) § 423 lg 1 p 4 või lg 2 p 2 alusel. Alternatiivselt palus kostja kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist ja pikendada hagiavaldusele vastamise tähtaega. Harju Maakohtu 23.05.2024 määrusega asjas nr 2-14-60549 kinnitati võlgniku pankrotimenetluse lõpparuanne. Aruanne sisaldas viidet pankrotihalduri 12.04.2024 tasaarvestusele ning kajastas hagejale väljamakstavaid summasid vähendatud ulatuses. Hageja ei esitanud aruandele vastuväiteid ning kohus kinnitas selle. Lõpparuande kinnitamisel lahendas kohus asjas nr 2-14-60549 võlausaldaja nõude suuruse, väljamakseid ning tasaarvestust puudutava küsimuse, s.t käesoleva menetluse ese lahendati teises asjas. Hagejal oli võimalik lõpparuanne vaidlustada ning tuua see vaidlusküsimus kohtu ette. Hageja eesmärk oli saavutada olukord, kus talle tehtav väljamakse oleks 15 141,06 euro võrra suurem, mida ei olnud esitatud tuvastushagiga võimalik saavutada. Hageja valis vale õiguskaitsevahendi, s.o vastuväited oleks pidanud esitama pankrotimenetluses lõpparuande kinnitamisel. Kui kohus lõpparuande kinnitab ja vastav määrus jõustub, siis fikseeritakse vastavas kohtulahendis lõplikult ja siduvalt hageja nõude täitmise asjaolud ja ulatus. Hageja tuvastushagi rahuldava kohtulahendiga ei saanud lõpparuande kinnitamise määrust muuta ega selle õiguslikke tagajärgi kõrvaldada. Kostja oli samuti seotud lõpparuande kinnitamise määrusega, s.o kostja ei saanud lõpparuande kinnitamise korral teistele võlausaldajatele lõpparuandes kirjeldatud väljamaksete tegemisest keelduda ega hagejale suuremat väljamakset teha. Olukord, kus samaaegselt kehtivad vastuolulised kohtulahendid (lõpparuande kinnitamise määrus ja hageja tuvastushagi alusel tehtav kohtuotsus), oleks lubamatu. 5. Hageja palus jätta kostja taotlused rahuldamata. 2 Jaotiste väljamaksmine pankrotimenetluses ei toimu lõpparuande, vaid kohtu poolt kinnitatud võlausaldajate nimekirja alusel. Lõpparuande kinnitamisega ei muutnud kohus hageja kui võlausaldaja jaotise suurust ja kajastas hagejale tehtud väljamakse suuruse õigesti, märkides määruse kirjeldavas osas õigesti ka kostja poolt tasaarvestamise avalduse esitamisega seotud asjaolud. Lõpparuande vaidlustamisega võlgniku pankrotimenetluses ei olnud saavutatav hageja taotletav eesmärk, s.o tuvastada tasaarvestamise avalduse kui tahteavalduse tühisus. Pankrotimenetluses lõpparuannet kinnitades otsustab kohus palju laiema küsimuste ringi üle kui käesolevas tsiviilasjas hageja poolt esitatud nõue tuvastada tasaarvestamiseks esitatud vastunõude puudumine. Seega ei esinenud hagide samasust. Hageja huvi võib
lg 1 mõttes olla negatiivse tuvastushagi esitamine, et tuvastada tasaarvestamiseks esitatud vastunõude puudumine kostjal ning selline lahend on pankrotimenetluses kohustuslik. Maakohtu määrus 6. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata
lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 alusel ja tühistas 24.04.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulud jäid hageja kanda. Kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. Kohus ei nõustunud kostjaga, et käesolevas asjas esitatud tuvastushagi esitamine oleks alati välistatud. Hageja tõi õigesti esile, et tuvastushagi esitamine on põhimõtteliselt lubatav ning selle tulemus on pankrotimenetluses kohustuslik. Oluline oli tähele panna pankrotimenetluses tehtavaid toiminguid ja lahendeid ning nende mõju hageja õiguste realiseerimisele. Tuvastushagi esitamine ja tulemus saaksid olla pankrotimenetluses kohustuslikud vaid siis, kui neid on võimalik arvesse võtta lõpparuande koostamisel või pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja vastuväite sisuna. Sellisel juhul saab kohus seda arvesse võtta PankrS § 163 lg-tes 3 ja 6 sätestatud otsustuste tegemisel ning võlausaldaja (hageja) huvide kehtetu tasaarvestusega rikkumise korral tagastada ebaõige lõpparuande haldurile. Kohus ei nõustunud hagejaga, et lõpparuande kinnitamise menetluses ei saa kohus lahendada küsimust tasaarvestuse kehtivusest. Kui kohus kinnitab määrusega lõpparuande ning selle käigus ka võlausaldajal saamata jäänud nõude osa (PankrS § 163 lg 4), tekib sellest PankrS § 168 alusel täitedokument. Selles osas on kohtumäärus menetlusosalistele siduv. Lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise 23.05.2024 määrus lahendas ka võlausaldaja väljamakse õige suuruse küsimuse, sh võimalikud vastuväited sellele. Kostja viitas õigesti, et
lg 1 p 4 kohaselt lahendati käesoleva hagi esemega samasisuline küsimus juba lõpparuande kinnitamise määruses. Kuigi 23.05.2024 määrus ei olnud jõustunud, ei esitanud hageja lõpparuandele PankrS § 163 lg 2 kohast vastuväidet ja seetõttu puudus tal PankrS § 164 lg 2 kohaselt oma nõuet puudutavas osas määruse edasikaebamise õigus. Lõpparuande kinnitamise ja sellele vastuväite esitamata jätmise tõttu ei olnud võimalik käesoleva hagi eesmärki saavutada (
Hageja lõppeesmärk oli pankrotivarast suurema rahalise väljamakse saamine läbi tasaarvestuse kehtetuse tuvastamise. Samas märgiti 23.05.2024 määruse resolutsioonis hageja väljamakse summa res judicata. Lõpparuande kinnitamine ei olnud pelgalt faktilise väljamaksete olukorra fikseerimine, vaid see lahendas nõuete suuruse küsimuse siduvalt, sh võimalikud vastuväited summade suurusele. Käesolevas menetluses tehtav lahend ei saanud ümber vaadata varasema kohtulahendi resolutsioonis tuvastatut, kuivõrd see oleks vastuolus kohtulahendi siduvuse põhimõttega. Hageja jättis tähelepanuta, et ehkki käesolev hagi on põhimõtteliselt lubatav, tulnuks selle perspektiivi säilitamiseks kindlustada, et selle tulemus on ka pankrotimenetluses maksmapandav. Hageja oleks pidanud esitama pankrotimenetluses asjakohase vastuväite. Kuna kohtu hinnangul ei olnud hagejal enam võimalik käesoleva menetluse tulemust 3 pankrotimenetluses realiseerida, kaotas hagi vastavalt
Hageja määruskaebus
Tegemist oli alternatiivsete alustega ja mõlemale alusele üheaegselt tuginedes ei saanud hagi läbi vaatamata jätta. Hageja ei nõustunud maakohtuga selles, et 23.05.2024 lõpparuande kinnitamise määrus ja käesolevas asjas tehtav otsus ei saa kehtida paralleelselt. Lõpparuande kinnitamise määrus oli õige selles kajastatud faktiliste asjaolude osas. Hageja ei nõustunud maakohtu etteheitega, mille kohaselt hageja ei esitanud pankrotimenetluse üle järelevalvet tegevale kohtule PankrS § 163 lg-s 2 sätestatud vastuväidet lõpparuandele. Eeldusel, et pankrotimenetluse lõpparuandega tutvumise teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 12.04.2024, vaidlustas hageja käesolevas asjas tuvastushagi esitades PankrS § 162 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul võlausaldajatele tutvumiseks esitatud lõpparuande osas, mis puudutab hageja jaotise osalist tasaarvestamist. Ilmselt ei teavitatud võlgniku pankrotimenetluse üle järelevalvet teostavat kohut hagi esitamisest, sest sellisel juhul oleks kohus saanud lõpparuannet kinnitades hagiga arvestada. Haldur rikkus kohtule teabe edastamata jätmisega oma kohustusi ja kahjustas hageja huve. Tahtevaldust tasaarvestada võlausaldaja jaotis ei saanud vaidlustada pankrotimenetluses esitatud lõpparuandele vastuväite esitamisega. Tuvastushagi lahendab kohus hagimenetluses, kuid pankrotimenetluses lõpparuannet kinnitades teeb kohus hagita menetluses määruse. Lõpparuande vaidlustamisega ei olnud saavutatav hageja eesmärk tuvastada tasaarvestusavalduse tühisus. Ekslik oli maakohtu seisukoht, et tasaarvestamisega seotud vaidlused tuli lahendada võlgniku pankrotimenetluses ja hagiga ei olnud taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Menetluse edasine käik 8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. 9. Kostja vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused 4 11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt
lg 1 p-le 1 ja §le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 12. Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (
Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde need tõendid, mida ei ole veel kohtutoimikus, s.t määruskaebuse lisad 1, 2 ja 3 (dtl 196-217). Kohus jätab vastu võtmata hageja 22.07.2024 seisukoha lisa 1 (dtl 225-238) ja kostja määruskaebuse vastuse lisa 1 (dtl 182), kuna need sisalduvad juba toimikus (dtl 95-108, 35). 13. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata
lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 alusel.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
16. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult hagi läbi vaatamata
lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 alusel, sest tuvastushagi eseme kohta tehti otsustus lõpparuande kinnitamise menetluses ja tuvastushagiga ei olnud võimalik saavutada hageja soovitud eesmärki saada pankrotivarast suurem rahaline väljamakse. 17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud
Kuna maakohus ei määranud menetluskulusid rahaliselt kindlaks, ei tee seda ka ringkonnakohus (
Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab 5 kindlaks asja lahendanud maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist
18. Tulenevalt
§-st 427 saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.