KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 12.11.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-114 Haldusasi Osaühingu

) § 105 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsus võttis 04.12.2023 vastu määruse nr 110 „Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“. Määrus jõustus 16.12.
2. Määruse seletuskirja (dtl 52) p 2.5.1 kohaselt on selle andmisel võetud arvesse Lauri Kleini
3. a-l koostatud „Sõrve piirkonna loodusväärtuste koonduuringut ja kaitseala ettepanekut“, mis koondab
4. ja
5. a-l alal tehtud elustiku uuringud, ning lindude osas oli uuringute eksperdiks Aarne Tuule. Nimetatud L. Kleini koonduuringu aluseks on muu hulgas A. Tuule
6. a-l koostatud „Kavandatava Sõrve looduskaitseala linnustiku inventuur“ (dtl 103). 3-24-114
7. Osaühing LANDEKER esitas 12.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 04.12.2023 määruse nr 110 tühistamiseks. Alternatiivselt taotleb kaebaja määruse tühistamist osas, millega hõlmati Osaühingule LANDEKER kuuluvad kinnistud Sõrve looduskaitseala Sõrve piiranguvööndisse.
8. Tallinna Halduskohus võttis 22.01.2024 määrusega kaebuse menetlusse.
9. Tallinna Halduskohus määras 16.09.2024 määrusega asja läbivaatamiseks 31.10.2024 kohtuistungil, kaasas kohtumenetlusse arvamuse andmiseks Harku valla ning andis menetlusosalistele tähtaja, et esitada seisukoht eksperdiarvamuse küsimise kohta. Määruse põhjendustes selgitas halduskohus, et paneb ette küsida kaebuse pinnalt tekkinud küsimuste kohta selgitusi OÜ Tirts & Tigu koonduuringu koostanud L. Kleinilt (kirjalik eksperdiarvamus). Halduskohus esitas samas esialgsed seisukohad kaebaja väidete kohta, mille pinnalt saab selgitada, millistele küsimustele vastamiseks on vajalik eksperdi abi. Halduskohus selgitas, et pooltel on võimalik avaldada oma seisukoht nii eksperdiarvamuse küsimise kui ka võimalike küsimuste kohta.
10. Tallinna Halduskohus saatis 29.09.2024 menetlusosalistele e-kirja, milles selgitas, et kavatseb teha lähiajal määruse ekspertide kaasamise kohta ning esitas ekspertidele A. Tuulele ja L. Kleinile esitatavate küsimuste esialgsed versioonid.
11. Tallinna Halduskohus tegi 03.10.2024 määruse, millega otsustas küsida eksperdiarvamuse määruses nimetatud küsimuste kohta, määrates eksperdiarvamuse andjateks Lauri Kleini ja Aarne Tuule ning eksperdiarvamuste esitamise tähtajaks 23.10.2024 (resolutsiooni p 1); kohustas vastustajat ja kaebajat tasuma 08.10.2024 eksperdiarvamuste eeldatavate kulude eest ette 515,20 eurot kohtu määratud kontole (resolutsiooni p 2). Halduskohus selgitas, et küsib eksperdiarvamuse praeguse asja lahendamiseks vajalike ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks (

§ 56lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 293 lg 1) ja määrab ekspertideks A. Tuule ja L. Kleini (TsMS § 294 lg 1). A. Tuule on ornitoloog, kes tegi Sõrve looduskaitseala moodustamisele eelnenud linnustiku uuringu. L. Klein koostas kaitseala moodustamise menetluses olulist rolli mänginud uuringu „Sõrve piirkonna loodusväärtuste koonduuring ja kaitseala ettepanek“ (OÜ Tirts & Tigu, Tallinn 2019). Kohus on menetlusosalistele nende ekspertide kaasamise kavatsusest teada andnud. L. Kleini kaasamisele pole menetlusosalised vastuväiteid esitanud. Kaebaja vaidles A. Tuule eksperdina kaasamisele vastu, kuid kohus peab tema kaasamist põhjendatuks. Kohus ei esita samu küsimusi kahele eksperdile. Kohus esitab A. Tuulele küsimused, mis puudutavad Sõrve looduskaitseala linnustikku. L. Kleinile esitab kohus muud kaitserežiimi põhjendatust puudutavad küsimused. Kaebaja on kaebuses tõstatanud küsimused, mis puudutavad otseselt A. Tuule koostatud linnustiku alusuuringut ning tema tehtud inventuuri läbiviimist ja dokumenteerimist. A. Tuule on nendele küsimustele vastamiseks kõige õigem inimene. Halduskohus esitas määruse p-s 5 küsimused A. Tuulele ja p-s 7 küsimused K. Kleinile. Halduskohus selgitas, et arvestades ekspertide teada antut, on K. Kleini eksperdiarvamuse eeldatav kulu 390,40 eurot ning A. Tuule oma 640 eurot. Kulu jääb kohtumenetluse lõppedes selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse. Esialgu tuleb aga kaebajal ja vastustajal tasuda kummalgi pool ekspertide nimetatud summast (s.o 515,20 eurot) ette kohtu määratud kontole (

§ 105lg 1 kolmas lause) hiljemalt 08.10.2024.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. Osaühing LANDEKER palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 03.10.2024 määruse p 2 osas, millega kohus kohustas eksperdiarvamuste eeldatavate kulude katteks 2

§ 59lg-s 1 sätestatud tõendamiskohustust.

Määratud ekspertiiside taotlemine pole kaebaja huvides (ei ole kaebaja tõendamiskoormus) ja kaebaja ei ole neid taotlenud. Kaebaja saab aru, et kohus otsustas A. Tuulelt küsida arvamust pärast seda, kui Harku vald avaldas seisukoha. Seega, kui asjatundjatelt arvamuse küsimine vähemalt A. Tuule osas oli tehtud tegelikult Harku valla taotlusel, siis tuleks ka Harku vallale panna kohustus tasuda tervikuna A. Tuule kulude eest ette. Ülejäänud osas peaks kulu kandma vastustaja, kuna L. Kleinilt küsimuste küsimine on eelkõige vastustaja huvides ja selleks, et täita vastustaja tõendamiskoormust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 105

lg 5), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

9. Halduskohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele (

§ 2

lg 4).

§ 56lg 2 sätestab, et halduskohtumenetluses võivad tõenditeks olla kõik Ts

MS §-de 251–305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja

-is lubatud tõendid ning haldusasjas tõendite esitamise, kogumise ja uurimise suhtes kohaldatakse TsMS §-des 236–243 sätestatut, kui

-st ei tulene teisiti. TsMS § 293 lg 1 kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. TsMS § 294 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus eksperdiks määrata isiku, kel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused.

§ 102

p 1 järgi on asja läbivaatamise kulud muu hulgas eksperdikulud.

§ 105

lg 1 kolmas lause sätestab, et kui asja läbivaatamise kulud tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud ette võrdselt. 10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohustanud kaebajat tasuma ette pool eeldatavast eksperdiarvamuse kulust. Halduskohtu 16.09.2024 ja 03.10.2024 määrustest ning 29.09.2024 e-kirjast nähtub, et halduskohus on otsustanud ekspertide arvamusi küsida omal algatusel. Tulenevalt

§ 2lg-st 4 ja Ts

MS § 293 lg-st 1 koosmõjus võis halduskohus seda teha. Isegi kui eksperdiarvamusega tõendatakse muu hulgas asjaolusid, millele tuginevad vastustaja väited, ei välista see halduskohtu otsustusõigust ise tõendeid koguda (vt ka

§ 59lg 3).

Halduskohus on 16.09.2024 ja 03.10.2024 määrustes põhjendanud, miks on L. Kleinilt ja A. Tuulelt selgituste küsimine vajalik, ning ühtlasi ära toonud ekspertidele esitatavad küsimused. Arvestades neid selgitusi ja küsimusi, ei nähtu ringkonnakohtule, et halduskohus oleks eksinud oma hinnangus, et kõnealustel isikutel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused ning nad mõlemad saavad anda selgitusi asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude kohta (TsMS § 293 lg 1 ja § 294 lg 1). Samuti on halduskohus eelnevalt uurinud, milline on eeldatav ekspertidelt arvamuse küsimise kulu. Ringkonnakohtule ei nähtu, et see kulu oleks ülemäärane. Ühtlasi ei ole kaebaja väitnud, et tal 3

§ 105lg 7).

11. Halduskohus on praegu kohustanud kaebajat üksnes eksperdiarvamuse kulu ette tasuma. See ei tähenda, et eksperdiarvamuse kulu jääbki tingimata kaebaja kanda. Lõplik menetluskulude jaotus otsustakse pärast asja sisulist läbivaatamist. Isegi kaebuse rahuldamata jätmise korral on kohtul teatud tingimustel võimalik jätta menetluskulud osaliselt või tervikuna vastustaja kanda (

§ 108lg-d 61 ja 11).

1. Eelneva põhjal jääb halduskohtu 03.10.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
2. Kaebaja on palunud juhul, kui ringkonnakohus ei tühista halduskohtu 03.10.2024 määruse resolutsiooni p-i 2, peatada samas osas halduskohtu määruse kehtivus kuni asjas tehtava otsuse jõustumiseni. Ringkonnakohus selgitab, et tal on võimalik peatada vaidlustatud kohtumääruse täitmine määruskaebuse tagamise korras enne määruskaebuse lahendamist (

§ 208

lg 2), samuti saab peatada kohtumenetluse ajaks vaidlustatud haldusakti kehtivuse või täitmise (

§ 251lg 1).

Ringkonnakohtul ei ole aga võimalik määruskaebuse lahendamisel halduskohtu määruse tühistamise asemel selle kehtivust peatada (

§ 200, § 203 lg 2, § 210 lg 3).

1. Eeltoodust tulenevalt jääb kokkuvõttes määruskaebus rahuldamata.
2. Ringkonnakohus peab täiendavalt vajalikuks juhtida halduskohtu tähelepanu asjaolule, et kuna asja läbivaatamise kulude ettetasumiseks kohustamise määrus on edasikaevatav, peab halduskohus seda tasu maksmise tähtaja määramisel ka arvestama, andes vastava tähtaja alates määruse jõustumisest. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus tähtaeg on juba möödunud ajaks, kui ringkonnakohus määruskaebuse lahendab. (allkirjastatud digitaalselt) 4