← Eesti

2-23-9885/7

Obsah (5)§ 187§ 477§ 467§ 172§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Määruse tegemise aeg 26.09.2023.a Tsiviilasja number 2-23-9902 Tsiviilasi P.X.i kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 19.05.2023 ja 26.06.202

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

Asjaolud

  1. Avaldaja esitas 11.07.2023 Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles kohtutäitur Elin Vilippuse 19.05 ja 26.06.2023 otsuste tühistamist täiteasjas 022/2023/
  2. Täiteasi puudutab tsiviilasjas xxx Harju Maakohtu 22.02.2023 määrusega hagi tagamise korras avaldajale pandud kohustust hoiduda sissenõudjate isikuandmete avaldamisest (digitoimiku lk 64). 19.05.2023 otsusega määras täitur avaldajale sunniraha 192 eurot hagi tagamise määruse resolutsiooni p-i 5 rikkumise eest (dtl 37). Avaldaja esitas sellele otsusele kaebuse, mille kohtutäitur jättis 26.06.2023 otsusega rahuldamata (dtl 42). Avaldaja tugineb sellele, et hagi tagamise määrus pole jõustunud, kuna see on edasi kaevatud. Tagamismäärus on vastuolus põhiseadusliku sõnavabadusõigusega. Täitur ei ole avaldajale etteheidetavaid asjaolusid piisavalt hinnanud. Sunniraha on asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (kaebuse parandatud tekst paikneb dtl 20).
  3. Kohus andis 29.08.2023 määrusega kohtutäiturile ja sissenõudjatele võimaluse kaebuse kohta seisukoha esitamiseks. 05.09.2023 keeldus kohus käesoleva tsiviilasja liitmisest tsiviilasjaga 2-23-9902 (V.H sarnane kaebus kohtutäituri sarnastele otsustele sama täitedokumenti puudutavas täiteasjas) ja määras menetluskuludega seotud tähtajad (dtl 56). Sissenõudjad vaidlesid kaebusele vastu (dtl 58). Kohtutäitur seisukohta ei esitanud, tähtpäev oli 25.09.
  4. Kohtumääruse põhjendused
  5. Alljärgnevalt selgitatud põhjustel on kaebus alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
  6. Kaebeõigus täituri otsusele on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 punktist 15 tulenevalt vaatab kohus kaebuse läbi hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Ärakuulamist ei ole menetlusosalised taotlenud.

  1. Sunniraha määrati hagi tagamise määruse resolutsiooni p 5 rikkumise eest (dtl 35). Faktilised asjaolud on esitatud kontrollitava täpsusega sissenõudjate kaebusele esitatud viite kaudu (vt ka sissenõudjate 08.09.2023 avalduse p 10). Sunniraha määramise aluseks olnud faktilisi asjaolusid pole avaldaja vaidlustanud. Hagi tagamise korras keelati avaldajal sissenõudjate nimede avaldamine mistahes vormis (dtl 66). Avaldaja 15.05.2023 pressiteates on kõigi sissenõudjate nimed avaldatud (dtl 81).
  2. Täitedokumendiks oleva hagi tagamise määruse edasikaebamine ei õigusta määruse täitmata jätmist.

§ 467lg 5 järgi kuulus hagi tagamise määrus viivitamatult täitmisele.

Kohtu poolt määratud hagi tagamise abinõu õigsuse, sealhulgas selle põhiseaduspärasuse, üle ei saa 2 käesolevas asjas vaielda, need küsimused tuleb lahendada hagi tagamisele esitatud määruskaebuse menetlemise käigus. Vaidlusalune sunniraha 192 eurot määrati väikseima seadusega lubatud määra järgi (TMS § 26

(1)lg 4), mistõttu seda ei saa lugeda ülemääraseks.
  1. Kohtutäitur on 26.06.2023 otsuses üksikasjalikult põhjendanud avaldaja poolt kohtutäituri 19.05.2023 otsusele esitatud kaebuse rahuldamata jätmist. Kohus nõustub kohtutäituri otsuse põhjendustega ega hakka neid kordama. Avaldaja pole kohtutäituri 26.06.2023 otsuse põhjendusi eraldi käsitlenud.
  2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
  3. Juhindudes

§ 172lg-st määrab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

  1. Sissenõudjaid on menetluses esindanud sama lepinguline esindaja ja sissenõudjad taotlesid menetluskulude hüvitise väljamõistmist ühiselt (08.09.2023 avaldus, dtl 109). Menetluskulu on 2508 eurot esindaja 14 tunni töö eest tasumääraga 140-160 eurot, millele lisandub käibemaks. Hinnates esindaja toimingute kohta esitatud aruannet (dtl 111) on kohus arvamusel, et põhjendatud ja vajalik ajakulu on hinnanguliselt 5 tundi tasumääraga 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, kokku seega 900 eurot (5 x 150 x 1,2). Vaidlus ei ole õiguslikult keeruline, vaidlusega seotud faktilised asjaolud on sissenõudjatele varasemast teada, avalduse rahuldamata jätmine tähendab käesoleval juhul nõustumist täituri poolt oma otsuste kohta esitatud põhjendustega, millele avaldajad midagi olulist lisanud pole. Avaldajad on kinnitanud, et nad ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kohus mõistab avaldajalt sissenõudjate kasuks välja menetluskulude hüvitise 900 eurot. Hüvitis mõistetakse välja võrdsetes osades, kostjad on hageja suhtes osavõlausaldajad VÕS § 71 tähenduses.1 Igale sissenõudjale mõistab kohus välja 225 eurot (900 / 4).
  2. Sissenõudjate taotluse alusel (dtl 110) ja juhindudes

§ 177

lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

  1. Käesoleva määruse edasikaebamise erinormiks on TMS § 218 lg
  2. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 1 vt V.Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. 2017, lk
  3. 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.