Obsah (8)

§ 121§ 68§ 74§ 75§ 118§ 64§ 65§ 76

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-7518 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingeri T

§ 121

lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. aprilli 2024 otsus Apellatsiooni esitaja abiprokurör Kristina Meus, apellatsioon Prokurör abiprokurör Kristina Meus Süüdistatav Sille Mikk, isikukood: 48005192772, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud vandeadvokaat Marko Paabumets Kaitsja RESOLUTSIOON
2. Tühistada Tartu Maakohtu
3. aprilli 2024 otsus osaliselt, s.o Sille Mikule

§ 121

lg 2 p 3 järgi mõistetud karistuse, 1 aasta pikkuse vangistuse, tingimuslikus kohaldamises.

1. Vangistusliku karistuse kandmise algust arvestada alates Sille Miku poolt vangistusliku karistuse kandmisele asumisest. Kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus saadab süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3. Apellatsioon rahuldada.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 153,72 eurot, sh käibemaks 27,72 eurot, vandeadvokaat Marko Paabumetsale apellatsioonimenetluses süüdistatav Sille Mikule riigi õigusabi osutamise eest.
5. Punktis 5 nimetatud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
6. Sille Mikule esitati süüdistus

§ 121lg 2 p 3 järgi selles, et tema, olles varasemalt Tartu Maakohtu 28.

oktoobri 2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7750 süüdi mõistetud vägivallakuriteos, uuesti

1. novembril 2023 umbes kella 02.38 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas XXX olevas korteris lõi ühel korral kruusiga oma endisele elukaaslasele B.A-Õ.-ile näopiirkonda. Seejärel helistas B.A-Õ. Häirekeskusesse, mille tagajärjel S. Mikk haaras kannatanu käest telefoni. Kui politsei oli jõudnud kannatanu korteri ukse taha, soovis B.A-Õ. minna politseile ust avama, kuid S. Mikk haaras kahe käega tugevalt ümber kannatanu keha, pigistas kannatanut ja takistas kannatanu liikumist. Lõpuks sai kannatanu S. Miku haardest vabaks ja avas politseile ukse. Sellise tegevusega põhjustas S. Mikk kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, s.o kinnise ninaluu murru, pindmise küünravigastuse ja marrastuse paremal küünarliigesel.
2. Tartu Maakohtu
3. aprilli 2024 otsusega karistati S. Mikku

§ 121

lg 2 p 3 järgi 1 aasta vangistusega, mille hulka

§ 68lg 1 alusel arvati S.

Miku eelvangistuses

1. november -
2. november 2023 viibitud 2 päeva ning karistusest jääb kanda 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1, 3 alusel ei pööratud 11 kuud 28 päeva vangistust S.

Miku suhtes täielikult täitmisele, kui S. Mikk ei pane 1 aasta 2 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 nõudeid ja

§ 75lg 2 p-de 2 ja 8 toodud lisakohustusi.

Katseaeg hakkas kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõuete täitmise kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Kuna apellatsioonis vaidlustatakse üksnes mõistetud karistus, siis käsitleb edasine ka üksnes seda maakohtu otsusest. 3.
2. S. Miku süü suurus on alla keskmise – lööke kannatanule näkku nina piirkonda oli üks, mis esialgu põhjustas küll suurt valu ja ka ninaverejooksu, kuid olemuselt ei olnud see üks löök tugevajõuline, kuna kruusiga nina piirkonda lüües jäi ninaluu murd kinniseks, olulise nihketa, kannatanul jäi ründe tulemusena nina otseks, tema nina oli ka kohtuistungil otse, ninaverejooks politsei sündmuskohal viibimise ajal peatus, erilist ravi peale valuvaigistite tarbimise nina ei vajanud, hematoom ja marrastus parema käe küünarnuki juures erilist ravi ei nõudnud ja need vigastused paranesid aja jooksul ise. S. Miku karistust kergendavaks on toimepandu puhtsüdamlik kahetus. Kuigi S. Mikk toimepandut väidetavalt ei mäleta, pole ta vaidlustanud süüdistuses kajastatud asjaolusid ja kannatanu väidetut ning on siiralt avaldanud kahetsust selles osas, mis võis tema tõttu aset leida. S. Miku karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 3.
3. Mõjutamaks S. Mikku edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsmaks õiguskorra huve, mõistis maakohus S. Mikule karistuse prokuröri taotletud määras, s.o 1 aasta vangistust. Rahalise karistuse kohaldamise välistab maakohtu hinnangul asjaolu, et S. Mikk ei piirdunud kannatanule ainult valu põhjustamisega, vaid ta põhjustas kannatanule ka tervisekahjustused. Ka on S. Mikul kehtivad karistused vägivallakuritegude eest, milliste eest ta on vanglas karistust kandnud. Vanglast karistuse kandmiselt vabanes S. Mikk
4. jaanuaril 2020 tingimisi enne tähtaega. S. Mikul puudub ka reaalne võimalus rahalise karistuse tasumiseks, kuna ta ei tööta, tal on puuduv töövõime ning sisstulekuks on pension 576 eurot. Rahalisel karistusel puuduks sisuline mõte. 2 3.
5. Maakohus ei pidanud vajalikuks mõista karistust reaalse vangistusena, kuna S. Mikk on ise astunud samme, et tal esineva alkoholsõltuvusega ja alkoholi tarbides vallanduda võiva vägivaldsusega tegeleda. Ta on asunud elama teise linna, et vabaneda seltskonnast, kellega koos ta alkoholi tarbis. Kaitsja esitatud iseloomustavast materjalist nähtub järgmist. S. Mikkul on alkoholisõltuvus, kuid ta tunnistab alkoholiprobleemi ja käesolevalt on kaine. Tal on mõõdukas depressioon. S. Mikk käib vaimse tervise õe ja psühhiaatri vastuvõttudel, soovib tööle asuda ja on selleks võtnud ennast töötuna arvele, on Töötukassa kaudu osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, saanud psühholoogilist ja sõltuvusnõustamise teenust. Seoses Jõhvi elama asumisega on võimalused kokkupuuteks kannatanuga viidud miinimumini. Kannatanule S. Miku vabadusse jäämisest reaalset ohtu ei ole. 3.
6. Kannatanu süüdistatavale reaalset vangistust karistuseks ei taotlenud. Tingimisi enne tähtaega vanglast vabanedes läbis S. Mikk katseaja uusi õigusrikkumisi toime panemata ja kriminaalhoolduse mõju kestis pärast selle lõppemist veel üle 2 aasta - uue kuriteo pani ta toime
7. novembril
8. Seega kriminaalhooldus mõjutab S. Miku käitumist positiivses suunas, kuigi aja jooksul selle mõju kahanes. Seda positiivset mõju tõi S. Mikk kohtuistungil ka ise esile. Süüdistatav avaldas kohtuistungil valmisolekut ja nõusolekut kriminaalhooldusele allutamiseks ja kriminaalhooldajaga koostööks ning oli valmis võtma endale kohustused – mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Seega pidas maakohus kohasemaks allutada S. Mikk katseajaga kriminaalhooldusele ja

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõuetele lisaks panna talle kohustus - mitte tarvitada alkoholi ja osaleda vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Apellatsioon ja vastus apellatsioonile

1. Tartu Maakohtu
2. aprilli 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni abiprokurör Kristina Meus, kes taotleb tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti S. Mikule 1 aasta vangistust tingimisi ja teha tühistatud osas uus otsus ning mõista S. Mikule karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 6.

november -

1. november 2023, s.o 2 päeva ning seega mõista karistuseks 11 kuud 28 päeva vangistust, mis kuulub täielikult ärakandmisele pärast kohtuotsuse jõustumist. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. 4.
2. Maakohus on jätnud isikule karistuse mõistmisel arvestamata ja otsusesse märkimata, et S. Mikk on isikuks, keda eelnevalt on juba kriminaalkorras karistatud ning tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust, sh isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest ning taaskord on S. Mikule esitatud süüdistus isikuvastase süüteo toimepanemises. Juba ainuüksi varasemate kuritegude toimepanemise rohkus ja S. Miku vägivaldne käitumine peaks kaasa tooma isiku vabadust piirava karistuse vangistuse näol. Samuti asjaolu, et isikule on antud korduvalt võimalus enda käitumist muuta ja hakata seadusekuulekaks inimeseks, kuid seni ei ole S. Mikk pidanud seda vajalikuks teha. 4.
3. Prokuratuuri hinnangul ei esine S. Miku isiku puhul selliseid erakorralisi asjaolusid, mis võimaldaksid tema suhtes katseaja kohaldamise ning märkimisväärsetele eripäradele ei ole maakohus tuginenud ega neile viidanud. 4.
4. Maakohus on jätnud arvestamata, et isik on varasemalt kohtu poolt mõistetud süüdi vägivallaga seotud kuritegude toimepanemises. Tartu Maakohus on
5. oktoobril 2015 karistanud S. Mikku

§ 118

lg 1 p 1 järgi 5 aasta vangistusega ja

§ 121

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistuse kaetuks raskeimaga ja mõisteti S.

Mikule kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 5 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 3 alusel vähendati 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oli 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 65lg 2 alusel suurendati 3 aastat 4 kuud vangistust Tartu Maakohtu 13.

novembri 2014 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuu 27 päeva vangistuse võrra, ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti S. Mikule 4 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, mis tuli S. Mikul reaalselt ära kanda. Harju Maakohtu

1. jaanuari 2020 määrusega vabastati S. Mikk karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest ja määrati 6-ks kuuks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, teda kohustati täitma kontrollnõudeid, muuhulgas pöörduma vanglast vabanemise järgselt psühhiaatri poole ja läbima alkoholismivastane ravikuur ning mitte tarvitama alkoholi. Seega on S. Mikule antud võimalus enda käitumist muuta, tegeleda enda alkoholisõltuvusega nii vabaduses kui ka kinnipidamisasutuses, kuid sellele vaatamata ei ole S. Mikk asunud õiguskuulekale teele. 4.
2. Kõigest kaks aastat pärast vangistusest vabanemist ja mõned kuud enne käesolevat kuriteosündmust leidis aset juhtum, milles S. Mikk kasutas füüsilist vägivalda enda elukaaslase B.A-Õ.-i suhtes. S. Mikk lõi ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli pinnalt lahtise käega kannatanule B.A-Õ.-ile näopiirkonda, misjärel võttis kinni kannatanu kõrist ja pigistas seda ning haaras tugevasti kannatanu juustest ja tõmbas neid. Oma sellise tegevusega põhjustas S. Mikk kannatanule füüsilist valu, pigistamisjäljed ja marrastused kaelal. Nimetatud kriminaalmenetlus lõpetati Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
3. veebruari 2023 määrusega ning lahendati vahendusmenetluse raames. See juhtum S. Mikku aga ei heidutanud ning mõned kuud hiljem, s.o
4. novembril 2023, pani ta toime juba tõsisema arutamisel oleva kuriteo. See näitab ilmekalt eelkõige S. Miku ükskõikset suhtumist inimestesse, enda lähedastesse, kehtivatesse õigusnormidesse ning (mis konkreetsel juhul kõige tähtsam) annab selge signaali, et viimane karistus ei ole talle mingit eripreventiivset mõju avaldanud. Eelnevat on maakohus oma põhjendustes täielikult eiranud. 4.
5. Prokuratuuri hinnangul on asjakohatu kohaldada isiku suhtes karistusest tingimisi vabastamist, kuna seda on varasemalt tehtud ja see ei ole enda eesmärki täitnud. S. Miku varasem kuritegelik elukäik näitab temast tulenevat ohtu ühiskonnale ning tema ükskõikset suhtumist õiguskorda. Jääb selgusetuks, mis tekitas maakohtus S. Miku isiku suhtes sellise usalduse, mis lubas arvata, et ta uusi rikkumisi toime ei pane. Prokuröri hinnangul süüdistatava senine elukäik selliseid järeldusi teha ei luba. 4.
6. Maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. S. Miku kaitsja Marko Paabumets edastas päev enne üldmenetluses toimuvat kohtuistungit prokuröri ja kohtu meiliaadressitele S. Mikku puudutavad ravidokumendid. Prokuratuur juhtis istungipäeva alguses kohtu tähelepanu asjaolule, et kaitsja on esitanud kohtule tõendeid, milleks on S. Miku ravidokumendid. Prokuratuuri hinnangul rikkus kaitsja M. Paabumets sellega võistleva kohtumenetluse põhimõtet, viidates sellele, et asja arutatakse üldmenetluses ja kohtul pole asja kohta mitte ühtegi materjali ning tõendite esitamine üldmenetluses käib kindla korra järgi. Prokuratuur palus kaitsja esitatud dokumendid viimasele tagastada, mida kohus ka tegi. Pärast prokuratuuri poolset kirjalike tõendite esitamist kohtuliku uurimise käigus vihjas kohus täiendavate tõendite esitamisele, millele järgnevalt esitas kaitsja taotluse iseloomustava materjalina vastu võtta süüdistatava kohta käivad ravidokumendid. Prokuratuur vaidles tõendite vastuvõtmisele vastu, kuna kaitsja ei selgitanud, millisel seaduslikul alusel ta neid esitab ning samuti märkis prokuratuur, et kui kaitsja taotleb täiendavate tõendite vastuvõtmist KrMS § 297 alusel, siis peab ta põhjendama, miks ei olnud tal varem võimalik neid esitada. Olgu öeldud, et kaitseakti ei olnud kaitsja omapoolseid tõendeid märkinud. Põhjendust selle kohta, et miks kaitsjal ei olnud süüdistatava kohta käivaid ravidokumente kohtuistungil varem esitada, ei kõlanud, kuid sellest hoolimata rahuldas maakohus kaitsja taotluse ja võttis süüdistatavat puudutavad ravidokumendid ja tema terviseandmeid sisaldavad materjalid vastu. 4 Kohus on otsuses süüdistatava terviseandmetele tuginenud, asudes nende toel põhjendama, miks peaks süüdistatavale mõistetud karistuse jätma tingimisi täitmisele pööramata. Prokuratuuri hinnangul on maakohus rikkunud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet.
7. Tartu Ringkonnakohtu
8. juuni 2024 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele apellatsiooni kohta seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks tähtajaks hilisemalt
9. august
11. Nimetatud ajaks esitas oma seisukoha apellatsiooni kohta süüdistatav S. Miku kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets, kes palub jätta apellatsiooni rahuldamata. 6.
12. Maakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud. Maakohus ei ole otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme. 6.
13. Maakohtu põhjendused tingimisi vangistuse kohaldamise osas on veenvad ja põhjendatud. Maakohus on arvestanud S. Miku karistusest vabastamisel ka sellega, et süüdistatav on varasemalt süüdi mõistetud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemises, mistõttu ei ole prokuröri etteheited maakohtu suunal apellatsioonis õiged ja põhjendatud. 6.
14. Maakohus ei ole rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme. Täiendavate tõendite esitamise küsimus kerkis juba eelistungil, kus süüdistatav taotles esitada täiendavalt isikut iseloomustavaid tõendeid ning kohus andis võimaluse taotleda nende asja juurde võtmist. Maakohus on õigesti rahuldanud KrMS § 297 lg 1 ja § 2961 lg 1 alusel kaitsja taotluse.
15. Nimetatud ajaks esitas oma seisukoha ka süüdistatav S. Mikk, kes leiab, et eelnevad karistused ei peaks arutuses olema. Karistused on ta ära kandnud ja kohtunik põhjendas ka ära, miks selline otsus karistuseks tuli nagu tingimisi karistus, mitte vangistus. S. Mikk kahetseb tehtut ning on suutnud muuta oma eluviisi ja keskkonda. Apellant on võtnud ennast töötuna arvele, liitunud rehabilitatsiooni teenusega. S. Mikk saab turvavõrgustikult ja spetsialistidelt abi äkkviha ja alkoholi probleemidega. S. Mikk on kohtunud kogemusnõustajaga ning vestelnud psühholoogi ja vaimse tervise õega. Sotsiaaltöötaja paneb kokku programmi, mis oleks S. Mikule vajalik ka edaspidiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohtu hinnangul väärivad prokuröri tõstatatud seisukohad tähelepanu ning toovad endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamise osaliselt, s.o mõistetud karistusest tingimuslikus vabastamises. Ka apellatsioonikohus nagu prokurör leiab, et S. Mikule tuleb mõista vabadusekaotuslik karistus. Tingimuslikult kohaldamata jäetud vangistus ei täida karistuse üld- ega eripreventiivseid eesmärke.
17. Isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolude kõrval oluline ka süüdlase isik, mis iseseisvalt või koostoimes võib muuta karistuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine (RKKKo asjas nr 3-1-1-99-06, p 16).
18. Maakohus on tuvastanud süü suuruse, lugedes selle keskmisest väiksemaks. Karistust kergendavaks asjaoluks on S. Miku puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Prokuröri ja maakohtu seisukohad kattusid selles, et kohane karistuse liik ja määr on üks aasta vangistust. Küll lahknevad maakohtu ja prokuröri arusaamad karistuse kohaldamise viisi osas.
19. Maakohus leidis, et S. Mikk tuleks karistusest tingimisi vabastada, kuna ta on astunud samme, et tegeleda alkoholiprobleemiga, muutnud elukohta, käinud vaimse tervise õe ja 5 psühhiaatri vastuvõttudel ning võtnud end töötuna arvele. Varasemast karistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise katseaeg möödus probleemideta. Prokuröri hinnangul tuleb S. Mikkul vangistus ära kanda.
20. Arvestades süüdlase isikut ning toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik S. Mikku vangistusest tingimisi vabastada. Tõsi, süüdlase karistusest tingimisi vabastamine allutamisega käitumiskontrollile on vangistuse alternatiiv, mille kohaldamine ei ole ka korduvalt karistatud isikute suhtes välistatud. Oluline on, et karistus oleks mõjus. S. Mikku on varem korduvalt karistatud nii kehalise väärkohtlemise eest kui ka raske tervisekahjustamise tekitamise eest – nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega. Ometi ei ole see uusi kuritegusid ära hoidnud. Ja seda ka siis, kui S. Mikk vabastati tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt.
21. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et S. Miku puhul ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid tema karistusest tingimisi vabastamise ja käitumiskontrollile allutamise. Kriminaalasjas nr 1-15-7750 tehtud ja käesolevas asjas tõendina esitatud S. Miku tingimisi ennetähtaegse vabastamise määrusest nähtuvalt avaldas S. Mikk juba siis kohtule tahet pöörduda alkoholivastasele ravile. Kinnipeetava enda sõnade kohaselt oli tal ka siis motivatsioon oma käitumist muuta. Ennetähtaegsel vabastamisel pandi S. Mikule

§ 76

lg-te 2 ja 4 alusel järgmised lisakohustused: pöörduda vanglast vabanemisel 1 kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Vaatamata sellele, et kriminaalhooldus möödus probleemideta, ei ole see karistus S. Mikule mõju avaldanud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. S. Mikk on andnud varasemalt lubadusi ja nende täitmine on olnud lühiajaline. Ka on näidanud süüdimõistetu varasem elukäik, et tingimisi vangistus ja veelkordselt vastutulek ennetähtaegselt vangistusest vabastamise kohta ei ole S. Miku käitumisele mõju avaldanud. Praegusel juhul on ainuvõimalik karistus vangistus, mida tuleb vanglas ära kanda.

1. Prokuratuur on reageerinud S. Miku vägivaldsele käitumisele ka leebemate vahenditega. Nii on prokuratuur apellatsioonis välja toonud ning maakohtus on tõendina esitatud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
2. veebruari 2023 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. S. Miku suhtes lõpetas Lõuna Ringkonnaprokuratuur nimetatud määrusega kriminaalmenetluse ja kriminaalasi lahendati lepitusmenetluses raames seoses sellega, et S. Mikk kasutas füüsilist vägivalda elukaaslase B.A-Õ.-i suhtes. S. Mikk ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli pinnalt lõi
3. novembril 2022 lahtise käega kannatanule näopiirkonda, misjärel võttis kinni kannatanu kõrist ja pigistas seda ning haaras tugevasti kannatanu juustest ja tõmbes neid, põhjustades kogumis kannatanule füüsilist valu, pigistamisjärjed ning marrastused kaelal. On märkimisväärne, et S. Mikule pandi kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustus mitte tarvitada alkoholi 6 kuud ning kohustati hoolitsema oma tervise eest, sh käia spetsialisti juures, psühholoogi/psühhiaatri vastuvõtul, osalema programmis Kainem ja Tervem Eesti. Tuleb ainult nõustuda, et menetluse lõpetamisele järgnenud kriminaalasi viitab üheselt S. Miku ükskõiksele suhtumisele inimestesse, sealjuures enda lähedastesse ning õiguskorda. Maakohus on eelnevat käitumist eiranud, sobitades otsuse põhjendustesse üksnes selle, et kriminaalhooldus möödus nõuetekohaselt. S. Mikul tuleb mõistetud karistus kanda ära reaalse vangistusena. 6
4. Kaitsja esitas koos vastuväidetega apellatsioonile ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal ettevalmistamiseks kohtuistungiks ja kohtuotsusega tutvumisele 45 minutit, apellatsiooniga tutvumisele 45 minutit ning seisukoha koostamisele 60 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 219 eurot, sh käibemaks 39,60 eurot. Kaitsja on teinud võimatuks kontrollida, milline aeg kulus tal ettevalmistamiseks kohtuistungiks ja milline aeg kohtuotsusega tutvumisele 45-st minutist. Milliseks istungiks ettevalmistamine saab kõne alla tulla ringkonnakohtus, kus istungit ei toimunud, jääb teadmata. Arvestades maakohtu otsuse mahtu, võib lugeda kokkuvõtlikult põhjendatuks sellega tutvumiseks 45 minutit. Apellatsioon on oluliselt vähem mahukam ning sellega tutvumise aja loeb ringkonnakohus põhjendatuks 30 minuti ulatuses. Kaitsja seisukoht apellatsioonile on vähemahukas, mille koostamine tuleb lugeda samuti põhjendatuks 30 minuti ulatuses. Kokku loeb ringkonnakohus tasutaotluse põhjendatuks (45 + 30 + 30 minutit) 105 minuti ulatuses, s.o summas 153,72 eurot, sh käibemaks 27,72 eurot. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel ja prokuratuur on esitanud apellatsiooni, siis KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad tekkinud menetluskulud riigi kanda. Seega menetluskulud 153,72 eurot jäävad Eesti Vabariigi kanda.
5. Lähtuvalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 4, § 340 lg 4 lg-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
6. aprilli 2024 otsuse osaliselt, s.o mõistetud karistuse tingimisi kohaldamata jätmises ning käitumiskontrollile allutamises, määrab karistuse kandmise reaalse vangistusena. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon kuulub rahuldamisele. Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm 7 Ingrid Kullerkann