VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohtuasja number 2-24-108950 Otsuse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2024, Jõhvi Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi Aktsiaseltsi Kiviõli Sooj

) § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 633lg 7).

2-24-108950 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 ning esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Kiviõli Soojus (hageja) esitas
2. märtsil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Z K (kostja) 717,79 euro saamiseks. Kohtunikuabil tekkis kahtlus kostja teovõimes, mistõttu lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja lahendamiseks hagimenetluses Viru Maakohtule.
3. Kohus tegi kostja eestkostevajaduse väljaselgitamiseks
4. aprillil 2024 päringu kostja elukohajärgsele linnavalitsusele. Narva linnavalitsuse
5. mai
6. a vastuse järgi on kostja ajas, kohas, enda isikus ning situatsioonis orienteeritud ning linnavalitsuse esindaja hinnangul ei ole kostjale eestkoste seadmise tingimused täidetud.
7. Hageja esitas Viru Maakohtule
8. mail 2024 hagi kostja vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 893,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 36,24 eurot ja täiendava viivise alates
9. maist 2024 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude kohase tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja võrguettevõtja, kes sõlmis kostjaga
10. oktoobril 2016 soojusenergia ostu-müügilepingu nr XX XXX asuva korteri kütmiseks. Kostjal tuli kütmise eest tasuda talle esitatud arvete alusel 15 päeva jooksul alates arve saamisest. Hageja on korterit kütnud, kuid kostja ei ole soojusenergia eest tasunud
11. a aprillist kuni
12. a märtsini esitatud arvete alusel.
13. Kohus võttis hagi menetlusse
14. mai
15. a määrusega ning kohustas kostjat esitama hagi kohta kirjalik vastus koos lisadega 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati hagile vastamata jätmise tagajärgedest ning tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks (määruse põhjenduste p 5). Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus edastati kostjale rahvastikuregistri järgsel aadressil XXX. Menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale isiklikult kätte
16. mail
17. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
18. Kohus rahuldab tagaseljaotsusega Aktsiaseltsi Kiviõli Soojus hagi Z K võlgnevuse väljamõistmiseks. vastu
19. Vastavalt

§ 407

lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

1. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus saadeti kostjale rahvastikuregistri järgsel aadressil XXX ning ta sai need kätte. Seega tuli hagile vastata hiljemalt
2. juunil 2024, kuid kostja ei ole vastust esitanud. 2

§ 407lg-tes 4–6 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud piisavad, et pidada hageja nõuet õiguslikult põhjendatuks. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.

1. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 8 lg 2 ja § 76). Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist võib nõuda pärast kohustuse täitmiseks ette nähtud tähtaja möödumist (vt VÕS § 82 lg 7). Kui lepingupool jätab kokku lepitud kohustused täitmata, teeb seda mittekohaselt või viivitab täitmisega, on ta lepingut rikkunud. Teisel poolel on lepingu rikkumise korral õigus kasutada VÕS §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid, sh nõuda lepingu täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (vt VÕS § 100, § 101, § 108, § 113).
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
3. oktoobril 2016 soojusenergia ostumüügilepingu nr XX. Lepingu järgi kohustus hageja müüma kostjale soojusenergiat XXX asuvas elamus (p 3.1.1) ning kostja kohustus tasuma hagejale tarbitud soojusenergia eest vastavalt tarbitud soojusenergia kogusele ja kehtiva soojusenergia piirhinnale (p-d 3.2.1, 5.1). Elamu kuulub kostjale. Soojusenergia eest makstav tasu kalendrikuu kohta kajastati arvetel, mis tuli tasuda 15 päeva jooksul alates arve esitamisest (p 6). Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud maksmata soojusenergia eest hageja 2023.a aprillist kuni
4. a märtsini esitatud arvete alusel kokku 893,50 eurot. Seejuures tuli
5. a aprilli arve tasuda hiljemalt
6. mail 2023 ja
7. a märtsi arve hiljemalt
8. aprillil
9. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu loeb kohus, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Pooltevaheline leping kehtib. Kohtule ei nähtu, et tüüptingimused oleks kostjat ebamõistlikult kahjustavad. Kostja on lepingut rikkunud, jättes soojusenergia eest tasumata
10. a aprillist kuni
11. a märtsini. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi. Kohus rahuldab hageja nõude kostjalt põhivõlgnevuse 893,50 euro väljamõistmiseks.
12. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
13. Hageja palub kostjalt täiendavalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt alates
14. a aprilli arve maksetähtajale järgnevast päevast ehk
15. maist 2023 kuni hagi esitamiseni
16. mail 2024 kokku 36,24 eurot. Hageja on hagiavalduses esitanud viivisearvestuse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras alates
17. maist 2023 kuni hagi esitamiseni kokku 36,24 eurot.
18. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Juhindudes

§-st 367, kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 17. maist 2024 edasiulatuv 3

§ 173lg 1 ja § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

14. Kohus määrab

§ 174

lg 1 järgi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 218

lg-s 1 nimetatud lepingulise esindaja kulud mõistetakse välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena õigusabikulud 240 eurot ja riigilõivu 280 eurot. Hageja esindaja vastab

§ 218lg 1 p-s 2 nimetatud tingimustele.

Ta on osutanud õigusabi kahe tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (dtl 86). Õigusabikulud hõlmasid hagi koostamist ja tõendite kogumist. Lepingulise esindaja tunnihind ei ületa sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist turuhinda. Ka toimingute tegemisele kulunud aega võib pidada põhjendatuks. Hageja on vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-tele 1 ja 6 ning lisale 1 tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel riigilõivu kokku 280 eurot. Tasutud riigilõiv on vajalik ning põhjendatud menetluskulu. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud seega kokku 520 eurot (240 + 280 = 520) . Lisaks märgib kohus hageja taotlusel ja

§ 177

lg 4 alusel, et kostjal tuleb tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 15. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel

§ 468lg 1 p 2 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 4