TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-24-568 30. september 2024 Karin

) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 4.1.

§ 121

lg 2 p 21 kehtestamise eesmärk oli tasakaalustada omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Praeguses asjas seisneb kaebaja võimalik kasu rahalise hüvitise saamises ning seda tuleb kaaluda võrreldes täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisega seotud kuludega.

§ 133

lg 1 alusel peetakse varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riivet väheintensiivseks, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja soovis hüvitisena rahasummat 50,85 eurot või šokolaadi, mille kogumaksumus on samas suurusjärgus. Kaebaja varaline hinnang hüvele jääb alla 100 euro piiri. Kohtule esitatud kaebaja haigusloo väljavõte 15.12.2023 kohta näitab, et kaebaja lõi vastu toidukäru ära parema jalasääre eesmise külje, jalasäärel on ca 0,5 cm läbimõõduga hematoom, ümbrus veidi punetav, töövabastust kaebaja ei soovinud.

§ 133lg 1 mõistes on tegemist väheintensiivse õiguste riivega.

Põhjendatud ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine hindamaks, kas kaebajal on tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju. 4.

1. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, kuna riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 nimetatud kahju hüvitamise eeldused ei ole suure tõenäosusega täidetud. RVastS § 7 lõikest 1 ja RVastS § 9 lõikest 1 tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus, 6) mittevaralise kahju korral avaliku võimu kandja süü. Kui kasvõi üks kahju hüvitamise eeldustest on täitmata, ei ole kahjuhüvitise väljamõistmine võimalik. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha põhjal ei ole mittevaralise kahju korral kahju tekkimist võimalik objektiivselt kindlaks teha. Kohus saab lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. 4.
2. Kohtuasja asjaoludel ei ole tõenäoline, et kaebaja saavutab endale rahalise hüvitise määramise. Esiteks, nagu eespool öeldud, olid juhtumi tagajärjed kerged - kaebajal tekkis ca 0,5 cm läbimõõduga hematoom ja kaebaja tundis valu. Sündmust ei saa pidada sedavõrd intensiivseks ja tagajärge sedavõrd raskeks, et sellega võiks kaasneda kaebajale rahalise hüvitise määramine. 2 Teiseks tõi vastustaja kahju hüvitamise taotluse lahendamisel välja, et juhtumi põhjustanud riskid on riskianalüüsis kajastatud ning kaebaja on läbinud väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Kaebaja ei ole kaebuses sellele vastuväiteid esitanud. Vastupidi, kaebaja on oma sõnul läbinud seda teekonda toidukäruga korduvalt. See näitab, et liikumisteed sai kohase hoolsusega tegutsedes läbida ilma õnnetusjuhtumita.
3. Kui kaebus kuulub tagastamisele, siis ei vaja lahendamist küsimus riigilõivu tasumisest või - vabastusest (kaebaja väitel on kaebus riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 alusel riigilõivuvaba, kuid samas tugineb kaebaja ka väärikuse alandamise väitele). Samuti puudub sel juhul vajadus lahendada kaebaja taotlusi tõendite kogumiseks.
4. Määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 3