← Eesti

1-24-5238/4

Obsah (7)§ 477§ 489§ 48911§ 50869§ 50870§ 50871§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 23.10.2024 Kohtuasja number 1-24-5238 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Läti Vabariigi Riigipolitsei korrakait

) § 50870 p 2 mõistes. Siiski märkis kohus, et kirjeldatud asjaoludel toimepandud süütegu on karistatav ka Eesti Vabariigis ning seda väärteokorras liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi.

§ 477

lõike 1 kohaselt rahalise karistuse tunnustamist välistavaid asjaolusid ei esine. Kuna OÜ Diivaniparadiis ei ole rahalist karistust täitnud, siis lähtuvalt

§ 489

11 lg 1 p-st 1 ja

§-st 50872, tuleb otsuse nr GA19771278 täitmine tunnistada lubatavaks. MÄÄRUSKAEBUS

  1. Maakohtu määrus toimetati OÜ-le Diivaniparadiis kätte 15.10.2024 ning samal päeval esitas juhatuse liige Ahti Rattasep määruskaebuse. Kaebaja peab maakohtu määrust ebaõiglaseks ja palub ringkonnakohtul selle tühistada.
  2. Esmalt märgib kaebaja, et OÜ Diivaniparadiis ei pannud (ega saanudki panna) toime etteheidetavat kiiruseületamist. See tegu on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi ja kujutab endast mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamist 41-60 kilomeetrit tunnis. Sellise teo saab toime panna ainult ja üksnes mootorsõiduki juht, kes saab aga olla vaid füüsiline isik. Määruskaebuse esitaja on seevastu juriidiline isik. Juriidilist isikut (sh ka mootorsõiduki vastutavat kasutajat) ei saa karistada teo eest, mida saab toime panna vaid mootorsõidukijuht.
  3. Teiseks toob kaebuse esitaja välja, et karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta väärteo kohta tehtud otsust täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Määruses märgitakse, et otsus nr GA19771278 võeti vastu 06.08.2021 ja see jõustus 27.08.2021 ning et tegemist on väärteoga. Seega on otsuse jõustumisest möödunud nüüdseks juba üle kolme aasta ning seda ei ole võimalik enam täitma asuda. Kui otsust ei ole võimalik enam täitma asuda, siis ei saa tunnistada ka selle täitmist lubatavaks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Kolleegium leiab, et maakohus tunnistas põhjendatult OÜ-le Diivaniparadiis määratud rahatrahvi täitmise Eestis lubatavaks. Määruskaebuses öeldu ei too kaasa vaidlustatud määruse muutmist. 7.

§ 48911

lg 1 järgi saab kohus teha Euroopa Liidu liikmesriigi kohtuotsuse või muu otsuse tunnustamise otsustamisel ühe järgmistest määrustest: 1) tunnistada liikmesriigi otsuse täitmise lubatavaks; 2) tunnistada liikmesriigi otsuse täitmise lubamatuks või 3) lõpetada menetlus, kui isik on temale kohtuotsuse või muu otsusega pandud kohustused täitnud. Praeguses asjas ei nähtu toimikumaterjalist ega määruskaebusest, et OÜ Diivaniparadiis oleks temale Lätis tehtud otsusega määratud rahatrahvi ära tasunud. Seega oli maakohus õigustatud otsustama, kas tunnistada rahatrahvi määramise otsuse täitmine lubatavaks või lubamatuks. 8. Euroopa Liidu liikmesriigi rahatrahvi tunnustamist ja täitmist reguleerivad

§-d 508 69– 50877.

§ 50869

näeb tunnustamise eeldusena ette liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud rahatrahvi määramise tunnistuse, milles nõutakse füüsiliselt või juriidiliselt isikult kohtuotsuses või muu asutuse otsuses nimetatud summa tasumist. Maakohus tugines tunnistusele, mille koostas Läti ja mis edastati Justiitsministeeriumi kaudu maakohtule. Kohus leidis õigesti, et rahatrahvi tunnustamine on lubatav, kuna OÜ-d Diivaniparadiis karistati liiklussüüteo eest, mis sisaldub

§ 50870p-s 2 toodud loetelus.

9. Nimelt sätestab

§ 50870

p 2, et rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine on lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus järgmiste 2

(3)süütegude eest: liiklussüüteod, sealhulgas süüteod, mis seonduvad töö- ja puhkeaja ning autoveo ohutus- ja sõiduaja nõuetega. Kuivõrd käesoleval juhul on oma olemuselt tegemist liiklussüüteoga, ei peagi see tegu olema Eesti seaduste järgi karistatav ning viide LS § 227 lg-le 3 on asjakohatu. Oluline on, et süütegu on karistatav Läti Vabariigi seaduste kohaselt.
  1. Siiski selgitab kohus, et ka Eestis kehtiva väärteomenetluse seadustiku § 54 1 1 p 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja seaduses sätestatud juhtudel mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale (edaspidi mootorsõiduki eest vastutav isik), kui väärteomenetluse ajendiks on automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga edastatud teave liiklusnõuete rikkumise kohta, mille alusel on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Seega on Eestiski võimalik nö kiiruskaameraga tuvastatud kiiruse ületamise eest trahv määrata juriidilisele isikule.
  2. Kaebuse esitaja teine väide on, et väärteo otsuse täitmine on käesolevaks hetkeks KarS § 82 lg 1 p 3 alusel aegunud. Ringkonnakohus kaebaja seisukohta ei jaga.

§ 50871

p 4 alusel on otsuse tunnustamine ja täitmine keelatud, kui karistuse täitmisele pööramine on Eesti karistusseadustiku järgi aegunud ning seotud teoga, mis kuulub Eesti pädevusse tema riigisiseste õigusaktide alusel. Praegusel juhul

§ 50871p 4 ei kohaldu. Kar

S § 6 lg 1 kohaselt kehtib Eesti karistusseadus teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. Kuna OÜ Diivaniparadiis kasutuses oleva sõidukiga pandi tegu toime Läti Vabariigis, ei ole toimepanijat võimalik selle teo eest Eestis vastutusele võtta ning sellele ei kohaldu aegumine Eesti karistusõiguse järgi (vt nt TlnRnKm nr 1-22-6439 p 7; TlnRnKm nr 7786 p 9).

  1. Seega kohalduvad aegumisele Läti Vabariigi seadused. Läti poolt esitatud taotluses on mh märgitud, et Läti haldusvastutuse seaduse § 258 kohaselt ei saa karistusotsust täitmisele pöörata, kui selle jõustumise päevast on möödunud viis aastat ja seda ei ole täidetud. Täitmisele pööratava otsuse saame öelda, et aegumistähtaeg lõpeb 27.08.
  2. Eeltoodust tulenevalt ei ole otsuse täitmine aegunud.
  3. Ringkonnakohus ei tuvastanud ka muid põhjuseid, mille tõttu ei peaks OÜ Diivaniparadiis suhtes tehtud rahatrahvi otsuse tunnustamine ja täitmine olema lubatav. Seetõttu toimis maakohus õigesti, kui tunnistas otsuse täitmise Eestis lubatavaks.
  4. Neil põhjustel ja juhindudes

§ 390

lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 24.09.2024. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.