KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2024. a, Tallinn Kohtuasja number 2-24-10664 Kohtuasi Sihta

) § 534 lg 5 alusel ja lubada kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 4 ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest. Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist ning tuleb anda ka luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

1. Psühhiaatriakliiniku valvearst teavitas 14.07.2024 maakohut sellest, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Maakohtu 15.07.2024 määrus ja põhjendused
2. Maakohus pikendas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 11.07.2024 kell 20.00 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Ühtlasi anti luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loeti lõpetatuks 20.08.2024 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Menetluskulud jäeti riigi kanda. 5.
3. Kohus, uurinud esitatud tõendeid ja uut arsti 14.07.2024 arvamust, leidis, et esinevad asjaolud puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamise pikendamiseks. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilist ravi tähtaega tuleb pikendada kuni 40 päevani alates isiku 11.07.2024 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. 4 2-24-10664 5.
4. Kohus leidis, et tulenevalt raskest psüühikahäirest on isik ohtlik endale ja teistele ning isik vajab ravi psühhiaatriahaiglas. 5.2.
5. Isikul esineb raske psüühikahäire segatüüpi skisoafektiivse häire näol (F25.2) ja täidetud on PsAS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud eeldus. 5.2.
6. Täidetud on ka PsAS § 11 lg 1 p-s 2 nimetatud eeldus. Ravita jäämisel võib ta oma psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega seada ohtu enda ja ka teised. Kohtule jäi ärakuulamisel mulje, et isik hetkel selgelt ei mõtle ja võib haiguse ajel ebaadekvaatselt käitudes seada ohtu nii iseennast kui ka teisi isikuid. Enne tahtevastase ravi alustamist käitus puudutatud isik ebaadekvaatselt. Ärakuulamisel on isiku kõne kiire, kohati agressiivne ning süüdistav ema ja venna suhtes. Puudutatud isik on situatsioonis desorienteeritud ja käitub ettearvamatult ning võib panna iseend olukordadesse, kus satub ohtu. Samuti võib ta oma haigusest tingitud seisundi tõttu olla ohtlik ka teistele isikutele. Isiku arusaam ümbritsevast on tegelikkusest oluliselt moonutatud, mistõttu ei reageeri ta tekkivatele olukordadele adekvaatselt. Ravita jäädes on tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise süvenemine, kuna vaimse häire tõttu käitub isik ebaadekvaatselt ja agressiivselt. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. 5.2.
7. Kohtu hinnangul ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane ja täidetud on PsAS § 11 lg 1 p-s 3 nimetatud eeldus. Kohtule esitatud arstide arvamuses toodi välja ja kohus ärakuulamisel veendus, et puudutatud isik ei pea ravi vajalikuks. Tal puudub haiguskriitika. Oma seisundist lähtuvalt pole ta võimeline oma raviks teadvat nõusolekut andma. Isik pole oma vaimse häire tõttu võimeline tegema adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvalt informeeritud nõusolekut. Puudutatud isik pole võimeline oma ravivajaduse üle otsustama ja tahtest olenemata saab ravida üksnes haiglas. 5.
8. Kohus rakendas esialgset õiguskaitset 4 ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest. Arsti uuest 14.07.2024 arvamusest nähtub, et puudutatud isiku seisund ei ole 4 päevaga paranenud ja ta vajab pikemat ravi. Kohtu hinnangul tuleb puudutatud isiku suhtes kohaldada esmast õiguskaitsevahendit

§ 534lg 5 teise lause alusel.

Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist ning tuleb anda ka luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud 12.07.2024 ja 15.07.2024 määrused tühistada ning haiglaravi viivitamatult lõpetada. 6.
2. Määruskaebuse põhjenduste järgi pole täidetud PsAS §-s 11 ettenähtud alused, eelkõige ja peamisena puudub puudutatud isikul raske psüühikahäire. Sellest tulenevalt pole ka tema haiglaravi vajalik. Puudutatud isik on seisukohal, et tema varasemaid haiglas viibimisi ja diagnoose ei saa arvesse võtta tema praeguse seisundi hindamisel ning haiglasse paigutamisel. Pidev valesti haiglasse toomine on alguse saanud halbadest suhetest emaga.
3. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2). Haiguse ägenedes tekkinud meeleolutõusule lisanduvad selle süvenemisel psühhootilised elamused. Kaasnesid paranoidsed luulumõtted lähedaste suhtes ema ja vend tahavad teda kahjustada ning ta peab ennast kaitsma. Luulumõtetest tulenevalt muutus puudutatud isiku käitumine järjest süüdistavamaks, vaenulikumaks ja ründavamaks 5 2-24-10664 lähedaste suhtes. Haiguse ägenemise põhjustas puudutatud isiku poolt omaalgatuslik ravi katkestamine. Vastuvõtul keeldus koostööst ja ravist ning hindas end terveks.
4. Maakohus kaebust Ringkonnakohtule. ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna
5. Avaldaja teatas 14.08.2024, et seoses puudutatud isiku seisundi paranemisega ravi lõpetati. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrused tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 12.

§ 534

lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.

§ 534

lg 5 esimese ja teise lause alusel esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. PsAS § 11 lg 1 kohaselt isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

1. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1 tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Maakohus kuulas ära puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire ja ravita jäämisel võib ta olla ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele inimestele. Ringkonnakohus nõustub sellega. Kolleegiumil ei ole alust kahelda maakohtul tekkinud siseveendumuses puudutatud isiku ohtlikkuses, mille kohaselt on isiku ohtlikkus iseendale ja teistele lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt on puudutatud isikul psühhoosi ägenemise ajal kalduvus vägivallale ja ta on varasemalt rünnanud enda pere, kaashaigeid ning personali. Avaldaja selgitas 25.09.2024, et käesolevalt hospitaliseeriti puudutatud isik psühhoosi ägenemise tõttu ja puudutatud isik muutus lähedaste suhtes luululiselt süüdistavaks, vaenulikuks ja ründavaks. Puudutatud isik avaldas, et ema ja vend teevad talle füüsiliselt liiga ja ta peab ennast kaitsma. Puudutatud isik tegi Facebookis avalduse, et on suures ohus ja palus abi. Emal oli reaalne hirm, et tütar võib talle jällegi kallale tulla ja füüsiliselt viga teha. Avaldaja selgitas, et varasemalt on puudutatud isik psühhoosi ägenedes sarnaste avalduste pinnalt füüsiliselt rünnanud ema. Avaldaja hinnangul oli ilma ravisekkumiseta puudutatud isiku agressiivse käitumise kordumise risk lähitulevikus kõrge. Puudutatud isik oli ravi omaalgatuslikult katkestanud ja keeldus sellest, kuna ei pidanud seda vajalikuks. Ilma ravita psühhoos ei parane. Ringkonnakohtu arvates saab puudutatud isiku sellisest ägedast 6 2-24-10664 haiguslikust seisundist ja käitumisest järeldada ohtlikkust teistele, arvestades ka tema varasemat käitumist. Välistatud pole, et puudutatud isik võib panna end sellise käitumisega olukordadesse, kus satub ise ohtu.
2. Psüühikahäirest tulenevalt ei ole puudutatud isik võimeline enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega käitumise tagajärgi adekvaatselt hindama. Psühhiaatrite hinnangul ei olnud puudutatud isiku seisundit hinnates tõenäoline paranemine 4 päeva jooksul, mistõttu esines vajadus puudutatud isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 40 päevaks. Kolleegium leiab, et kuna puudutatud isiku psühhiaatri 14.07.2024 hinnangust nähtuvalt ei olnud muutunud puudutatud isiku seisund, siis leidis maakohus põhjendatult, et esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud. Avaldaja avaldust toetas ka määratud esindaja.
3. Samuti nähtub puudutatud isiku raskest psüühikahäirest ja haiguskriitika puudumisest, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud isik leiab kaebuses, et haiglaravi pole vajalik ja tal puudub raske psüühikahäire. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulisematest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi tuvastamisel hindama. Tegemist on eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamisega. Raske psüühilise häirega isiku seisukoht ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut ega saa olla PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel ja ravivajaduse üle otsustamisel määravaks. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isiku käitumine mõjutatud tema psüühikahäirest ning oma seisundist lähtuvalt ei ole ta võimeline otsustama ravivajaduse üle. Psühhiaatrid on märkinud, et puudutatud isik oli ravi omaalgatuslikult katkestanud ja keeldus sellest, kuna ei pidanud seda vajalikuks. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik ka ise tunnistanud, et ta pole ravimeid võtnud.
4. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ja tähtaja pikendamiseks. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu määrused muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
5. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

18.

§ 543võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik 7