Obsah (8)

§ 468§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel (tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Mai Grauberg 5. september 2024, Tallinn 2-24-6139 Krediidikait

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. 2 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Credit Invest OÜ (laenuandja) ja HL Forest OÜ (kostja 1/ laenusaaja) sõlmisid 05.04.

1. a laenulepingu nr xxxx (Laenuleping). Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 15 000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenujäägilt intressi 4% kuus (põhitingimuste p-d 3.1 ja p 3.6). Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 05.04.
2. a, arvestades Laenulepingu põhitingimuste p 3.9 ja üldtingimuste p 3.1 ja 3.2 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 150 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 17 920 eurot, millest põhinõue moodustab 15 000 eurot, intress 2080 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 840 eurot (viivis alates 20.03.
3. a kuni 17.04.
4. a). Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige H. L. (kostja 2) sõlmisid 05.04.
5. a laenusaaja Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxxx (Käendusleping). Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 30 000 eurot (p 1.1 ja 1.2). Laenuandja on nõudnud kostjatelt võlgnevuse tasumist. Laenuandja on edastanud 28.02.
6. a laenusaajale Laenulepingus fikseeritud e-posti ja kostjale 2 Käenduslepingus fikseeritud e-posti aadressile nõudeavalduse, milles palus tasuda Laenulepingust tulenev võlgnevus. Kostjad võlgnevust ei tasunud. 15.04.
7. a sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja Laenulepingust ning Käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval. Hageja palub mõista HL Forest OÜ-lt ja H. L.´ult solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja võlgnevus summas 17 920 eurot, millest põhinõue moodustab 15 000 eurot, intress 2080 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 840 eurot; täiendav viivis 0,2 % põhinõude (15 000 eurot) tasumata osalt päevas alates 18.04.
8. a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 12 080 eurot; menetluskulud ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõige 1 lauses 2 sätestatud määras. 3 Kohtu selgitused Hagi materjalid, menetlusse võtmise määrus, menetluskulude nimekiri on kostjatele kätte toimetatud 16.05.2024 kättetoimetamisportaali kaudu kostja I seaduslikule esindajale kostjale II H. L.. Kostjatel oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostjad ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulu summas 415,62 €. Hageja tasus menetluses riigilõivu summas 1400 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1400 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille järgi esindaja toiminguteks menetluses oli hagi koostamine, võlaarvestuse koostamine, kohtumäärusega tutvumine, menetluskulude nimekirja koostamine (2 h 26 min) summas 340,67 €. Hageja esindaja osutab teenust 140 eur/h, millele lisandub käibemaks. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Seega on põhjendatud õigusabi osutamine 2 h 26 min töötunni ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks õigusabikulusid summas 340,67 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1815,62 eurot (1400+415,62).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1815,62 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik