← Eesti

3-24-2282/5

Obsah (9)§ 120§ 2§ 121§ 47§ 43§ 111§ 112§ 62§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 14.08.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2282 Haldusasi X. X.i kaebus Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 1

) § 120 lõike punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta (

§ 120

lg 1 p 3).

§ 2

lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

  1. Kaebaja on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles on palunud peatada Tallinna Vangla 15.04.2024 käskkirja 1-24/1-3/121, 21.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/187 ja 06.08.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/226 kehtivus ning tühistada Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkiri nr 1-24/1-3/226 (taotluse p 5, dtl 4)
  2. Kohus märgib, et kohtule nähtuvalt on kaebaja kaebus Tallinna Vangla 15.04.2024 käskkirja 1-24/1-3/121 ja 17.05.2024 vaideotsuse nr 5-15/24/92-3 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 06.06.2024 määrusega nr 3-24-1123 kaebajale tagastatud. Käesoleva määruse koostamise hetkeks on nende haldusaktide peale kaebuse esitamise tähtaeg ületatud ning kohus ei saa nende haldusaktide osas kaebust praeguses haldusasjas menetleda ega ka esialgset õiguskaitset enam kohaldada. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust vaidemenetluse ajaks seonduvalt Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/187 on halduskohus lahendanud haldusasjas nr 3-24-1931 ning haldusasjas 3-24-
  3. Kuigi asjas nr 3-24-2183 on Tallinna Halduskohus tõlgendanud kaebaja taotlust kui esialgset õiguskaitse taotlust vaidemenetluse ajaks, nähtub kohtule, et selles haldusasjas oli 06.08.2024 määruse koostamise hetkeks vastustaja 31.07.2024 koostanud vaideotsuse nr 5-15/24/157-
  4. Kaebajal on seega 3

(8)võimalik Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/187 ja 31.07.2024 vaideotsust nr 515/24/157-2 tühistamiskaebusega vaidlustada haldusasjas nr 3-24-2183, esitades selleks nimetatud haldusasja juurde nõuetele vastava kaebuse vajadusel koos uue esialgse õiguskaitse taotlusega. 10. Eeltoodust tulenevalt tõlgendab kohus kaebaja esitatud taotlust selliselt, et kaebaja on esitanud tühistamiskaebuse Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/226 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 124/1-3/226 kehtivuse või täitmise peatamiseks. Kaebuse tagastamine 11.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 1 1 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. See tähendab, et isik võib kaebuse esitada üksnes siis, kui ta on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vastavalt VangS § 11 lg-le 7 tuleb vaie lahendada 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile.

  1. Taotlusest nähtuvalt on kaebaja Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/226 peale esitanud vaide 06.08.
  2. Ehkki kaebaja on märkinud vaide esitamise kuupäevaks 06.06.2024, viidates vaide esitamise dokumendile nr 1-24/2-2/5909, siis arvestades käskkirja koostamise aega, loeb kohus, et kaebaja on väidetava pöördumise nr 1-24/2-2/5909 esitanud siiski 06.08.
  3. Vastustaja on kohtule selgitanud, et vanglaametnikud kontrollisid tahvelarvutist kaebaja saadetud pöördumisi ning tuvastasid, et dokumenti nr 1-24/2-2/5909 on üritatud vangiportaali kaudu saata, kuid saatmine on ebaõnnestunud ning täpset aega, millal saatmise katse toimus, ei ole võimalik tuvastada. Vastustaja leiab, et kaebaja pidi võimaliku vaide esitamisel olema teadlik sellest, et tema kirja saatmine ebaõnnestus ja vangla tema vaiet kätte ei saanud. Uut vaiet ei ole kaebaja vanglale edastanud ja vaidemenetlust käskkirja nr 124/1-3/226 üle ei toimu, mistõttu leiab vastutaja, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus vangla on kontrollinud tahvelarvutist kaebaja saadetud pöördumisi ning leidnud, et kaebaja on proovinud vaiet edastada, kuid see on ebaõnnestunud, on kohtul võimalik järeldada, et kaebaja on vaide siiski esitanud. Vastustaja ei ole kohtule selgitanud, millistel põhjustel võis kaebaja vaide edastamine vangiportaali kaudu nurjuda, kuid kohtu hinnangul ei ole välistatud, et vaide edastamise nurjumine võis olla ka tingitud kaebajast mitteolenevatel põhjustel, nt tehnilistel põhjustel, mis ei ole kaebajale ette heidetavad. Sealjuures arvestades kaebaja pikaajalisi kogemusi nii vaiete kui ka kohtule kaebuste esitamisel, eeldab kohus, et kaebaja 06.08.2024 käskkirja peale vaide esitamise ebaõnnestumise järgselt aegsasti korrektse vaide esitab. Kohtule ei ole ka teada, kas vastustaja on kaebajat ebaõnnestunud vaide esitamise katsest informeerinud. Juhul, kui seda tehtud ei ole, siis tuleks vastustajal seda teha. Seetõttu loeb kohus, et kaebaja on 06.08.2024 käskkirja peale vaide esitanud ning kuna vangla ei ole ega saagi olla käesoleva määruse koostamise hetkeks vaiet lahendanud vaide lahendamiseks ette nähtud tähtaega silmas pidades, loeb kohus, et vaidemenetlus 06.08.2024 käskkirja vaidlustamiseks on pooleli. Nõuetekohase vaide esitamise tähtaeg ei ole veel ka möödunud.
  4. Seega on kaebajal läbimata VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebaja on 06.08.2024 käskkirja tühistamiskaebusega 4

(8)kohtusse pöördunud ennatlikult. Kaebajal tuleb enne kaebusega kohtusse pöördumist ära oodata vaidemenetluse tulemus ning selle põhjal kujundada seisukoht, kas ta vajab kohtulikku õiguskaitset. Kaebajal on õigus uuesti tühistamiskaebusega, st 06.08.2024 käskkirja ja võimaliku vaideotsuse tühistamiseks, halduskohtu poole pöörduda pärast vaidemenetluse läbimist. 14. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 124/1-3/226 tühistamiseks

§ 121lg 1 p 4 alusel.

15.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Menetlusabi taotluse lahendamine 16. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel, siis puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlust kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse selles osas läbi vaatamata.

  1. Kohus rahuldab kaebaja menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustuse vabastamiseks.
  2. Vastavalt riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 112

lg 1 punkt 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele. 19. Taotleja majanduslik seis menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul vanglasisese isikuarve väljavõtte perioodi 07.04.2024 - 06.08.2024 kohaselt ei ole piisav esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumiseks. Seega on menetlusabi andmine lubatav ning kohus vabastab taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest. Kohus võtab taotleja nimetatud väljavõtte käesoleva asja materjalide juurde

§ 62lg 2 alusel.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 20.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 21. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (

§ 249lg 2).

Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (

§ 249lg 4). 5

(8)
  1. Kohus leidis käesoleva määruse põhjenduste punktis 12, et vaidemenetlus 06.08.2024 käskkirja vaidlustamiseks on pooleli. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus 06.08.2024 käskkirja suhtes lubatav ning kohus lahendab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt.
  2. Kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmalt kindlaks tegema, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ehk kas taotleja jaoks saabuvad pöördumatud rasked tagajärjed või peab taotleja taluma ebamõistlikke piiranguid. Esialgse õiguskaitse vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldustest, mis ühtlasi tähendab, et see on üks taotluse rahuldamise eeldustest. Isikul on esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmisel ei oleks isikul ka soodsa otsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik, või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (nt Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2014 määrus nr 3-14-50441, p-d 10−11). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

Juhul, kui taotlus on põhjendatud ning taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, siis hindab kohus vaide või kaebuse väljavaateid ning viimasena kaalub vastanduvaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmisi eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.

  1. VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Distsiplinaarkaristusena määratud kartserikaristuse järjestikuse täitmise korral peab maksimaalse järjestikuse lubatud karistuspäevade arvu täitumisel karistuse täitmise jätkamise vahele jääma mõistlik aeg, mis ei tohi olla väiksem kui 48 tundi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni. Kui kinnipeetav paneb katseajal toime uue distsipliinirikkumise, pööratakse mõlemad distsiplinaarkaristused kohe täitmisele (VangS § 65 lg 3). Kui kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist, jäetakse distsiplinaarkaristus täitmisele pööramata (VangS § 65 lg 4).
  2. Kohtule nähtuvalt on kaebajat karistatud distsiplinaarkorras kolmel korral. 25.
  3. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt tunnistati Tallinna Vangla 15.04.2024 käskkirjaga 124/1-3/121 kaebaja süüdi Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumises ning määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartser kaheks ööpäevaks. Käskkiri väljastati kaebajale 14.03.2024 toime pandud distsiplinaarsüüteo eest, mis seisnes selles, et kaebaja ei järginud üldtunnustatud viisakusreegleid, tõugates jõuliselt kätega kaaskinnipeetavat ja visates tema riided kuivatuskapist maha põrandale. 25.
  4. Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/187 tunnistati kaebaja süüdi Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumises ning määrati talle kartser kolmeks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt lükati karistuse täitmisele pööramine edasi katseajaga kaks kuud tingimusel, et kaebaja ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Käskkiri koostati kaebajale 23.05.2024 toime pandud distsiplinaarsüüteo eest, mis seisnes selles, et kaebaja ei järginud üldtunnustatud viisakusreegleid, kasutades korduvalt ebatsensuurseid väljendeid vangla arsti ja vanemvalvuri suunas ning enda esitatud kirjalikes selgitustes vanglateenistujate suunas, samuti oli tema kehakeel agressiivne. 25.
  5. Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/226 tunnistati kaebaja süüdi VangS § 67 p 1 nõuete rikkumises ja Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumises. Kaebajat karistati distsiplinaarkorras kartserikaristusega kaks ööpäeva rikkumise kohta, st kaks ööpäeva VangS § 67 p 1 nõuete rikkumise eest ning kaks ööpäeva Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumise eest, seega kokku neli ööpäeva kartserit. Kaebajat karistati 06.07.2024 toime pandud distsiplinaarsüüteo eest, mis seisnes selles, et hommikuste ravimite jagamise ajal, peale 6

(8)ravimite manustamist, takistas kaebaja ukse kinni panekut ning eiras korduvalt vanglaametniku korraldusi kambrisse liikuda. Samuti tegi kinnipeetav äkilise sammu ametniku suunas ning kui ametnik pani kaasas olevad ravimid käest ära ja astus kaebajale lähemale, siis viskas kaebaja teda veega, naeris ja liikus kambrisse.
  1. Vastustaja on 13.08.2024 kohtule esitatud seisukohas selgitanud, et kõikide loetletud käskkirjadega kohaldatud karistused on planeeritud täitmisele pöörata ajavahemiku 13.08.−29.08.2024 jooksul, kuid täpset kuupäeva, millal kaebaja kartserisse paigutatakse, ei olnud vastustajal kohtule vastamise hetkel võimalik öelda. Kuna kaebaja pani talle 21.06.2024 käskkirjaga määratud katseajal 06.07.2024 toime uue distsipliinirikkumise, siis tuleb kaebajal 21.06.2024 käskkirjaga määratud kolme ööpäevane kartserikaristus ära kanda. Olukorras, kus vastustaja on kinnitanud kõikide distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramise kavatsusest, on kaebajal käesoleva määruse koostamiseks hetkeks esialgse õiguskaitse vajadus. Ka kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et distsiplinaarkaristuseks määratud karterikaristuse ära kandmisel ei ole võimalik seda enam tagasi pöörata.
  2. Kohus märgib, et kuigi kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, siis ainuüksi esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kohtul tuleb hinnata lisaks tulevikus esitatava kaebuse perspektiive ning arvestada avalikku huvi.
  3. Kohtu hinnangul on nii vaidel kui ka võimalikul kaebusel vähesed edulootused, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine praegusel juhul põhjendatud. VangS § 63 lg 1 alusel võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserikaristust. Kohtule nähtuvalt ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud karistamiskäskkirja aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ning vaidlus puudub selles, et kaebaja pani toime talle vaidlusaluses käskkirjas etteheidetava distsiplinaarsüüteo. Kuna kaebaja toime pandud rikkumine ja süü on tõestatud, tuleb vastustajal tegutseda seadusega kooskõlas, reageerides kaebaja rikkumisele. Vaidlustatud 06.08.2024 käskkirja kohaselt ei nähtu kohtule esmapilgul, et käskkirja andmisel oleks tehtud menetlusvigu või jäetud välja selgitamata olulise tähtsusega asjaolusid ning kohtu esmahinnangul on 06.08.2024 käskkirjas piisavalt põhjendatud kartserikaristuse valikut ja seda, miks ei olnud võimalik kaebajale määratud teist liiki karistust. Kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse läbiviimisest, menetlus protokolliti ning kaebajale anti võimalus enda vastuväidete esitamiseks. Samuti kaebajale määratud karistus VangS § 67 p 1 nõuete rikkumise eest kaks ööpäeva kartserit ja Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumise eest kaks ööpäeva kartserit ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalsed.
  4. Kaebaja peamine argument 06.08.2024 käskkirja kehtivuse peatamiseks on see, et talle määratud karistus ei ole arvestades tema tervislikku seisundit põhjendatud ega proportsionaalne ning üksikvangistus mõjub tema tervisele halvasti. Kohus möönab, et kartserikaristuse kandmine toob endaga kaasa ebamugavusi ning võib mõjutada teatud määral isiku vaimset tervist, kuid distsiplinaarrikkumise toimepanemise puhul on distsiplinaarkaristuse määramine paratamatu tagajärg ning selliste ebamugavuste talumine on osa vangistusest, millega tuleb kaebajal arvestada. Sealjuures on kohtud kaebajaga seotud varasemates haldusasjades leidnud, et kaebaja tervislik seisund ei välista iseenesest tema eraldatud kambrisse paigutamist või temale kartserikaristuse määramist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024 määrus nr 3-241331; 31.05.2024 määrus nr 3-24-1123; 17.06.2024 määrus nr 3-24-1643; 08.07.2024 määrus nr 3-24-1931). Vastustaja on kohtule kinnitanud, et arstid ei ole keelanud kaebaja suhtes kartserikaristuse rakendamist tervislikel põhjustel, ning vastustajal lasub kohustus tagada kaebajale arstiabi ja talle määratud ravi saamine ka distsiplinaarkaristuse täitmise ajal. Seega kui karistuse kandmise ajal peaks ilmnema, et kaebaja suhtes on kartserikaristuse kandmine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, tuleb vanglal sellele reageerida ning karistuse kandmine kohe katkestada.
  5. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). Kohtule nähtub, et hoolimata kaebaja varasematest 7
(8)karistustest, talle määratud katseajast ja talle antud võimalusest enda käitumist muuta, ei ole kaebaja enda varasematest teguviisidest õppinud. Kaebaja käitumine on aga sõltumata talle määratud diagnoosidest tema enda mõjusfääris, kuid kaebaja on teadlikult jätkanud distsipliinirikkumiste toime panemisega ega ole muutnud enda käitumist. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust sellele, et tema terviseseisundist tulenevalt teda kartseriga üldse ei karistata. Kinnipeetava, kellel on võimalik oma käitumisega olukorda muuta, kuid seda ei tee, huvi vastutusest vabaneda ei kaalu üles avalikkuse huvi distsipliinirikkuja oma tegude eest vastutama panna. Ka vangla üldise julgeoleku ja vanglaametnike julgeoleku tagamine on ülekaalukad avalikud huvid, mis välistavad esialgse õiguskaitse kohaldamise. Avalikes huvides on kinnipeetavale määratud karistuse täideviimine, kuid esialgse õiguskaitse kohaldamisel jääks VangS § 65 lg-st 6 tulenevalt suure tõenäosusega karistus täitmisele pööramata, arvestades ka asjaolu, et kaebaja vabaneb vangistusest 29.08.
  1. Seega juhul, kui kohus kohaldab esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ja kohtumenetluse ajaks, vabaneb kaebaja vanglast enne, kui vangla saaks käskkirjadega määratud distsiplinaarkaristused täitmisele pöörata, ning kaebaja vabaneb igasuguste tagajärgedeta distsiplinaarsüüteo toime panemisest. Kohus nõustub vastustajaga, et selline olukord ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga ega avalikkuse huviga, kui kinnipeetav ei kanna vastutust vanglas tõsiste distsipliinirikkumiste toimepanemise eest.
  2. Eeltoodud põhjustel ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vaidemenetluse ajaks põhjendatud ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.