TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised 3-23-2668 4. oktoober 2024 Karin Jõks Rome

) § 24 lõigetes 1 ja

1. Säte on kohaldatav ka pikaajaliste kokkusaamiste puhul. Säte on kehtinud alates sisekorraeeskirja kehtestamisest peaaegu samas sõnastuses. Külastajate piirarvu kehtestamisel võeti arvesse vangla kokkusaamisruumide mahutavust. Väikestes klaasiga eraldatud kokkusaamisruumides ei olnud võimalik mahutada turvaliselt ja mugavalt korraga üle kahe täiskasvanu. Piirang võimaldas tagada kokkusaamiste üle järelevalve nii, et ka külastajal oleks võimalik end mugavalt tunda. Samas võimaldas piirarv vanglale tagada kord ja julgeolek vanglas optimaalse hulga personali ja meetmete abil. Algselt oli lühiajaliste kokkusaamiste eesmärk võimaldada külastada kinnipeetavat tema sõpradel ja teistel inimestel, kes ei pruukinud olla pereliikmed. Külastajate laia ringi tõttu olid riskid suuremad ning väiksemate kontrollitoimingutega sai lubada rohkem kokkusaamisi. Praeguseks on vanglate praktikas just lühiajaliste perekohtumiste arv suurenenud. Paranenud on vanglate võimekus ja turvameetmed eraldamiseta kohtumiste ajal järelevalve tagamiseks. Justiitsministeeriumil on ettevalmistamisel sisekorraeeskirja § 31 lg 3 muudatused, mille tulemusel on vanglal võimalik kokkusaamisele korraga lubada ka üle kahe täisealise külastaja, lähtuvalt vangla võimekusest, kokkusaamisruumi mahutavusest, vajalikest turvameetmetest ning muudest olulistest konkreetse juhtumiga seotud asjaoludest. Seda arvestades ei pea 2 Justiitsministeerium vajalikuks põhiseaduslikkuse järelevalve läbiviimist. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus tõlgendas kaebuse menetlusse võtmisel kaebust nii, et kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist osas, milles vastustaja ei lubanud 26.08.2023 lühiajalisele kokkusaamisele korraga kolme täiskasvanut (s.o otsuse osalist tühistamist) ja vaideotsuse tühistamist. Alternatiivselt soovib kaebaja vaidlustatud otsuse (osaliselt) ja vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamist. Kohus selgitas, et vaidlustatud otsus saab rikkuda kaebaja õigusi ainult osas, milles ei lubatud lühiajalisele kokkusaamisele kolmandat täisealist isikut. Kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel on, et lühiajalisele kokkusaamisele lubatakse tema kolm õde (kolm täisealist isikut).
3. Vaidluse all oleva kokkusaamise kuupäev on möödas. Kohtu hinnangul on tühistamisnõue sellele vaatamata lubatav. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kehtivusaja möödumise tõttu kehtetuks muutunud haldusakti peale esitatud tühistamiskaebust on põhjust menetleda juhul, kui sellel säilib mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning haldusorganil, kohtul või kolmandatel isikutel on võimalik tugineda haldusakti varasemale kehtivusele (Riigikohtu lahendid asjades 3-3-1-44-14, 3-20-580 jt). Praegusel juhul on vaidluse all vangla õigused ja võimalused sisekorraeeskirja § 31 lg 3 kohaldamisel. Tulevikus võib sarnastes olukordades tähtsust omada, kas vaidlustatud otsus oli alates selle tegemisest kuni kokkusaamise kuupäevani kehtiv.
4. Vaidlus taandub sellele, kuidas tuli vastustajal kohaldada sisekorraeeskirja § 31 lõiget 3 kas vastustajal tuli kaebaja lühiajalise kokkusaamise taotluse lahendamisel käsitleda asjaolusid ja teostada kaalutlusõigust või oli vastustajal imperatiivne kohustus lubada kokkusaamist üksnes kahe isikuga korraga. Grammatiliselt tuleneb normist tõesti, et rohkem kui kaht täisealist isikut vangla üheaegselt kokkusaamisele lubada ei tohi. Normi andmise aluseks olnud volitusnormi, normi eesmärki ja kohtupraktikat arvestades saab aga asuda seisukohale, et vastustajal oli võimalik kahe isiku reeglist ka kõrvale kalduda. 11.

§ 24

lg 1 sätestab, et kinnipeetavale on lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi.

§ 24lg 2 alusel sätestatakse kokkusaamiste kord sisekorraeeskirjas.

Sisekorraeeskirja § 31 lg 3 ütleb, et kinnipeetavale võimaldatakse kokkusaamine korraga kuni kahe täisealise isikuga. Täisealisel kokkusaajal lubatakse kaasa võtta alaealisi lapsi vanglateenistusega eelnevalt kooskõlastatud arvul. 12. Justiitsministeeriumi selgituse põhjal oli sisekorraeeskirja § 31 lg 3 kehtestamise eesmärk just kokkusaamise korra reguleerimine, lähtudes vanglate võimalusest järelevalve teostamisel ning eeldusest, et lühiajaline kokkusaamine on mõeldud ja praktikas toimub eeskätt kohtumiseks kaugemate sugulaste, sõprade ja tuttavatega, mitte lähedaste perekonnaliikmetega. Viimati nimetatu on samuti seotud vangla julgeoleku tagamise vajadusega - kui kokkusaajate ring on lai, siis on nende suhtes kontrolli teostamine ja võimalik nendest lähtuv oht suurem. Sätte eesmärk ei olnud kehtestada iseseisvat ja asjaoludest sõltumatut piirangut kokkusaajate arvule. Eeltoodut toetab asjaolu, et

§ 24

lg 1 1 p 2 alusel on vanglal õigus keelduda lühiajalise 3 kokkusaamise loa andmisest, kui kokkusaamine võib ohustada vangla julgeolekut või korda. Lühiajaline kokkusaamine toimub vanglateenistuja järelevalve all (

§ 24lg 1).

Kokkusaajate arv ja kokkusaamiseks ette nähtud ruumi omadused saavad mõjutada seda, kas ja millises ulatuses on järelevalvet võimalik tõhusalt teostada. Seda eriti juhul, kui kokkusaamine toimub sisekorraeeskirja § 31 lg 21 sätestatud korras, s.o klaasist vaheseinaga eraldamiseta. Vangla julgeolek on kohane argument kokkusaamise lubamisel ja selle tingimuste määramisel, s.h kokkusaamisele lubatud isikute arvu üle otsustamisel, kui seda kohaldatakse konkreetsetel kokkusaamisega seotud asjaoludel.

1. Kohtupraktikas on leitud, et tõlgendatav on sisekorraeeskirja § 31 lg 3 teine lause, mille järgi täisealisel kokkusaajal lubatakse kaasa võtta alaealisi lapsi vanglateenistusega eelnevalt kooskõlastatud arvul. Seda sätet mõisteti nii, et laps saab kokkusaamisele tulla ainult koos täisealise isikuga. Kohtuasjas 3-19-2061 selgus, et laps võib tulla kokkusaamisele ka üksi (Riigikohtu 20.10.2021.a otsus). Kohtupraktikas on aktsepteeritud muude kokkusaamise korda reguleerivate sisekorraeeskirja sätete laia tõlgendamise võimalust. Lisaks kohtuasjale 3-19-2061 saab välja tuua ka kohtuasja 3-19-
2. Selles asjas oli vaidluse all sisekorraeeskirja § 31 lg 2 1 p 3, mille järgi võib klaasist vaheseinaga eraldamiseta lühiajalise kokkusaamise võimaldada vangla poolt korraldatavate tegevuste raames

§ 23lg 1 sätestatud isikutega ja eesmärgil.

Kohus möönis, et kuigi sätte sõnastus ei ole hästi õnnestunud ja selles sisalduv norm võib jääda lugejale raskesti mõistetavaks, tuleneb sellest kinnipeetava õigus taotleda eraldamiseta lühiajalist kokkusaamist oma lähedastega ning vanglal on kohustus lahendada selline taotlus kaalutlusvigadeta ja taotleja perekonnapõhiõigust austades (Riigikohtu 17.06.2021.a otsus p 31).

1. Vastustaja selgitas, et korraga kolme isikuga oleks kaebaja saanud kokku saada pikaajalisel kokkusaamisel. See tähendab, et vastustaja on sisekorraeeskirja § 31 lg 3 kohaldamisel tegelikult kaalutlusõigust teostanud. Sisekorraeeskirja § 40 lg 1 alusel kohaldatakse pikaajalisele kokkusaamisele sisekorraeeskirja
2. peatüki (s.o peatüki „Lühiajalised kokkusaamised“) sätteid, arvestades
3. peatükis „Kinnipeetava pikaajalised kokkusaamised“ sätestatud erisusi. Sisekorraeeskirja
4. peatükk ei sätesta erisusi kokkusaajate arvu suhtes. Seega tuleks kaalutlusõiguse puudumise korral ka pikaajalise kokkusaamise puhul keelduda kokkusaamisest korraga kolme isikuga. Kui vastustaja peab võimalikuks lubada rohkem kui kaht kokkusaajat pikaajalise kokkusaamise puhul, siis on see võimalik ka lühiajalise kokkusaamise puhul.
5. Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et vastustaja sai arvestada asjaolusid ja teostada kaalutlusõigust otsustamaks, kas lubada kokkusaamisele kolm isikut. Kuna vastustaja seda teinud ei ole, siis on vaidlustatud otsus õigusvastane ja kohus tühistab selle. Kaebaja alternatiivne nõue tuvastada vaidlustatud otsuse õigusvastasus sel juhul lahendamist ei vaja. Kuna vaidlustatud otsus osutus kohtuliku kontrolli tulemusena õigusvastaseks, tühistab kohus ka vaideotsuse, millega jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Kohus leiab, et olukorras, kus vaidemenetluses rahuldamata jäänud nõue kohtus rahuldatakse, saab kohus kaebaja soovil õigusselguse huvides tühistada ka vaideotsuse.
6. Kaebuse rahuldamine ei tähenda, et vastustajal oleks tulnud kokkusaamist korraga kolme isikuga tingimata lubada, vaid tähendab, et vastustajal tuli sellise kokkusaamise lubamine või keelamine põhjendada konkreetsetest asjaoludest lähtudes ja kaalutlusõigust teostades. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 alusel ei saa kohus teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kui kaebaja endiselt soovib, et vastustaja otsustab korraga kolme isikuga kokkusaamise loa andmise uuel selleks määratud kuupäeval, siis tuleb 4 vastustajal kaebaja taotlus uuesti lahendada. Kohus märgib, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 on sisult praktiliselt kattuv Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga
7. Mõlemad sätted näevad ette õiguse perekonnaelu puutumatusele, kuid kumbki ei sätesta seda absoluutsena. Üheks võimalikuks aluseks perekonnaellu sekkumisel on põhiseaduse järgi avaliku korra tagamine, konventsiooni järgi ühiskondliku turvalisuse huvi või korratuse või kuriteo ärahoidmine. Kaebaja viidatud EIK lahendid ei sätesta, et piirang külastajate arvule on igal juhul lubamatu. Kaebaja viidatud kohtuasjadest asi 43149/10 ei käsitlenud üldse piiranguid kokkusaajate arvule, vaidluse esemeks oli alaealise vahistatu ja tema vanemate kokkusaamiste sagedus ning kokkusaamiste toimumine klaasist vaheseinaga eraldamisega. Kohtuasjades 41418/04, 39758/05, 9348/14 käsitleti kokkusaamiste asjaolusid kogumis - kokkusaamiste sagedus, nende toimumine klaasist vaheseinaga eraldamisega, lubatud kokkusaajate arv. Hinnang kokkusaamise tingimuste õiguspärasusele sõltus asjaoludest ja poolte põhjendustest. Näiteks kohtuasjas 41418/04 tegi EIK kindlaks konventsiooni art 8 rikkumise järgmiste asjaolude koosmõjus: kinnipeetavale olid 10 aasta jooksul lubatud ainult lühiajalised kokkusaamised, nende sagedus oli kaks korda aastas, korraga lubati kokkusaamisele kaks täisealist külastajat, kokkusaamine toimus klaasist vaheseinaga eraldamisega. Asjas 9348/14 leiti, et õigusnormis kehtestatud piirang kokkusaajate arvule ei olnud õigustatud, kuna valitsus ei esitanud selle piirangu vajalikkuse kohta mingeid põhjendusi. Eeltoodu tähendab, et kokkusaamise tingimuste, s.h kokkusaajate arvu üle otsustamisel omavad tähtsust konkreetsed asjaolud ning perekonnaelu puutumatuse piiramise võimalike alustega kooskõlas olevad põhjendused. Olukorras, kus vastustaja ei ole kaebaja taotluse lahendamisel välja selgitanud asjaolusid ja esitanud kaalutlusi, ei saa kohus võimalikke arvesse võetavaid asjaolusid ja kaalutlusi täpsemalt käsitleda. Seda tehes sekkuks kohus ennetavalt vastustaja tegevusse.
8. Kui vastustajal oli sisekorraeeskirja § 31 lg 3 kohaldamisel kaalutlusõigus, siis tuleb kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks jätta rahuldamata. Asja lahendamine ei sõltu sellest, kas sisekorraeeskirja § 31 lg 3 tuleb jätta kohaldamata vastuolu tõttu põhiseadusega. Menetluskulud. Selgitused
9. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus. Kaebaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Ainsaks kohtule teada olevaks menetluskuluks on asjas tasutud riigilõiv 20 eurot. Selle summa mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja.
10. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 5