4-24-1678/24

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamine 4-24-1678

1. november 2024 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Väärteoasi Vladislav Ganjukovi karistamises liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Harju Maakohtu
2. juuli
3. a otsus Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Enel Kuiv, kassatsioon Vladislav Ganjukovi kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik
4. november 2024, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. juuli
7. a otsus osas, millega Vladislav Ganjukovi valitud kaitsjale makstud tasu 1166 eurot 13 senti jäeti riigi kanda.
8. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Vladislav Ganjukovi kanda.
9. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
10. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Politsei- ja Piirivalveamet karistas
12. aprillil 2024 Vladislav Ganjukovi liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 500 eurot ja võttis lisakaristusena temalt LS § 224 lg 3 p 1 alusel kolmeks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta juhtis
13. märtsil 2024 Tallinnas mootorsõidukit, ehkki alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,55 mg/l.
14. V. Ganjukovi kaitsja taotles maakohtult kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist osas, millega menetlusaluselt isikult võeti ära juhtimisõigus. Kaebuses tugineti sellele, et V. Ganjukovil pole kehtivaid karistusi liiklussüütegude eest, ta pole kunagi varem mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud ja juhtimisõiguse kaotamine takistaks tal täita tööalaseid ning perekondlikke kohustusi.
15. Harju Maakohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse lisakaristuse osas, jättes mootorsõiduki juhtimise õiguse V. Ganjukovilt ära võtmata. Lisaks jättis kohus menetluskuluna riigi kanda 1166 eurot 13 senti, mille menetlusalune isik oli tasunud enda lepingulisele kaitsjale. Maakohus leidis, et V. Ganjukovi puhul piisab karistuse eesmärkide saavutamiseks rahatrahvist ja lisakaristuse kohaldamine on eripreventiivselt tarbetu ning liiga karm. Põhjendades kaitsjatasu hüvitamist, märkis kohus järgmist. Ehkki väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-s 23 sätestatud kaitsjatasu hüvitamise 4-24-1678 eeldus – väärteomenetluse lõpetamine – on täitmata, annab hüvitamiseks aluse VTMS § 38 lg 1 koosmõjus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg-ga
16. Olukorras, kus kohus leiab, et kohtuväline menetleja karistas isikut põhjendamatult rangelt, peab tal olema võimalik kaaluda menetluskulu jätmist riigi kanda. V. Ganjukovi karistus oli ülemäära raske ja seda möönis ka kohtuvälise menetleja esindaja. Kohtuväline menetleja eksis karistuse kohaldamise põhimõtete vastu. Seega oli kaitsja kaebus põhjendatud. Kui menetlusalune isik peaks lisaks 500 euro suurusele rahatrahvile kandma ka kaitsjakulu, satuks ta majanduslikult raskesse olukorda. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
17. Kohtuväline menetleja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti riigilt menetlusaluse isiku kasuks välja 1166 eurot 13 senti. Kassaatori hinnangul puudus maakohtul õiguslik alus jätta V. Ganjukovi valitud kaitsjale makstud tasu menetluskuluna riigi kanda. Seda saanuks kohus teha üksnes VTMS § 23 alusel, kuid selle sätte kohaldamise eeldused on täitmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
18. Kolleegium leiab kassaatoriga nõustuvalt, et olukorras, kus maakohus ei lõpetanud V. Ganjukovi suhtes väärteomenetlust, vaid üksnes kergendas kohtuvälise menetleja kohaldatud karistust, polnud kohtul seaduslikku alust hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu.
19. Riigikohus on selgitanud, et väärteomenetluse seadustiku
20. peatükis ette nähtud kaebemenetluses reguleerib valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist erinormina VTMS § 23 (RKKK 01.03.2023, 4-22-3337/12, p 7). Järelikult ei kohaldu selles osas kriminaalmenetluse seadustik koosmõjus VTMS § 38 lg-ga 1 (vt ka RKKK 28.05.2020, 4-19-4092/26, p 9). Vastasel korral kaotaks VTMS § 23 suuresti mõtte. Järelikult juhindus maakohus menetluskulu hüvitamise otsustust tehes ekslikult KrMS § 180 lg-st 3 koosmõjus VTMS § 38 lg-ga
22. VTMS § 23 näeb ette, et väärteomenetluse lõpetamise korral sama seaduse § 29 lg 1 p-des 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Seega kui kohus küll vähendab kaitsja kaebust rahuldades kohtuvälise menetleja kohaldatud karistust, kuid ei lõpeta väärteomenetlust, tuleb maakohtus tekkinud kulu kanda menetlusalusel isikul (viidatud otsus nr 4-22-3337/12, p-d 7–8). Järelikult ei ole ka alust hüvitada V. Ganjukovile kaitsjakulu, mis tal maakohtus tekkis.
23. Sõltumata eeltoodust märgib kolleegium, et KrMS § 180 lg 3 alusel ei saa mõista riigilt süüdistatava kasuks välja hüvitist viimase valitud kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu katteks. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel võib kohus jätta süüdistatavalt välja mõistmata osa riigil tekkinud menetluskulust, mille süüdistatav peaks muidu kriminaalmenetluse seadustiku
24. peatüki teiste sätete järgi riigile hüvitama. Valitud kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu ei teki aga riigil, vaid kaitsealusel (RKKK 23.02.2017, 3-1-1-112-16, p 56). Järelikult ei laiene sellele ka KrMS § 180 lg-s 3 sätestatu.
25. Nii nagu kohtuasjas nr 4-22-3337, ei näe kolleegium ka praegu alust kahelda VTMS § 23 põhiseaduspärasuses. Selleks, et kaevata kohtuvälise menetleja otsuse peale ja osaleda maakohtu menetluses, ei olnud V. Ganjukov kohustatud kasutama kaitsja abi. Nende argumentide esitamine, millele tuginedes kaitsja kaebuses juhtimisõiguse äravõtmist vaidlustati, ei eelda õigusteadmisi. Menetlusalune isik ei kasutanud ka võimalust esitada enda väited kohtuvälises menetluses vastulausena, mis võinuks tal aidata saavutada lisakaristuse tühistamise ilma kohtumenetluseta. 2