(1)Liikluse korraldamise eesmärk on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.

(2)Liiklust korraldatakse liikluskorraldusvahenditega. § 12. Liikluspiirangud

(1)Avalikult kasutatava tee omanikul on õigus ajutiselt või alaliselt piirata sõidukite liiklemist lähtuvalt massist, teljekoormusest, mõõtmetest, kategooriast või jalakäijate liiklemist või keelata see liiklejate ohutuse tagamiseks, teehoiutööde tegemiseks, tee ja teerajatiste kahjustamise vältimiseks, looduskeskkonda kahjustava mõju vähendamiseks või rahvatervise seaduse tähenduses elukeskkonna tagamiseks. 1 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8a422c-beb8-476c-897c-f9b761fb9b92/ehitusseadustik/ https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014024 3

(2)Kui liikluse piiramine ei ole tingitud looduslikest mõjudest (pinnase sulamine, tormi-, vihmakahjustused või muu selline mõju) või teistest erakorralistest asjaoludest, peab teeomanik või piirangu kehtestaja tagama liiklejate juurdepääsu liikluspiirangualasse teiste teede kaudu, muu liikumisvõimalusega või teisel ajaperioodil. Liiklusseaduse seletuskirjas3 on § 12 (seletuskirjas § 11) kohta selgitatud järgmist (lk 7jj): - Teeomanik võib rakendada piiranguid liiklusele et tagada elukeskkonda (rahvatervise seaduse mõistes), liiklejate ohutust, looduskeskkonda või teerajatisi kahjustavate mõjude vähendamine. - Liiklejate ohutuse tagamiseks on piirangud kõige sagedasemad. Nii liiklusõnnetuste kui liiklusriski vähendamiseks on sageli otstarbekas muuta teed ühesuunaliseks, keelata osa pöördeid, keelata möödasõit, keelata raskesõidukite liiklus, vähendada liiklusriske lasteasutuste vahetus läheduses, suunata osa ristmikel liiklusvoost teistele teedele jms. - Tee ja teerajatiste kaitseks, eriti teede lagunemise perioodil või rajatiste kandevõime vähenemise korral kahjustuste vältimiseks või vähendamiseks, on piirangute kehtestamine sageli ainuvõimalik abinõu. - Igasuguse alalise piirangu kehtestamise eel peaks teeomanik analüüsima erinevaid alternatiivseid lahendusvariante, nende mõju liiklusohutusele, keskkonnale ja ettevõtluse arendamisele ning sellise analüüsi alusel tegema läbimõeldud otsuse. - Avalikult kasutatava tee omaniku poolt liikluse piiramise kohta tehtud otsus on oma sisult haldusakt, mis haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 3 lg 2 kohaselt peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Piirangute kehtestamisele tuleb kohaldada haldusmenetluse põhimõtteid, mis tähendab muuhulgas ka seda, et analüüsida tuleb piirangu mõju. - Liikluse piiramine on osa liikluse korraldamisest. Liikluse korraldamise (sh piiramise) menetluse ja sellest teavitamisega seoses tuleks eristada nö tavalist liikluskorraldust, millel kahtlemata on mõju (nt ei saa inimene teha vasakpööret oma kodutänavale, vaid peab tegema vasakpöörde kas eelmiselt või järgmiselt ristmikult; teatud tänavate määramine ühesuunaliseks; kiiruspiirangud; künnised teedel jne), sellistest otsustest, mis omavad ulatuslikumat mõju (näiteks Tartu maantee; mõne põhimaanteel oleva silla ületamise keelamine teatud massiga sõidukitele seoses silla võimaliku konstruktsioonivea analüüsiga jne). - Juhul kui liikluspiirangul pole olulist mõju kogu piirkonna liikluskorraldusele, see tähendab, et piirang puudutab ainult teatud liiklejaid (nt loomveokid, traktorid, metsaveokid või muu) või piirang on ajaliselt lühike või liiklustihedus antud teeliiki arvestades on väike jne, võib teeomanik jätta haldusakti andmata, kuid ta peab siiski liiklusmärgi paigaldamise kohta tehtava otsustuse (kuhu, milleks, milliseks ajaks jne) tegemisel järgima haldusmenetluse põhimõtteid ja muid haldusmenetluse läbiviimisele kehtestatud nõudeid. - Seega peab teeomanik kehtestatud piirangud õigeaegselt avalikustama ja arvestades HMS § 108 lõiget 1 olema valmis koheselt kirjalikult piirangut põhjendama isikule, kelle õigusi on piiratud. 9. Kohus nõustub olulises osas seletuskirjas toodud põhimõtetega, sh ennekõike osas, et tegemist peab olema kaalutud otsustusega. Kohus ei nõustu küll sellega, et sõltuvalt piirangu ulatusest või kestusest on tegemist üksnes toiminguga (vt viide HMS § 108 lg-le 1); vaid kõik liikluspiirangud on mõju suurusest sõltumata haldusaktid, mille põhjendused peavad olema piirangu kehtestamise aja seisuga kontrollitavad. Täiendavalt nähtub seletuskirjast, et liikluspiirangute rakendamiseks peab olema avalik huvi – inimeste ohutus, tee korrastamine või kahjustamise vältimine; looduskeskkonda kahjustava mõju vähendamine või elukeskkonna tagamine. Selliste eesmärkidega on seotud nt müra vähendamiseks liikluse ümber suunamine või lubatud sõidukiiruse piiramine. Samuti heitgaaside mõju või liiklusummikute korral on sobivaks meetmeks liikluse piiramine, nt koosseisu, sageduse või sõidukiiruse kaudu. 10. Erinevate piirangute seadmisel on peetud põhjendatuks: 3 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e3506c40-055f-75e1-8d5b-0d6a0dcd8638/ 4

(8)- bussipeatuse asukoha määramisel avalikku huvi ühistranspordi käigus hoidmiseks, mis on kaalukam kui elanike huvi vältida bussipeatust oma elukoha vahetus läheduses. Avalikku huvi põhjendas täiendavalt, et peatuvad bussid takistasid pöörde tegemist, riskmiku liiklustihedus oli kasvanud, mis tekitas ummikuid, bussid ei püsinud graafikus, bussidele tuli tagada tagasipööramise võimalus ning konkreetse tänava laiemaks ehitamine ei olnud võimalik (Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2014 otsus nr 3-12-2292, p 9). - massipiirangu kehtestamine olukorras, kus tee seisukord raskeveokitega regulaarset liiklemist ei võimalda (Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2016 otsus nr 3-14-424). - avalikkusele kasutada võimaldatud puhkekohale ja kallasrajale avalikku teed mööda juurdepääsu tagamisel olid piisavad naabrite turvalisuse ja privaatsuse tagamiseks piirangutena massipiirang, kiirusepiirang, öise liiklemise keeld ning parkimise ja peatumise keeld (Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2023 otsus nr 3-21-2113, p 18). Häiringute ülemääraseks muutumisel tuleb kaaluda täiendavate piirangute kehtestamist (p 19).

1. Käesoleval juhul on Oja tee mõlemasse otsa paigaldatud märk 331 „Sissesõidu keeld“, mis Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 9 p 17 kohaselt keelab kõigi sõidukite edasisõidu. Lisatahvli alusel võivad märgist edasi sõidukitega liigelda vaid elanikud ja teenindav transport. Seega on välistatud kõigi teiste isikute, sh ka nt kolmandate isikute külaliste poolt tee kasutamine sõidukiga. Sissesõidukeelu märgi kasutamine avalikult kasutataval teel ei ole lubamatu. Tavapraktikas kasutatakse märki tihti nt mahasõitudel erateedele või ka suurtel ristmikel või ühesuunalisel tänaval vastassuuna märkimiseks. Ka ei ole välistatud, et sissesõidukeelu märke kasutatakse avalikes huvides, nt sadamates, piiritsoonis või kindlates kohtades nt lasteasutuste lähistel. Samuti on üldteada asjaoluna Tallinna Vanalinnas olulises osas sissesõit takistatud, mida saab avaliku huvina põhjendada mh väärtusliku muinsuskaitselise väärtusega keskkonna säilitamise eesmärgiga.
2. Kohus leiab samas, et liikluspiirangud peavad olema kooskõlas EhS § 92 lg-s 5 sätestatuga, et oma olemuselt võib avalikult kasutatavat teed kasutada igaüks. Liiklust võib piirata, kuid see piiramine peab toimuma avalikes huvides ning eelistada tuleb lahendusi, mis riivavad vähem, kuid säilitavad tee kasutamise võimaluse, nt liiklusele ühes suunas, piiratud kiirusega, suuremaid või raskemaid sõidukeid välistades. Avalikule teele seatud liikluspiirangud oma kogumis ei tohi muuta teed de facto erateeks. Tartu Ringkonnakohus käsitles 30.11.2021 otsuses nr 3-19-1220 küsimust, kus isik soovis avalikult kasutatava teelõigu sulgemist, v.a ligipääs kodule, sh teenindavate sõidukitega. Kohus leidis: - Ükski LS § 12 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alternatiividest ei näe siiski ette tee alalist sulgemist, vaid ainult tee ajutist sulgemist või teel liikluse piiramist elu- ja looduskeskkonna kaitseks ning liiklusohutuse tagamiseks. - Kaebaja kinnistu katastriüksuste vahelise maantee lõigu sulgemisel viisil, et seda saab kasutada vaid kaebaja, loobuks vald ringkonnakohtu hinnangul kaebaja huvides nii enda kui ka igaühe õigusest teelõiku takistamatult kasutada. Sellega muutuks ka tee avalik-õiguslik seisund. - Kaebaja taotluse rahuldamine muudaks praegu ühelt maanteelt teisele viiva tee kaheks umbteeks ning piiraks oluliselt nii kinnisasjade omanike kui ka avalikkuse võimalusi teekonna valikul. - Vaidlusaluse teelõigu tähistamine umbteena või sissesõidukeelu kehtestamine on mõjult samaväärsed tee avaliku kasutamise lõpetamisega. Arvestades avalikku huvi tee jätkuvaks kasutamiseks, ei saanud vastustaja seetõttu nende ettepanekutega arvestada.
3. Käesoleval juhul on vastustaja tuginenud Oja tee elanike soovidele, kuivõrd Nõmme, Lepiku ja Lõhmuse tee elanikud kasutavad Oja teed otseteena (dtl 9, 44). Kohus tuvastas kolmandate isikute 5

(8)kaasamise määruses, et eelduslikult kasutavad Oja teed 10 kinnistu elanikud, kes elavad Oja teest põhja pool ja kellel on väljasõit Oja teele. Maa-ameti kaardiserveri järgi võib tuletada, et Nõmme, Lepiku ja Lõhmuse tee ääres (Lõhmuse tee ääres mõttelist piirjoont Kasesalu teega tõmmates) on muudatusest mõjutatud ligikaudu 30 leibkonda või kinnistuomanikku koos peredega. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on Nõmme tee elanik ning ka, et liikluspiiranguga on soovitud nimelt kaebaja kui Nõmme tee elaniku otseteena kasutatava tee kasutamine lõpetada (vt dtl 9). Seega riivab haldusakt kaebaja subjektiivsed õiguseid. Kohtumenetluses ei ole seatud selget piiri, millisest hetkest muutub piirkonnas elavate inimeste erahuvi avalikuks huviks. Riigikohus on otsuses nr 3-20-1280 leidnud, et kui tänavat kasutab liiklemiseks keskmiselt 200 autot, saab kasutusvajadusest ja -intensiivsusest järeldada avalikku huvi elurajoonile juurdepääsutee küsimuse lahendamiseks (p 10.1). Küll aga ei saa kohtu hinnangul avalikuks huviks pidada Oja tee äärsete kinnistute elanike soovi piirata ligikaudu 30 leibkonna võimalust avalikult kasutatavat Oja teed kasutada. 14. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 22.12.2016 otsuses nr 3-15-3082 liikluskorraldusvahendi põhjendamise kohta järgmist: Kuigi liikluskorraldusvahendi kui haldusakti (HMS § 51 lg 2 tähenduses üldkorralduse – nt Riigikohtu 07.05.2003 määrus nr 3-3-1-31-03, p-d 15–18; Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2014 otsus nr 3-12-2292, p 8) vormierisusi arvestades ei ole selles endas põhjenduste esitamine objektiivselt võimalik, oleks vähemasti statsionaarse liiklusmärgi paigaldamise (st senise liikluskorralduse muutmise) kohta siiski võimalik koostada eraldi põhjendusi sisaldav dokument (nt seletuskiri) juba koos vastava märgi paigaldamisega. See oleks vajalik eriti praegusega sarnases olukorras, kus vastustajal on haldusakti andmisel (s.o LS § 6 alusel liikluse korraldamisel) ulatuslik kaalutlusõigus ning samas pidi talle olema arusaadav ja seega mõistlikult ettenähtav, et kõnealuse liikluskorraldusvahendi paigaldamine mõjutab paljude isikute õigusi ja kohati vastandlikke huve. Ka üldkorralduse spetsiifiline vorm ei vabasta haldusorganit iseenesest HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise kohustusest (vrd Riigikohtu 31.05.2011 otsus nr 3-3-1-85-10, p-d 40–44). Sellele vaatamata ei ole vaidlustatud haldusakti tühistamine põhjendatud, kui kohus on veendunud, et vastustaja lähtus liiklusmärgi paigaldamist otsustades tõepoolest samadest kaalutlustest, millele ta on hiljem kohtumenetluses tuginenud (vt Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15; 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-2912, p 20). Muu hulgas on ringkonnakohus ka varasemas praktikas põhimõtteliselt aktsepteerinud liiklusmärgi paigaldamise põhjenduste väljatoomist alles tagantjärele ehk pärast liiklusmärgi tegelikku paigaldamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2016 otsus nr 3-14-424; 19.06.2014 otsus nr 3-12-2292, p 9) (p 11). Käesoleval juhul puuduvad märkide paigaldamise kohta kirjalikud põhjendused. Seega saab kohus arvestada põhjendustega, mis olid olemas haldusmenetluse ajal, nagu peamiselt Nõmme tee, Lepiku tee ja Lõhmuse tee elanike läbisõidu piiramine, piirkiiruse ületamine ja sellest tulenev Oja tee äärsete elanike ohutus (dtl 44, 225), mis tulevad mh suhtlusest külavanemaga. Samas ei saa kohus arvestada põhjendustega, mis on lisandunud alles kohtumenetluse käigus, nagu Rebase teelt Maardu teele väljasõidu ohutus, Oja tee kahjustumise vältimine, Rebase tee parem seisund ja Rebase tee planeeritud suurem liikluskoormuse taluvus (dtl 36, 63-64). Selliste kaalutluste olemasolu haldusmenetluses kohtule ei nähtu ning need on lisandunud alles kohtumenetluses. Kohtule nähtub kogumis, et sissesõidukeelu piirangu seadmisega on Oja tee muudetud sisuliselt erateeks, st sellel puuduvad edaspidi avalikule teele iseloomuliku tunnusena igaühe õigus seda kasutada. Inimeste ohutuse tagamine on oluline kohustus, kuid ohutus tuleb tagada mistahes avalikult kasutataval teel, sama tee avaliku kasutuse põhiolemust võimalikult suures osas säilitades. Igaühel on 6

(8)reeglina õigus ühist ressurssi, mille korrashoid toimub samuti ühistest vahenditest, mõistlikul määral, sh sõidukiga kasutada. Kohtule ei nähtu asjast põhjendusi, miks on vajalik just Oja tee avalikku kasutust, võrreldes muude teedega, sellisel viisil naabrite kaitseks piirata; sealjuures, mille poolest erineb Oja tee elanike olukord teiste sama piirkonna teede olukorrast, mida on võimalik kasutada transiidiks. Lisaks Oja tee äärsete eraomanike soovidele ei nähtu muud avalikku huvi tee kasutamise piiramiseks. Kui mistahes avalikult kasutatava teega külgneva kinnistute elanikud saaksid samaväärselt tõrjuda tee avalikku kasutamist ehk muuta see faktiliselt erateeks, säiliks igaühel õigus liigelda üksnes kesksetel transiitteedel. Sealjuures ei hõlma avalikult kasutatava tee piirangu õigustus seda, et teega külgnevate kinnistute elanike hinnangul on mõne muu isiku poolt sellel avalikult kasutataval teel liiklemine mittevajalik (dtl 13).

1. Kohus ei välista, et Oja teel võib olla probleeme kiiruspiirangutest või muudest piirangutest kinni pidamisega. Sellegi poolest tuleb esmalt kaaluda enne liikluse igaühele sulgemist muid alternatiivseid meetmeid (vt viidatud otsuse nr 3-21-2113 p 19). Tallinna Ringkonnakohus on 22.12.2016 otsuses nr 3-15-3082 selgitanud, et arvesse tuleb võtta alternatiivsete lahendusvariantide tegelikku realiseeritavust (sh ressursimahukust) ja nendega kaasnevate mõjude intensiivsust. Konkreetses asjas esitasid haldusorganid piisavalt andmeid, millest nähtuvalt on korrakaitselisi järelevalvemeetmeid riigi ja omavalitsuse võimaluste piires juba rakendatud, kuid need on osutunud ebapiisavateks (p 14). Käesolevas asjas rakendati vastustaja kinnitusel eelnevalt kiirusepiirangut, mis soovitud muutust ei toonud. Külavanema kokkvõtte kohaselt kehtis kiirusepiirang ligikaudu aasta aega (dtl 225). Muude meetmete rakendamise või järelevalve teostamise kohta kohtule andmeid esitatud ei ole. Olukorras, kus piirangute kehtestamise põhiliseks eesmärgiks on piirata 30 leibkonna läbisõitu vaidlusaluselt teelt, kes muuhulgas ei pruugi seda teed igakordselt kasutada, ei saa ka alternatiivsete lahendusvariantide realiseeritavus olla ilmselgelt ebarealistlik. Ka võimalikud alternatiivsed lahendusvariandid peavad olema eesmärgipärased ega tohi olla avalikkust eksitavad – näitlikult ei saa paigaldada märki „Umbtee“ teele, kus on läbisõiduvõimalus tegelikult olemas ega sellega tuua kaasa samaväärne mõju tee avaliku kasutamise lõpetamisega (vt ka eelviidatud Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 3-19-1220).
2. Kaebajat ei ole piirangu kehtestamisel ära kuulatud. Vastustaja tugines ärakuulamise osas HMS § 40 lg 3 punktile 6, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui
3. Samas on Riigikohus selgitanud, et kui on ettenähtav, keda riive enam puudutab, tuleb isik ära kuulata ka üldkorralduse andmise korral (vt Riigikohtu 21.10.2021 otsuse nr 3-18-913 p 14). Haldusorganil lasub kohustus selgitada enne haldusakti andmist eraldi välja nende isikute olulised huvid, kelle õiguste riive on haldusorganile ettenähtav. Käesoleval juhul on menetluse algusest peale selge, et soovitakse tõrjuda nimelt konkreetsete tänavate elanike, sh kaebaja poolt poolt Oja tee kasutamist, sj oli see arusaadav külavanemalt saadud taotluses. Sellisel olukorras pidi vastustajale äratuntav olema ka, et kavandatud viisil avaliku tee kasutamise piiramine võib nende isikute õigusi riivata. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, oleks haldusorganil tulnud ära kuulata ligikaudu 30 kinnistu elanikud. Kaebaja esitatud seisukohad ja vastustaja kohtumenetluses lisandunud põhjendused oleksid sellisel juhul võinud avalduda juba haldusmenetluses ning vastustaja oleks saanud neid asjaolusid kaaluda.
4. Kokkuvõttes ei vasta liiklusmärgid HMS § 54 nõuetele ja nende paigaldamine on otsustatud kaalumisvigadega, mistõttu tuleb kaebus rahuldada. Vastustaja ei ole kohtumenetluses näidanud, et 7

(8)arvestas ja kaalus isikute, kelle õigust piirang eelduslikult kõige enam riivab, õiguseid, alternatiivseid liikumisteid, nende teede seisukorda, ohutust ja liikluskoormuse taluvust, alternatiivseid liikluse rahustamise meetodeid. Ka ei ole antud hinnangut sellele, et piiranguga lõpetatakse sisuliselt tee avalik kasutus, mis on igaühe õiguseks, aga ennekõike kaebaja subjektiivseks õiguseks selle piirkonna elanikuna. Piirangutest enim mõjutatud isikute, sh kaebaja kaasamise korral oleks vastustajal olnud võimalik kaebuses välja toodud aspekte kaaluda. Kohus rahuldab nii tühistamisnõude kui ka märkide eemaldamise nõude, mis on haldusakti tagajärgede kõrvaldamise nõue. Kuna kohus kohustab vastustajat märke eemaldama, ei käsitle kohus eraldiseisvalt kaebaja alternatiivselt esitatud taotlust, et lisataks lisatahvel, mis võimaldab kaebajal Oja teel liigelda. 18. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude summas 4395,24 eurot väljamõistmist, millest 4375,34 eurot moodustavad õigusabikulud (kulunud aeg 24 tundi) koos käibemaksuga ja 20 eurot riigilõiv (dtl 252-253). Kolmandad isikud ega vastustaja ei ole menetluskulud väljamõistmist taotlenud. Kohtu hinnangul on kaebaja menetluskulud asja keerukust, asjas esitatud argumente ja tehtud menetlustoiminguid arvestades vajalikud ja põhjendatud (