← Eesti

2-23-138174/10

Obsah (7)§ 15§ 40§ 41§ 29§ 12§ 35§ 42

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-138174 Määruse tegemise aeg ja 21.10.2024, Jõhvi koht Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Narva linn, Kangelaste prospekt 43 korteriühistu avaldus A.

§ 15lg 2).

Arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid, on avaldaja igakuiselt esitanud puudutatud isikule arveid, millistes sisalduvad osutatud teenused ning puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluvad summad. Puudutatud isik ei ole aga esitatud arvete alusel korrektselt tasunud, mistõttu on temal tekkinud võlgnevus. Seisuga 30.11.2023 on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 3033,07 eurot ning viiviste võlgnevus on 154,41 eurot. Võlgnevus koosneb ajavahemikul 31.10.2020 kuni 31.10.2023 avaldaja poolt esitatud ning puudutatud isiku poolt maksmata arvetest. Avaldaja arvestas puudutatud isikutele võlgnevuse tekkimise perioodil järgmised kululiigid: hooldustasu (hooldamine), külm vesi, soe vesi, vee kaod, soojusenergia. Hooldustasu arvestatakse lähtudes eriomandi üldpinnast (puudutatud isiku eriomandi ametlik suurus on 49,4 m²). Tariife kinnitab üldkoosolek (aluseks on

§ 40

lg 1,

§ 41lg 1 ja põhikirja p-d 4.2.5, 6.3.11).

See tasu on korteriühistu majandamiskulud, s.o korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Külm vesi, soe vesi, vee kaod, soojusenergia on seotud kommunaalteenuste tarbimisega. Arvestamise aluseks on mõõturite näidud ja kehtivad kommunaalteenuse tariifid. 2

(6)Korteriühistu juhatuse liige on andnud võlasumma tasumise kohta tähtaegu ning edastanud meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata ei ole puudutatud isik korteriühistu arveid tasunud. Võlgnevus suureneb.
  1. Kohus võttis 06.02.2024 määrusega Narva linn, Kangelaste prospekt 43 korteriühistu avalduse A. A. vastu võla nõudes menetlusse ning kohustas puudutatud isikut avaldusele kirjalikult vastama 14 päeva jooksul arvates menetlusdokumentide kättesaamisest. A. A. sai kohtu 06.02.2024 määruse kätte 09.02.2024 isiklikult allkirja vastu. A. A. kohtule vastanud ei ole.
  2. Kohus pidas tsiviilasjas nr 2-23-138174 kohtuistungi 09.04.
  3. A. A. kohtuistungile ei ilmunud. Kohus määras, et menetlusosalistel tuleb seisukohad esitada hiljemalt 15.05.
  5. Avaldaja esitas 15.05.2024 kohtule lõppseisukoha. Avaldaja jäi esitatud avalduse juurde. Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja.
  6. Tsiviilasi nr 2-23-138174 jagati 10.09.2024 kohtunik Olev Mihkelsoni menetlusse.
  7. Kohus määras 23.09.2024 tsiviilasja nr 2-23-138174 lahendamise kirjalikus menetluses. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja lõppseisukohtade esitamiseks ning määras, et teeb lahendi avalikult teatavaks 21.10.2024 kell 16.
  8. KOHTU SEISUKOHT
  9. Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  10. TsMS § 613 lg 1 p 1 sätestab, et kohus menetleb hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus selgitab ka, et vastavalt TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
  11. Narva linn, Kangelaste prospekt 43 korteriühistu asutati 14.05.2008 ja registreeriti äriregistris 25.11.
  12. Põhikiri (uus redaktsioon) kinnitati 19.11.2015 korteriühistu üldkoosolekul. Põhikirja punkt 6.1 kohaselt on ühistu juhtimisorganid liikmete üldkoosolek ja juhatus. Seega juhatus esindab korteriühistust ning korraldab selle tegevust vastavalt üldkoosoleku otsustele.
  13. Esitatud tõenditest nähtub, et Narva linn, Kangelaste prospekt 43 korteriühistu 19.11.2015 üldkoosolekul kehtestati alates 01.12.2023 majandamiskulude määraks 0,60 eurot/m
  14. 23.03.2023 üldkoosolekul kinnitati alates 01.04.2023 kehtivaks hooldustasu suuruseks 0,75 eurot/m
  15. Põhikirja punkt 4.2.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning punkt 4.2.2 näeb ette, et ühistu liige on kohustatud täitma ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. Põhikirja punkt 4.2.5 kohaselt kohustub korteriühistu liige tasuma regulaarselt üks kord kuus mitte hiljem üldkoosoleku poolt kehtestatud tähtajast ja kehtestatud suurusest sihtotstarbelisi makseid maja majandusliku hooldamise jooksvate kulude katmiseks, et katta maja üldise teenindamise kulusid (prügi äravedu, maja ja selle juurde kuuluva krundi korrashoid, ühiskasutuses olev elektrienergia, võimalike avariide likvideerimine küttesüsteemides, veevarustuses, kanalisatsioonis ja elektrienergiaga 3
(6)varustamises, televiisoriantennide ja -süsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, laenude kustutamine, töötasu väljamaksmine jne), maksete suuruse arvutamisel lähtutakse ühistu liikme valduses oleva korteri üldpindala suuruse osast kogu maja elu- ja mitteeluruumide üldpinnast. Punkt 4.2.9 näeb ette, et maksete tasumisega hilinemisel tuleb ühistule tasuda viivist määras 0,07 % tasumata summast iga hilinetud kalendripäeva eest alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuule, mille jooksul makseid pidi tasuma. Kuigi Narva linn, Kangelaste prospekt 43 korteriühistu 19.11.2015 ja 23.03.2023 üldkoosoleku protokollide kehtivuse või õigustühisuse tuvastamine ei ole käesolevas tsiviilasjas vaidlusaluseks esemeks, saab asuda veendunult seisukohale, et korteriühistu üldkoosolekud võtsid otsused vastu nõuetekohaselt. Korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates (

§ 29lg 3).

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et Narva linn, Kangelaste prospekt 43 korteriühistu 19.1.2015 ja/või 23.03.2023 üldkoosolekute läbiviimist ega ka koosolekutel vastu võetud otsuseid oleks vaidlustatud. Vaidlustamistähtajad on ammu ka möödunud ning taotletud ei ole tähtaja ennistamist (

§ 29lg 4).

Otsuste tühisuse tuvastamise aluseid kohtule esitatust ei nähtu. 12.

§ 12

lg 1 sätestab, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu.

§ 40

lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega on kaasomandi suurus kulude jaotamise üldiseks aluseks. Seega on õige lähtuda andmetest, et korteri nr 23 üldpindala on 49,4 m2. 13. Avaldaja taotleb puudutatud isikult A. A.lt välja mõista Narva linn, Kangelaste prospekt 43 korteriühistu kasuks majandamiskulude ja teenuste võlgnevus koos lisanduva viivisega 3187,48 eurot. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (

) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Esitatu pinnalt saab järeldada, kõik arved on puudutatud isikule kätte toimetatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Avalduse kohaselt on korteriühistu juhatuse liige andnud võlasumma tasumise kohta tähtaegu ning edastanud ka meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata ei ole puudutatud isik korteriühistu arveid tasunud. 4

(6)
  1. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla summas 3033,07 eurot ning seda perioodil alates 31.10.2020 kuni 31.10.
  2. Nõue on esitatud 37 arve alusel. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult välja põhivõla 3033,07 eurot. 15.

§ 42

lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise põhivõlgnevuselt summas 154,41 eurot. Kohus peab põhjendatuks viivise summas 154,41 eurot välja mõistmist puudutatud isikult. Viiviseks perioodil 05.02.2024 kuni 21.10.2024 kujuneb 266,99 eurot. TsMS § 367 alusel mõista puudutatud isikult A. A.lt avaldaja Narva linn, Kangelaste prospekt 43 korteriühistu kasuks alates 22.10.2024 välja viivis põhivõlalt (3033,07 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja on 15.05.2024 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Esitatu kohaselt on avaldaja menetluskulu järgmine:       Nõupidamised kliendiga, avalduse koostamine ja kohtule esitamine 244 eurot (2 tundi), Kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindamine 09.04.2024 kohtuistungil 152,50 eurot (1,25 tundi), 15.05.2024 lõppseisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 61 eurot (0,5 tundi). Avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 95,65 eurot. Dokumentaalse tõendi saamise kulud (väljavõte kinnistusraamatust) 3 eurot, Avaldaja lepingulise esindaja sõidukulu 09.04.2024 kohtuistungile 12,20 eurot. Menetluskulud kokku: 568,35 eurot. Kohus, kontrollinud avaldaja esindaja märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et õigusabikulu nõue on avalduse asjaolusid ja menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades põhjendatud. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 100 eurot (lisandub käibemaks) on väljakujunenud kohtupraktika seisukohalt äärmiselt mõistlik. Seega kuulub puudutatud isikult välja mõistmisele esindajatasu 488 eurot (sh käibemaks 88 eurot). Avaldaja kantud kulu riigilõivule on 95,65 eurot. TsMS § 150 lg 33 kohaselt ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral maksekäsu kiirmenetluse 5

(6)avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv on vältimatult vajalik ja põhjendatud kulu avalduse esitamisel, mistõttu kuulub see summas 95,65 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Põhjendatuks saab pidada ka dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ning avaldaja esindaja sõidukulu (kohtuistungile) 12,20 eurot. Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.