) § 15 lg 1 alusel kinni. Puudutatud isik esitas 08.10.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse. Tallinna Halduskohus andis 09.10.2023 määrusega nr 3-23-2233 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse 3-24-1827 (VRKS) alusel PPA-le loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni 09.12.2023, mida pikendas 01.12.2023 määrusega kuni 01.04.2024 ja 28.03.2024 määrusega mitte kauemaks kui 28.07.
lg 1 p-de 1 ja 3 alusel PPA-le loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse mitte kauemaks kui 19.08.2024 (k.a). 4. PPA esitas 12.08.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada
lg 1 p-de 1, 2 ja 3 ning
lg 1 alusel puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra. Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik tema dokumenteerimiseks ning väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks. Isiku reisidokumendi taotlemine on pooleli. PPA esitas 26.06.2024 Senegali saatkonnale isiku dokumenteerimise taotluse. Rahvusvahelise kaitse menetluse raames ei esitanud isik PPA-le ühtegi fotot isikut tõendavast dokumendist. Pärast tagasilükkava otsuse saamist edastas isiku õde PPA-le isiku dokumendid, mis aitavad kaasa dokumenteerimisele, kuid saatkond peab isikuga veel läbi viima intervjuu. Isik on saabunud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning proovis jõuda Prantsusmaale. Isiku suhtes esineb
PPA jõudis 06.03.2024 otsuses järeldusele, et isik on tõenäoliselt teadvalt andnud valeütlusi oma homoseksuaalsuse kohta ja rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud eesmärgiga kuritarvitada rahvusvahelise kaitse süsteemi. Samale järeldusele jõudis halduskohus 17.06.2024 määruses.
8 p 6 põhjenduste osas jääb PPA varasema seisukoha juurde (isiku varasemad ütlused, Eesti oli transiitriik ja sihtriigiks oli Prantsusmaa, isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks, ebaseaduslik piiriületus jne). Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et PPA on teinud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkava otsuse ja halduskohus on isiku kaebuse otsuse tühistamiseks jätnud rahuldamata. Samuti suurendab põgenemisohtu asjaolu, et isik hävitas oma Senegali passi, et teda ei oleks võimalik Senegali tagasi saata. Isik hankis endale võltsitud dokumendid, et varjata enda ebaseaduslikku viibimist eesmärgiga jõuda Prantsusmaale. Isik on vabanemise eesmärgil üritanud luua väärarusaama, nagu oleks tema tervis oluliselt halvenenud kinnipidamise ajal, mistõttu tuleks ta vabastada. Pole usutav, et vabaduses viibides jääks isik ootama enda dokumenteerimist ja Senegali väljasaatmist. Isikul on olemas teadmised ja oskused vahendajate kaasabil Schengeni alal liikumiseks. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik põgenemisohu tõttu. PPA-l puudub alus isiku usaldamiseks. Isikul puuduvad sotsiaalsed sidemed Eestiga ja tal ei ole Eestis elukohta. Isiku vabastamisel kinnipidamiskeskusest on tõenäoline, et ta hakkab end ametivõimude eest varjama, et takistada nii enda dokumenteerimist kui väljasaatmist. Samuti 2
lg 1 p-des 1 ja 3 nimetatud aluste olemasolu on kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisel Tallinna Halduskohtu 19.06.2024 määrusega hinnatud ning viitega Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024 määruse p-le 14 on haldusasjas 3-23-2233 jaatatud ka põgenemisohtu, sest isiku käitumisest ja hoiakutest võis järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus nõustub eeltooduga. PPA 12.08.2024 taotluse ning kohtuistungil antud selgituste põhjal ei saa järeldada, et selles osas oleks võinud või saanud vahepealsel perioodil midagi muutuda. Põgenemisohu tõttu ei saaks vastavaid järelevalvemeetmeid isiku suhtes tõhusalt kohaldada ning kõiki tagasipöördumiseks vajalikke reisidokumente ei ole samuti veel olemas. Seega on PPA 12.08.2024 taotluse aktsepteerimise eelduslikud tingimused täidetud. Haldusasja materjalist ei nähtu, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega. Taolisi väiteid ei esitatud ka kohtuistungil. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. Puudutatud isik palub 19.08.2024 määruskaebuses (täiendatud 11.09.2024) tühistada Tallinna Halduskohtu 13.08.2024 määrus ja jätta uue määrusega PPA taotlus rahuldamata. Halduskohus on nõustunud Tallinna Halduskohtu 19.06.2024 ja Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024 määrustega haldusasjas nr 3-23-2233. Samas leidis ringkonnakohus nimetatud määruse p-s 13, et kaebaja põgenemisohu kindlakstegemisel ei saa tugineda
Seega ei ole
Puudutatud isiku hoiakutest ja käitumisese ei saa järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita
Põgenemisohtu ei esine. Kohus ei ole arvestanud isikust tulenevate asjaoludega. Puudutatud isik märkis 13.10.2023 vestlusel, et soovib Eestisse jääda ja kodumaale ei ole võimalik tagasi pöörduda, sest tema elu on seal ohus. Puudutatud isik ei soovi viibida kinnipidamiskeskuses ega püüa põgeneda või menetlusest kõrvale hoida. Puudutatud isiku puhul on põhjendatud kasutada leebemaid järelevalvemeetmeid. Tema kinnipidamine ei ole proportsionaalne. 9. PPA palub 23.09.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses ei ole välja toodud konkreetseid asjaolusid, mida puudutatud isiku hinnangul taotluse lahendamisel arvesse pole võetud. Isikul on kohustus oma väiteid põhistada. Asjaolu, et isik ei nõustu PPA taotluse ja halduskohtu määrusega, ei muuda põgenemisohtu olematuks. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et puudutatud isik on esitanud apellatsioonkaebuse halduskohtu 17.06.2024 otsuse peale. Eelduslikult ei kesta apellatsioonimenetlus kaua (istung toimub 31.10.2024) ning apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata ja isik on kohustatud lahkuma koduriiki. Arvestades isiku varasemat käitumist ja madalat usaldusväärsust, on tõenäoline, et ta üritab eirata lahkumisettekirjutust ja suundub riiki, kus tal viibimisalust ei ole. Puudutatud isik on korduvalt väljendanud soovimatust Eestist lahkuda. Põgenemisoht ei hõlma ainult riigist lahkumist, vaid ka siseriiklikult enda varjamist.
lg 1 p-dele 1 ja 3 ning § 25 lg-le 1.
lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu loal kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada juhul, kui
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga mh lahkumiskohustuse tulemuslikku täitmist. Kinnipidamine on lubatud mh juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3).
lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks, kui
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab lisaks olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Kui
lg-tes 1 ja 1 1 sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud, pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks
lg 1 kohaselt PPA taotlusel väljasaadetava KPK-s kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks tema KPK-sse paigutamise päevast arvates.
lg-st 3 tulenevalt ei arvata väljasaadetava kinnipidamise tähtaja hulka rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise aega. 11. Praegusel juhul on puudutatud isik kinnipidamiskeskuses viibinud
lg 1 p-de 1 ja 3 alusel alates 18.06.2024 ning vaidlustatud määrusega on pikendatud tema kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega mitte kauemaks kui 13.12.2024. Seega ei ole halduskohus andnud 13.08.2024 määrusega luba isiku kinnipidamiseks
Ringkonnakohtule arusaadavalt on halduskohus vaidlustatud määruses põgenemisohu tuvastamisel tuginenud üksnes
Ringkonnakohus nõustub, et puudutatud isiku puhul on tuvastatav põgenemise oht vastavalt
p-le 6, sest isiku käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on sisenenud Schengeni alale ebaseaduslikult. Kuigi isik viibis enne Eestisse tulekut peaaegu kaks kuud Lätis, ei esitanud ta seal rahvusvahelise kaitse taotlust. Rahvusvahelise kaitse taotlust ei esitanud ta ka kohe pärast Eestisse saabumist, vaid tegi seda alles siis, kui ta peeti siin kinni katsel võltsitud dokumenti kasutades edasi reisida. Isiku selgituste kohaselt kavatses ta minna Prantsusmaale. Sellest järeldub, et isikul on soov jõuda endale meelepärasesse riiki, mitte vältimatu vajadus rahvusvahelise kaitse saamiseks. Isik kasutas Schengeni alal liikumiseks võltsitud dokumenti. Ehkki tegemist ei ole
8 p-s 2 nimetatud asjaoluga, iseloomustab see siiski tema käitumist kogumis muude asjaoludega. Praeguseks on isikule teada, et PPA on tema rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi lükanud ja teinud sundtäidetava ettekirjutuse Senegali lahkumiseks. Eelnevat arvestades on PPA ja halduskohus kokkuvõttes jõudnud õigesti järeldusele, et on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le võimaliku tulevase lahkumiskohustuse täitmiseks kättesaadav ning võib siit loata lahkuda. Seega oli puudutatud isiku kinnipidamise pikendamine
lg 1 p 1 ja § 25 lg 1 alusel põhjendatud, sest esineb põgenemise oht
Seetõttu puudub ringkonnakohtul vajadus täiendavalt analüüsida, kas kinnipidamise aluseks võinuks olla ka
12. Põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-9316, p 12). Määruskaebuses ei ole toodud esile selliseid asjaolusid, mille põhjal saaks puudutatud isiku jätkuvat kinnipidamist hinnata
Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.08.2024 määrus muutmata. 14. Kuna määrus sisaldab andmeid rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse avaldamisel asendada isiku nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, VRKS § 13 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.