on pigem hoiakutes. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tema invaliidsust tõendavaid dokumente. Vastustaja ei pea kaebaja töövõime hindamise kohta tõendite kogumist vajalikuks, sest dokumendipõhise töövõime hindamisel ei anna Eesti Töötukassa hinnangut, kas kinnipeetav on võimeline vanglas töötama. Seega ei välista Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus kinnipeetava töökohustust. 12.
11. Vangla järgis kaebaja karistamisel

§ 64lg-test 1–4 tulenevaid nõudeid.

Kaebaja etteheited, et vangla ei tutvustanud talle haldusakte ega lubanud seisukohti esitada, ei vasta tõele, ning seda kinnitavad vanglaametnike märkmed haldusaktidel. Vastustajal pole põhjust neid märkmeid mitte usaldada. KOHTU PÕHJENDUSED 13. Kohus lahendab esmalt kaebuse (I) ning seejärel muud küsimused (II). I 3

§ 65

lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Kaebajale

1. augusti
2. a käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus kustus
3. augustil 2023, s.o enne kohustuslikus kohtueelses menetluses vaideotsuse tegemist. Kuigi vastustaja pole väitnud, et tühistamiskaebus oleks lubamatu, märgib kohus, et ei pea tühistamiskaebust ainetuks. Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri võib olla õiguslikuks aluseks mõnele hilisemale kinnipeetava jaoks koormavale haldusaktile. Samuti võib käskkirjas antud hinnang omada tähtsust vangistuses soodustuste ja kaalutlusõiguse alusel antavate õiguste andmisel ning ennetähtaegse vabastamise kaalumisel (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 11 ning Riigikohtu üldkogu määrus nr 3-242147/7, p 15).
4. Praeguse kohtuvaidluse esemeks on üksnes Viru Vangla
5. augusti
6. a käskkiri. Pooltel ei ole praeguses asjas võimalik vaielda selle üle, kas Viru Vangla määras kaebaja
7. mai
8. a käskkirjaga nr 6-2/355-1 tööle õiguspäraselt. Kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja nimetatud käskkirja vaidlustanud. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja tööle määramise käskkiri vastaks tühise haldusakti tunnustele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2). Viru Vangla
9. mai
10. a käskkirja andmisel on tuginetud vangla meditsiiniosakonna perearsti otsusele kaebaja vanglas töötamise võimelisuse kohta. Käskkirja kohaselt tegi perearst
11. juunil 2021 otsuse, mille kohaselt on kaebaja töövõimeline lihtsamatel majandustöödel: talle sobib nt koristamistöö, töö pesumajas, vastavalt võimalustele toidujagaja töö (dtl 66). Sama nähtub kaebaja haigusjuhtu nr A11774 väljavõttest (dtl 86). Tegemist ei ole töödega, mis kohustaksid toime panema õiguserikkumise või mida ei saaks vanglas töötamise kohustuse raames ilmselgelt üheltki kinnipeetavalt nõuda (HMS § 63 lg 2 p-d 4 ja 5). Kahtlust pole ka selles, et
12. mai
13. a käskkirja adressaadiks oli kaebaja. Nagu vastustaja on selgitanud, oli
14. mai
15. a käskkirjas märgitud kaebaja isikukoodi kohta valed andmed, kuid see viga parandati
16. juuni
17. a käskkirjaga nr 62/355-2 (dtl 68). Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta
18. mai
19. a käskkirja sisu ega kehtivust (HMS § 59). Kaebaja ei ole väitnud, et ta polnud
20. mai
21. a käskkirjast teadlik. Seega on tegemist kehtiva ja ka formaalse õigusjõu saavutanud (s.o vaidlustamatuks muutunud) haldusaktiga. Kehtivat haldusakti tuleb täita (HMS § 60 lg 2 ja § 61 lg 1). Eeltoodust tulenevalt ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust kaebaja väited, mis puudutavad üksnes Viru Vangla
22. mai
23. a käskkirja õiguspärasust.
24. Kaebajale määrati
25. augusti
26. a käskkirjaga distsiplinaarkaristus seoses sellega, et ta keeldus
27. juulil 2022 täitmast samal päeval antud tööle asumise suulist korraldust.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kaebaja on väitnud, et talle ei antud 28. juulil 2022 korraldust ning kui korraldus ka anti, ei olnud ta tervisliku seisundi tõttu võimeline töötama. Kui viimane väide leiab kinnitust, saab kaebaja tugineda

§ 37lg 2 p-le 3. Nimetatud sätte kohaselt ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel 4

§ 1321 lg 3).

Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kes kolmest inspektor-kontaktisik kaebajale korralduse andis, sest tööle asumise korralduse andmise õigus oli neil kõigil (

§ 67p 1).

Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et vanglateenistuse ametnik andis kaebajale

1. juulil 2022 tööle asumise korralduse. Vanglaametniku
2. juuli
3. a tööle asumise suuline korraldus tugines
4. mai
5. a kaebaja tööle määramise käskkirjale.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Üldjuhul kehtib see kohustus sõltumata sellest, kas kinnipeetav peab korraldust õiguspäraseks. Tööle asumise korralduse täitmata jätmine on õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge, või kui esineb mõni

§ 37

lg-s 2 sätestatud alustest (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-15-3133/29, p 13). Haldusasja materjalides ei osuta miski 28. juuli 2022. a tööle asumise korralduse tühisusele.

§ 37

lg-s 2 sätestatud alustest on praeguses asjas asjassepuutuv

§ 37

lg 2 p 3, mille kohaselt ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. 17.

1. Kohus kontrollib järgnevalt asjas kogutud tõendite põhjal, kas kaebaja oli
2. juulil 2022 tervisliku seisundi tõttu võimeline tööle asuma. Kaebaja on osutanud kohtumenetluses kahele terviseprobleemile: kaebuses viitas ta vasaku käe haaramisfunktsiooni puudulikkusele (dtl 2) ning
3. novembri
4. a avalduses kaela- ja selgroo muutustele (dtl 45). Vaides on kaebaja märkinud, et tema invaliidsus (70%) on tingitud neist mõlemast terviseprobleemist (dtl 24). Kaebaja palus
5. detsembri
6. a taotluses kohtul välja nõuda paar aastat tagasi Puru haiglas tema vasaku käe kahjustuse kohta tehtud uuringu (dtl 56). Vastustaja esitas nimetatud tõendi kohtule (
7. jaanuari
8. a vastus kaebusele, lisa 7). Nimetatud uuringu kohta koostatud
9. oktoobri
10. a saatekirja vastuses 5

§ 37

lg 3 sätestas kaebajale tööle asumise korralduse andmise ajal kehtinud redaktsioonis, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Seepärast ei võinud kaebaja lähtuda tööle asumise korralduse saamisel enda subjektiivsest arusaamast oma tervisliku seisundi või oma töö tõhususe kohta. Kuna kaebajale pakuti

1. juulil 2022 võimalus konsulteerida meditsiiniõega, oli talle tagatud võimalus saada oma terviseseisundi kohta ka arsti hinnang. Jättes selle võimaluse kasutamata, pidi kaebaja aru saama, et tööle asumise korralduse täitmata jätmisel võidakse teda distsiplinaarkorras karistada. 17.
2. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kaebaja rikkus
3. juulil 2022 tööle asumisest keeldumisega

§ 37lg-s 1 sätestatud töötamise kohustust.

1. Vaidlustatud käskkirja kohaselt oli kaebaja rikkumine süüline, sest menetluse käigus ei saanud vastustajale teatavaks ühtegi töötamisest vabastavat asjaolu. Kohus nõustub, et tegemist on süülise rikkumisega. Kaebaja teadis, et vangla oli ta
2. mai
3. a käskkirjaga 6

§ 63lg 1).

19. Kuigi kaebaja ei ole väitnud, et talle distsiplinaarkaristuse määramisel oleks tehtud kaalumisvigu, peab kohus vajalikuks karistuse proportsionaalsust kontrollida. 19.1.

§ 63

lg 1 p 4 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise kuni 45 ööpäevaks. Kaebaja määrati kartserisse seitsmeks ööpäevaks. Vaidlustatud käskkirjas on selgitatud nii kinnipeetava töötamise kohustuse kui ka distsiplinaarkaristuse eesmärki. Samuti on käskkirjas põhjendatud distsiplinaarkaristuse vajalikkust ja karistusliigi ja määra valikut. Käskkirja kohaselt peetakse töötamisest keeldumist vanglas raskeks rikkumiseks, sest tööst keeldumisega väljendab kinnipeetav oma negatiivseid hoiakuid. Tegemist on korra ja distsipliini tagamise seisukohalt olulise kohustuse täitmata jätmisega, mille eest karistamata jätmine annaks teistele kinnipeetavatele vale signaali ja ohustaks vangla julgeolekut ja korra tagamist. Kaebajale ei peetud noomitust piisavaks karistuseks, sest tal oli juba kuus kehtivat noomitust. Samuti ei peetud piisavaks kokkusaamiste keelamist, sest kaebaja ei olnud 2022. aastal kokkusaamistel käinud. Elektriseadmete puudumise tõttu poleks nende keelamine tulemust andnud. Eeltoodust ja rikkumise raskusest tulenevalt peeti põhjendatuks rangeima karistusliigi määramist. Karistuse määra ei peetud ülemääraseks, sest see vastas karistamise eesmärgile ja jäi tuntavalt alla poole lubatavast 45-ööpäevasest karistusmäärast. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud (dtl 17). 19.2. Vanglal on kinnipeetavale nii distsiplinaarkaristuse määramise kui ka karistusliigi ja -määra üle otsustamisel kaalutlusõigus (

§ 63lg-d 1 ja 3).

Kohus kontrollib kaalutlusreeglitest kinnipidamist (HKMS § 158 lg 3). Kohtupraktikas on samuti leitud, et töökohustuse täitmisest keeldumine seab ohtu vangistuse eesmärkide saavutamise ning tööle asumise korraldustele mitteallumist saab pidada raskeks rikkumiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-15-3133/29, p 17). Kuigi raskete rikkumiste korral on kartserisse paigutamine kohane karistus, peab sellisel viisil karistamine olema igal üksikjuhtumil põhjendatud ja põhjendamiskohustus suureneb vastavalt kartserikaristuse pikkusele (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-19-2164/40, p 13). Vaidlustatud käskkirja põhjendustest nähtuvalt on vastustaja kaebaja karistamise vajalikkust ja karistuse valikut piisava põhjalikkusega kaalunud ning lähtunud eesmärgipärastest ja asjakohastest kaalutlustest. Asja materjalides ei osuta miski sellele, et vanglaametnikud oleksid kaebajat tööle asumise korralduse andmisel või tema karistamisel kiusanud. Kuna käskkirjast ei nähtu kaalutlusvigu, on käskkiri sisult õiguspärane. 20. Kaebaja on nii kaebuses kui ka vaides osutanud vastustaja menetluslikele rikkumistele. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on vastustaja viinud distsiplinaarmenetluse läbi valdavalt nõuetekohaselt. Menetluslikud minetused ei ole mõjutanud asja otsustamist. 20.1.

§ 64

lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavat distsiplinaarrikkumisest koheselt informeerida. Viru Vangla inspektor-kontaktisiku

1. juuli
2. a ettekandele on tehtud märge kaebaja teavitamise kohta
3. augustil 2022 (dtl 21). Distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt teavitati kaebajat distsiplinaarmenetluse läbiviimisest
4. augustil
5. Muude andmete puudumise tõttu saab lugeda tõendatuks, et vastustaja informeeris kaebajat 7

§ 64lg-s 2 ettenähtud koheseks informeerimiseks.

Ka vaideotsuses on mööndud, et teavitades kaebajat distsiplinaarmenetlusest 23. augustil 2022, ei tehtud seda koheselt (dtl 39). Erinevalt vaideotsuses märgitust on kohtu hinnangul tegemist menetlusnormi, s.o

§ 64lg 2, rikkumisega.

Siiski ei ilmne asja materjalidest, et see rikkumine oleks mõjutanud menetluse lõpptulemust. Distsiplinaarmenetluse protokollile tehtud märke kohaselt oli kaebajal võimalik protokolliga tutvuda

1. augustil 2022, kuid ta keeldus sellele alla kirjutamast (dtl 20). Võttes arvesse, et kaebaja on keeldunud allkirjastamast ka mitmeid teisi vanglas koostatud dokumente (
2. mai
3. a käskkirja, dtl 66;
4. juuni
5. a käskkirja, dtl 68;
6. augusti
7. a käskkirja, dtl 18), peab kohus usutavaks, et ta keeldus protokolli allkirjastamast. Keeldumise põhjust ei ole kaebaja kohtule selgitanud. Kaebaja küll väitis vaides, et ta vestles
8. augustil 2022 protokolli allkirjastanud inspektor-kontaktisikuga. Kuna kaebajale oli tagatud võimalus lisada oma vastuväited (sh selgituste andmise mittevõimaldamise kohta) kasvõi märksõnaliselt prokolli juurde, ei nõustu kohus siiski kaebaja väitega, et käskkirja andmisel ei võetud tema vastuväiteid arvesse. Asjaolust, et kaebaja keeldus protokolliga tutvumast, võis vastustaja põhjendatult järeldada, et kaebaja loobus ühtlasi ka selgitusi andmast. Seepärast pole vastustajale etteheidetav, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri koostati juba järgmisel päeval, s.o
9. augustil
10. Kaebaja ei ole ka hiljem esitanud selgitusi, mis mõjutaksid käskkirja sisulist õiguspärasust (HMS § 58). 20.
11. Kaebaja väide, et talle ei tutvustatud
12. augusti
13. a käskkirja, on alusetu. Käskkirjale tehtud märke kohaselt keeldus kaebaja käskkirja vastuvõtmist allkirjaga kinnitamast. Asjaoludest, et kaebaja esitas tähtaegselt vaide ning kajastas vaides
14. augusti
15. a käskkirja sisu, saab järeldada, et ta sai käskkirja kätte. 20.
16. Kaebaja on kaebuses vaielnud vastu ka Viru Vangla
17. juuni
18. a käskkirjale tehtud märkusele, mille kohaselt kaebaja keeldus
19. juunil 2022 nimetatud käskkirjaga tutvumast. Viru Vangla
20. juuni
21. a käskkirjaga parandati
22. mai
23. a käskkirjas esinenud ilmne ebatäpsus. Kuna kaebaja oli
24. juulil 2022 tööle asumisest keeldudes
25. mai
26. a käskkirjast teadlik ning tolles käskkirjas sisaldunud ebatäpsus ei mõjuta käskkirja kehtivust, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas ja millal sai kaebaja Viru Vangla
27. juuni
28. a käskkirjast teada.
29. Kohus ei pea vaidlustatud käskkirja ka muudel põhjustel õigusvastaseks. Selle on andnud pädev organ (

§ 64lg 4; justiitsministri 30.

novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 17 lg 1). Karistus on määratud seaduses sätestatud tähtaja jooksul (

§ 64lg 41).

1. Kokkuvõttes leiab kohus, et Viru Vangla
2. augusti
3. a käskkiri nr 6-3/653-1 on õiguspärane ning kaebaja väiteid ei anna alust selle tühistamiseks. II
4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja võimalikud kulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. 8