KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-3893 Otsuse avalikult tegemise aeg teatavaks 11. oktoober 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi A ja B hagi Y vastu elatis

§ 116lg 1) sama suures ulatuses lapse ema panus ning riiklikud toetused.

2. B arenguks ja ülalpidamiseks piisavad vahendid on tagatud, kui kostja maksab igakuiselt elatist hageja B´ile summas 221,28 eurot, millele lisandub lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest (

§ 116lg 1) sama suures ulatuses lapse ema panus ning riiklikud toetused.

Antud juhul on arvestatud, et laste vanusevahe on väiksem, kui 3 aastat ja elatisemäära on vähendatud 15% kuni xx.xx.xxxx.a (so vanema lapse täisealiseks saamiseni

§ 101lg 7).

Hagejad paluvad välja mõista A kasuks alates 08.03.2024 igakuise elatis 260,33 eurot kuni A täisealiseks saamiseni, millist summat indekseeritakse ja korrigeeritakse alates

1. aprillist 2024 vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3–
2. Välja mõista B kasuks alates 08.03.2024 igakuine elatis 221,28 eurot kuni B täisealiseks saamiseni, millist summat indekseeritakse ja korrigeeritakse alates
3. aprillist 2024 vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3–5 ja lg-le
4. KOSTJA VASTUS
5. Kostja vastuse kohaselt sõlmisid vanemad koostöös Alutaguse Vallavalitsuse sotsiaalteenistusega kompromissi, mille järgi tasus kostja elatist kahe lapse peale kokku 300 eurot. Jaanuar 2022 hakkas laste ema nõudma elatist suuremas ulatuses ja kokkuleppega ei 2 nõustunud. Kostja tasub igakuiselt elatist 360 eurot kuus. Lastega suhtlemine on napp ja ebastabiilne. Elatiseks tuleb määrata kahele lapsele kokku 400 eurot kuus. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad elavad oma isa juures. Perekonnaseaduse (

) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras muutuva suurusena. Kostja soovib elatist tasuda mõlemale lapsele kokku 400 eurot kuus. 5. Kohus märgib kostja väidete osas, et vanemate vahel oli elatise maksmise kokkulepe, et kompromissis kokkulepitut saab pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes

§ 100lg 3 esimese lause mõttes.

Seetõttu tulenevad sellisest kokkuleppest õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Vanemate kokkulepe ei välista ega piira

§ 100lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist.

Riigikohus on selgitanud, et kui vanemad on sõlminud ülalpidamiskokkuleppe ja kokkulepitud elatis ei kata lapse vajadusi, saab vanem esitada lapse nimel teise vanema vastu hagi elatise väljamõistmiseks (RKTKo 3-2-1-101-15 p 16). Lisaks on kostja väitnud, et viimase kokkuleppega laste ema ei nõustunud. Kohus leiab, et kostja on võimeline tasuma elatist miinimummääras ja elatise suuruse vähendamiseks alust ei ole. 6. Kostja sissetulek on selleks enam kui piisav ja on üle kahe korra suurem, kui laste ema sissetulek. MTA tõendi kohaselt on kostja aastatuluks 32076, 79 eurot (kuus 2673 eurot) ja laste ema aasta tuluks on 14751, 44 eurot (kuus 1229, 28 eurot). Kostjalt välja mõistetav elatis ei moodusta isegi poolt kostja sissetulekust. Sellises ulatuses elatise maksmine ei käi kostjale üle jõu, arvestades kostja varalist seisundit, sh. sissetulekut ja võimet sissetulekut teenida.

§ 101

lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud asjaoluga, et osa laste vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Hagi tuleb rahuldada, st. mõlema hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis alates 08.03.2024 kuni laste täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud määras ja muutuva suurusena. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2). TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3