1-22-6309/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtunik Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teine määruskaebemenetluse pool Tartu Ringkonnakohus 22. oktoober 2024 1-22-6309 Mario Truu, Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus Süüdimõistetu Jaanek Kassi (isikukood 39002252747) karistuse täitmisele pööramine Tartu Maakohtu 16. septembri 2024. a määrus Jaanek Kass Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus Tartu Maakohtu 16. septembri 2024. a määrusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 1. Kolleegium peab määruskaebust ilmselgelt põhjendamatuks ja jätab selle kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kaebuse saab lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu lahendi ja kaebuse põhjal järeldusele, et

1. a)kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust maakohtu lahendi tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse vale kohaldamist),
2. b)ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud väidetele on olemas ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis ning
3. c)ringkonnakohtul pole KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegium (RKKK) 16.12.2022, 1-22-510/38, p-d 8–13). Need tingimused saab praegu lugeda täidetuks. Seda leides juhindub ringkonnakohus KrMS § 145 lg-test 2–4 ja Riigikohtu määruse nr 1-22510/38 p-dest 15–18, jättes senise menetluse kokkuvõtte esitamata ja märkides lühidalt järgmist. 2. Maakohus esitas Jaanek Kassi karistust täitmisele pöörates selged ja ammendavad kaalutlused. Kohus tuvastas nõuetekohaselt J. Kassi järjepidevad narkootikumide tarvitamise keelu ja sellega seotud kohustuste (sotsiaalprogrammis osalemise ja narkootilise aine tarvitamise kontrollidele allumise) rikkumised, samuti registreerimiskohustuse ja elektroonilise valve ajakava rikkumised. J. Kass kordab määruskaebuses neid asjaolusid, millest ta rääkis rohkemal või vähemal määral maakohtu istungil (sh osa rikkumiste õigustamine sellega, et kriminaalhooldusametnik oli talle juba teatanud erakorralise ettekande esitamisest; väidetavad pingeolukorrad kodus; töötamine ja J. Kassi muutumine). Need ei lükka ümber maakohtu asjakohaseid põhjendusi karistuse täitmisele pööramise kohta. Kohus võttis küll arvesse, et J. Kass töötab, ent leidis tuvastatu põhjal, et ta on tahtlikult ja ilma mõjuva põhjuseta rikkunud korduvalt talle seatud nõudeid ja kohustusi ning senised abinõud edasiste rikkumiste ärahoidmiseks on osutunud täiesti edutuks (sh kaks korda lisakohustuste määramine). Kohus vastas ka J. Kassi selgitusele, miks ta pani osa rikkumistest toime pärast seda, kui kriminaalhooldusametnik oli talle teada andnud erakorralise ettekande esitamisest. Kohus osutas muu hulgas, et kriminaalhooldust ei saa teha siis, kui süüdimõistetu otsustab nõudeid mitte järgida. Kokkuvõttes ei teinud maakohus kaalutlusvigu ja kolleegium nõustub vaidlustatud määruses väljendatud seisukohtadega. Kuna ringkonnakohus ei näe ka alust väljuda kaebuse piiridest, jääb see KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2