KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 25.10.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-934 Tsiviilasi M.T avaldus täiteasja 02

§ 475

lg 1 p 15³, TMS § 223¹) ja tegi 28.06.2024 määruse (vaidlustatud määrus), millega jättis avalduse täitekulude osas rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus

§ 172lg 1 alusel võlgniku kanda.

Hüvitatavate kulude puudumise tõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Kohtutäituri tasunõue ei ole aegunud, sest ta võib teha täitekulude kohta uue otsuse. Kui kohtutäitur või kohus lõpetab täitemenetluse sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu, ei vabane võlgnik TMS § 48¹ lg 4 ja § 223¹ lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Sellisel juhul on kohtutäituril KTS § 41² järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sisse nõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Põhitasu saamiseks tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, ei ole tal alust varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks (vt Riigikogu XIV koosseisu eelnõu 315 SE seletuskiri lk 8–9; RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p-d 12 ja 13). Samas täitemenetluses tehtud uus põhitasu otsus on ühtlasi TMS § 2 lg 1 p 16 kohane uus täitedokument, mida saab täita samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud. Vastasel juhul muutuks TMS § 48¹ lg 4 ja § 223¹ lg 6 ning KTS § 41² sisutühjaks (TrtRnKm 31.05.2022, 2-21-13633, p 7). Tulenevalt eeltoodust leidis maakohus, et kohtutäituri tasuotsus ei ole aegunud. 2

§ 657

lg 1 p 2, § 659,

§ 667lg 2 ls 1).

Kaebuse menetlemise kulud jäävad võlgniku kanda, aga neid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Ühtlasi vabastab kohus võlgniku riigilõivu riigile tasumise kohustusest. 7. Ringkonnakohus rahuldab kohtutäituri 10.10.2024 ja 21.10.2024 taotlused, sest määruskaebemenetluses on uute tõendite esitamine lubatav (

§ 662lg 3).

Võlgnikule toimetati 28.08.2024 otsus kätte elektrooniliselt 10.10.2024 ja saadeti tema soovil ka väljatrükina. 8. Vaidlustatud määruse muutmiseks seadusega praeguses olukorras ette nähtud täituritasu osas pole alust. Ringkonnakohus nõustub kõnealuses osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6, § 659).

Vastuseks kaebuse väidetele saab märkida järgmist. 8.

1. Maakohus kohaldas õigesti TMS § 48¹ lg 4 ja § 223¹ lg 6 ning KTS § 41². Viidatud sätete mõtte kohaselt ei lõppe ega aegu täitmise aegumise korral täitekulude nõue tervikuna, vaid kohtutäitur saab jätkata piiratud osas täitemenetlust. Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt, aga täitemenetluse alustamise tasu ta enam nõuda ei või (KTS § 41²). Kohtutäituri 28.08.2024 otsus (dtl 128–130) vastab neile tingimustele. Seega säilib kohtutäituril õigus nõuda täituritasu maksmist viidatud otsuse alusel ja praegu ei ole vastav nõue veel aegunud, mh ei ole otsuse tegemisest möödunud TsÜS § 157 järgne tähtaeg. Varasemast otsusest sama tähtaja möödumine ei oma enam tähtsust. 8.
2. Kaebuses viidatud kohtupraktikast ei saa teha järeldusi käesoleva asjas lahendamisel. Esiteks ei tähenda võlgniku suhtes teistes täiteasjades nõude aegunuks lugemine, et nii tuleb toimida kõigis asjades. Teiseks ei rakendanud kohtud neis asjades eelmises p-s 8.1 loetletud sätteid, kuid käesoleval juhul puuduvad põhjused jätta samad sätted kohaldamata. 8.
3. Põhjendamatu on võlgniku arusaam, et kinnipeetavaid tuleks kõnealuste sätete rakendamisel kohelda teistest isikutest erinevalt. Õige on küll väide, et täitmise aegumise eesmärk on võlast (lõplikult) vabanemine, aga põhinõude osas on see eesmärk ka saavutatud. Seaduse eesmärk ei ole vabastada võlgnik täielikult täitekulude tasumise kohustusest olukorras, kus põhinõude sissenõudmine lõppeb täitmise aegumise tõttu. Kohtutäitur ei pea 3

§ 477

lg 5 õigesti kohaldades mõistnud avaldust nii, et võlgnik soovis täitemenetluse tervikuna lõpetamist, sh ka muude täitekulude osas peale kohtutäituri tasu. 9.

1. Kohtutäituri otsus täitekulude kohta on TMS § 2 lg 1 p 16 järgi täitedokument. Kuivõrd muude täitekulude kohta pole KTS §-ga 41² sarnast regulatsiooni, siis saab nende täitmine aeguda üldises korras. Eespool p-s 9.1 tuvastatud kahest täitekulude väljamõistmise otsusest on TMS § 223¹ lg 1 ja TsÜS § 157 järgi aegunud 2013 ja
2. a otsuses kajastatud summade – kokku 1,20 € – täitmine. Seevastu 08.02.2022 otsuse tegemisest ei ole veel möödunud TsÜS § 157 kümneaastane tähtaeg. Järelikult on osasumma 2,16 € osas täitmine jätkuvalt lubatav. 9.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri 28.08.2024 otsusest nähtuva arusaamaga, et seniste otseste täitekulude summalt tuleb uuesti arvutada käibemaks praeguse määraga. Algne 08.02.2022 otsus on täidetav selles summas nagu seal märgitud, st 2,16 € saamiseks.
4. Kokkuvõttes on avaldus edukas täitekulude osas, mis ületavad kohtutäituri tasu 79,30 € ja täitemenetluseks tehtud vajalikke kulutusi 2,16 €. Sellest lähtudes sõnastab ringkonnakohus uuesti kohtumääruse resolutsiooni (

§ 654lg 2², § 659).

11. Kaebemenetluse kulud jäävad

§ 172lg 1 alusel võlgniku kanda, sest avaldus vaadati läbi tema huvides.

Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (

§ 173lg 1 ls 2).

Hüvitatavate kulude puudumise tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. 12. Maakohus rahuldas 30.08.2024 määrusega võlgniku menetlusabi taotluse ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Maakohus märkis määruse p-s 10 viitega

§-le 190, et menetlusabi hüvitamine toimub sõltuvalt kohtumenetluse tulemusest.

§ 190lg 4 ls 1 järgi tuleks riigilõivu summa võlgnikult riigi kasuks välja mõista.

Võlgnik tõi esile, et ta on kinnipeetav ja praegu sissetulek puudub. Ringkonnakohus vabastab neil asjaoludel

§ 190

lg 7 alusel võlgniku kaebuse esitamisel tasuda tulnud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Maakohus märkis 30.08.2024 määruses ekslikult riigilõivu summa 70 €, tegelikult on see RLS § 59 lg-te 10¹ ja 15 kohaselt 30 €. 13. Täitmise aegumise kohta tehtud määruse kui hagita asja lõpplahendi vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TMS § 223¹ lg 4,

§ 696lg 4). Tõendite vastuvõtmise ja riigilõivu tasumisest vabastamise otsustused ei ole vaidlustatavad. (allkirjastatud digitaalselt) 4