Obsah (8)

§ 477§ 231§ 221§ 460§ 3§ 173§ 172§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Näncy-Marita Maltseva Kohtujurist Ervin Makko Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-1614 Tsiviilasi I.W. kaebus Tallinna ko

) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu lahendas kohus asja kirjalikus menetluses. Kohus määras asja menetlusse võtmise määruses tähtaja menetlusosalistele ärakuulamise soovist teatamiseks. Keegi menetlusosalistest enda suulist ärakuulamist ei taotlenud.

1. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri 5/8 otsuse peale otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtu tuvastatud asjaoludel on kaebus avaldaja poolt kohtutäituri 22.01.2024 otsuse peale esitatud tähtaegselt ja õigele maakohtule. II Kaebuse lahendamine
2. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isiku seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
3. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kohtutäituri 22.01.2024 otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
4. Menetlusosalised ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle, mille kohus loeb

§ 231

lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - 11.12.2023 kinnisasja väljaandmise täitmisteate kohaselt on täiteasjas nr 027/2023/6341 algatatud võlgniku I.W. (isikukood xxxxxxxxxxx) suhtes täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 määrus tsiviilasjas nr. 2-22-6894 ja sissenõudja Y.H. (isikukood xxxxxxxxxxx) avaldus (dtl 12). - Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 01.06.2023 määrusega kompromissi tsiviilasjas nr 2-22-6894, mille p. 2.1 kohaselt I.W. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Q (isikukood xxxxxxxxxxx) vabastavad kinnistu asukohaga XXX, Maardu linn (registriosa nr xxxxxxxx) valduse hiljemalt 01.11.2023, kuid mitte varem, kui ühe kuu jooksul peale viimase praeguse määruse resolutsiooni punktis 2.2 nähtuva makse laekumist (dtl 18).

1. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust ka selles, et Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 määrusest tsiviilasjas nr 2-22-6894 tulenev kohustus on muutunud sissenõutavaks. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas valdus on üle antud, kas täitemenetluse alustamine oli õiguspärane, kelle suhtes täitetoimingute läbiviimine on lubatav ning kas esineb alus täitemenetluse lõpetamiseks.
2. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei olnud kohtutäituril alust keelduda täitemenetluse algatamisest. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile täitedokumendina Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-22-
3. Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-6894 (jõustunud) on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 alusel. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt oli kohtutäituril täitemenetluse alustamiseks olemas nii sissenõudja avaldus kui ka täitedokument. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Seega olid täidetud täitemenetluse üldised eeldused ning TMS § 7 lg-st 1, §-st 8 ja § 23 lg-st 1 lähtudes ei olnud täituril alust täitemenetluse algatamisest keelduda (vt ka Riigikohtu
4. juuni
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12, p 10).
6. Avaldaja viitab, et TMS § 48 lg 1 p 7 alusel tulnuks täitemenetlus lõpetada, sissenõudja poolt on esitatud avaldus täitemenetluse alustamiseks alusetult. Avaldaja ei oma kinnisasja valdust. Kuna sissenõudja on teadlik eeltoodust, siis on täitemenetluse alustamine olnud 6/8 pahatahtlik nii kohtutäituri suhtes kui ka I.W. suhtes. 11.12.2023 täitmisteates on märgitud, et kui Te vabastate eluruumid vabatahtlikult ja tähtaegselt, olete kohustatud lukustama asjadest ja isikutest vabastatud eluruumi ning tooma võtmed kohtutäituri kätte kohtutäituribüroosse Pärnu mnt 10, Tallinn 10148 (dtl 13). Avaldaja ei ole kaebuses esile toonud, et avaldaja oleks vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul viinud võtmed kohtutäituri kätte. Kohtutäituri otsusest nähtub, et valduse üleandmist ei ole kinnitanud sissenõudja (dtl 51). Seega ei olnud kohtutäituril alust täitemenetluse lõpetamiseks. Juhul kui avaldaja leiab, et sissenõudja ei ole esitanud kohtutäiturile korrektset teavet valduse üleandmise osas, olnuks kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine sissenõudja vastu.

§ 221

lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et nõue on rahuldatud.

1. Avaldaja märgib, et aadressil XXX, Maardu asuv elamu on F ja C valduses, kes on I.W. ja Q lapsed ning kohtutäiturile esitatud kohtumäärus nende kohta ei käi. Avaldaja on kohtule esitanud Zi kirja F ja Cle, milles kinnistu teine omanik on andnud nõusoleku F ja C elamiseks kinnistu Zle kuuluvas osas. Kohtutäituri otsuse p.-s 6.5.
2. on kohtutäitur märkinud, et tähtaja möödumisel toimub kinnisasja valduse sundkorras äravõtmine ja võlgniku, temaga koosolevate inimeste ning kinnisasjal paikneva vara väljatõstmine. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Tuginedes kohtupraktikale, saab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks täitetoiminguid teha vaid nende valdajate suhtes, kes on kohustatud isikutena kohtulahendis kui täitedokumendis märgitud või kelle suhtes kohtulahend kehtib

§ 460alusel (Riigikohtu13.

jaanuari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-15, p 19). Kui kohus on otsustanud kinnisasja väljanõudmise ühe isiku valdusest, ei anna see alust nõuda kinnisasi välja ka teise valdaja valdusest (Riigikohtu

1. november
2. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15). Riigikohus on
3. november
4. määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15 märkinud, et TMS § 180 lg 2 p 2 ja lg 3 tuleb tõlgendada kitsendavalt ning täitedokumendi järgi kohustatud isikuks saavad kõik isikud olla vaid sundenampakkumisakti puhul. Kohtutäituril on mh TMS § 181 lg 2 alusel õigus hinnata ka seda, kas asi on antud kolmanda isiku valdusesse sundtäitmise vältimiseks. Samas asjaolu, et kui lisaks võlgnikule valdavad kinnisasja ka kolmandad isikud, ei takista võlgniku suhtes Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 määruse tsiviilasjas nr 2-22-6894 ja TMS § 180 alusel täitetoimingute läbiviimist.

§ 3

sätestab üldise menetluse põhimõttena, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtutäituri poolt kinnisasja väljaandmiseks tehtavad täitetoimingud avaldaja õigusi ei rikkunud ja avaldaja ei saa tugineda kaasvaldajate õiguste rikkumisele. Kohus märgib, et kaebuse läbivaatamise ajal ei olnud kohtutäitur väljatõstmise toimingut teostanud, mis tõttu kohus neid asjaolusid ei käsitle.

1. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et I.W. kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 22.01.2024 otsusele täiteasjas 027/2023/6341 tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse lõpetamiseks ei ole alust.
2. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. III Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
3. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena 7/8 menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 28.

§ 172

lg-s 1 on sätestatud, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. 29. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda. 30. Kuna menetlusosalised ei ole kohtule esitanud oma lõplike menetluskulude nimekirju, siis määrab kohus menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul peale kohtumääruse jõustumist. 31.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva kohtunik 8/8