)§ 48911; § 50835 ; § 50836; 508 38; 50839 kohus määras: RESOLUTSIOON 1.
lg 1 p 1 alusel tunnistada lubatavaks Q Q suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu 14.01.2022 otsuse nr 22/101512 täitmine Eesti Vabariigis ning lugeda Q Q poolt Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks vangistus 13 aastat.
Sama põhimõte tuleneb raamotsusest, et kohtuotsust täitev riik kohaldab enda ennetähtaegse vabastamise õigust. Ehk siis see asjaolu, kas ennetähtaegne vabastamine on Soomes kergem või Eestis raskem, ei ole asjakohane. Prokurör toetab Soome Vabariigi taotlust ja palub kohtuotsust tunnustada. Kaitsja palus kohtul hinnata, kas siis Q Q poolt toime pandud kuriteod vastavad KarS § 184 lg 2-le. Samuti palus hinnata kas Soome migratsiooniameti otsus 16.10.2020 number 198440 2020 siis vastab nendele nõuetele, et isiku karistuse kandmine Eestisse tuua. Q Q on eelnevalt läbi viidud menetluses teatanud, et ta ei soovi tulla Eestisse elama, seega kaitsja palus kohtul hinnata, kas siis üle toomine on võimalik või mitte. Taotlusest ei nähtu kas ennetähtaegne vabanemine toimuks täpselt samadel tingimustel ka Eestis ja selles olukorras tuleb lähtuda Q Q huvidest. Kaitsja palub kohtul hinnata kas sellise otsuse tunnustamine on lubatav. Kohus, ära kuulanud prokuröri ja kaitsja seisukohad ning tutvunud asja materjalidega tuvastas, et Soome Vabariik on edastanud tunnistuse, millega taotleb Eesti Vabariigi kodaniku Q Q suhtes Soomes tehtud kohtuotsuse tunnustamist ja temale mõistetud karistuse täideviimist Eesti Vabariigis. Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu 14.01.2022 otsusega (nr 22/101512) on Q Q süüdi mõistetud raskes narkokuriteos (8 episoodis). Nimetatud kuritegude toimepanemise eest mõisteti Q Qle karistus Soome Vabariigi karistusseadustiku ptk 50 § 1, 2 järgi.
50835 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui tegemist on sama seadustiku §-s 489 6 nimetatud süüteoga. Eestile esitatud tunnistuse kohaselt on Q Q süüdi mõistetud raskes narkokuriteos ning kohus nõustub prokuröriga, et Q Q on süüdi mõistetud kuriteos, mis asub 3 tunnistuse kohaselt
loetelus punkt 5 all ning mille osas tehtud otsused kuuluvad täitmisele ilma topeltkaristamise nõudeta. Samas on nimetatud tegu karistatav kuriteona ka Eestis ja seda KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, mille eest on ette nähtud karistuseks vangistus 3 kuni 15 aastat. Seega on käesoleval juhul täidetud kohtuotsuse tunnustamise üldtingimused
Q Q on enda Eestisse ületoomise vastu.
lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on
lg 1 nimetatud isik.
lg 1 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetud isik on: 1) Eesti Vabariigi kodanik ja tema tegelik alaline elukoht on Eesti Vabariigis või 2) Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistava kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. Q Q on Eesti Vabariigi kodanik ja Eesti Vabariigis on viimane teadaolev elukoht tal xxx ja tunnistuse kohaselt on Soome Immigratsiooniameti 16.10.2020 otsusega Q Q kodumaale Eestisse tagasi saadetud ja talle on väljastatud 15-aastane sisenemisekeeld, mis hakkab kehtima hetkest kui Q Q Soome Vabariigist välja saadetakse. Seega puudub Q Ql ka õiguslik alus Soome Vabariigis viibimiseks ning esinevad mõlemad
lg 1 nimetatud kohtuotsuse tunnustamise kriteeriumid.
lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on
Praegusel juhul on saanud Q Q oma arvamuse esitada ja esitatud materjalidest nähtuvalt Q Q enda Eestisse ületoomist ei soovi.
38 lg 1 p 2 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetu on Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. Praegusel juhul nähtub materjalidest ning rahvastikuregistri andmetest, et Q Q on xxx kodanik ning tema viimane elukoht enne kinnipidamist asus xxx. Samas on tema suhtes kohaldatud Soome Vabariigist väljasaatmist. Nimetatud põhimõte on kooskõlas ka Nõukogu raamotsusega 2008/909/JSK (art 4 lg 1, art 6 lg 1, 2). Seega on Soome Vabariigis tehtud kohtuotsuse tunnustamine lubatav ja karistus täidetav ka Eestis ning seda arvestamata Q Q enda seisukohta.
§-s 50839 sätestatud kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ja piiravaid asjaolusid arutataval juhul ei esine. Seega esinevad
-s sätestatud alused Q Q suhtes tehtud välisriigi kohtuotsuse Eesti Vabariigis tunnustamiseks ja täitmiseks. Q Qle mõisteti Soome Vabariigis vangistus 13 aastat, mis ei ületa Eesti Vabariigis sama kuriteo eest ettenähtud karistuse maksimaalmäära, mistõttu ei kuulu temale Soome Vabariigis mõistetud karistus muutmisele. Tulenevalt riikidevahelisest vastastikkuse usaldamise põhimõttest ja lähtuvalt
lg 1 ja
lg 2 ei ole Eesti kohtul pädevust hinnata seda, kas tunnistuses kirjeldatud kuritegu on ka sisuliselt toime pandud või vastab kuriteokoosseisule. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et
lg 1 p 1 kohaselt tuleb tunnistada Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu 14.01.2022 otsuse (nr 22/101512) täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks Q Qle mõistetud karistuse täitmise osas, määrates Q Qle 4 ärakantavaks karistuseks vangistus 13 aastat algusega 14.01.2022, s.o ajast, mil Q Q viibis antud kuriteo raames vahi all. Antud menetluses on menetluskuluks määratud kaitsjale Eesti Vabariigi poolt makstud tasu, s.o 131,76 eurot kohtuistungiks ettevalmistamise ning kohtuistungil osalemise eest.
- 188 ei näe ette korda, kelle kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa lähtuda ka
lg 1, sest Eesti Vabariigi kohus ei mõista Q Qt süüdi, vaid tunnustab ja täidab varasemalt juba tehtud ja jõustunud Soome Vabariigi süüdimõistvat otsust. Samuti arvestab kohus sellega, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlust ei algatanud Q Q, vaid Soome Vabariik. Q Ql puudus selles osas sõnaõigus ning ta vaidles vastu enda karistuse kandmise ületoomisele Eesti Vabariiki. Samas on
lg 1 p 3 ja 4 kohaselt kaitsja osavõtt välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlusest kohustuslik, kui otsustatakse isikule mõistetud vabadusekaotusliku karistuse tunnustamist ja isiku üleandmist karistuse kandmiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Eesti Vabariigil tekkinud riigi õigusabi kulud riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.