KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1773 Haldusasi Xi kaebus Maardu Linnavalitsuse sot
„Maardu linna eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise kord“ (määrus nr 56) § 1 lg 7 sätestab, et perekonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse määramisel loetakse vähekindlustatuks isikut või perekonda, kelle ühe kuu sissetulek pereliikme kohta jääb alla 525 euro. 6.4 Avalduse läbivaatamisel on STAR-i andmetel tuvastatud, et kaebaja viimase kolme kuu keskmine netosissetulek on vähemalt 610,46 eurot (576,60 + 617,10 + 637,67:3), mis ületab toimetulekupiiriks määratud 525 eurot. Kui sellele lisada eestkostja poolt väidetavalt makstud elatis summas 510 eurot ja kohtule deklareerimata toetus, siis sel juhul ületab kaebaja netosissetulek üle kahe korra vähekindlustatuse määra. Seega puudub kaebajal õigus
§ 8
alusel makstava toetuse saamiseks, kuna ta ei ole vähekindlustatud isikuks ja seetõttu ei vasta toetuse saamise tingimustele. 6.5 Kaebaja kontrollitav sissetulek töövõimetoetusena kuni 686,25 eurot kuus, on piisavalt suur, et tasuda igas kuus Maardu Teenused SA kuni 42 euro suuruseid päevakeskuse toitlustamisega seotud arveid. Ühe toitlustamise päeva maksumuseks on kehtestatud sümboolse tasuna 2 eurot 2
(4)3-24-1773 kõigile päevakeskuse klientidele. Kaebaja sissetulek peale toitlustamise kulu mahaarvamist jätkuvalt ületab vähekindlustatuse piiri ning täiendava sotsiaaltoetuse maksmiseks alust ei ole. 6.6 Kaebuses esitatud väide täiendavate sotsiaaltoetuste paljudele isikutele maksmise kohta, kelle sissetulek ületab vähekindlustatuse piiri, ei vasta tegelikkusele ja kaebajat ei ole teisiti koheldud. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
- Kaebaja vaidlustab käesolevas asjas vastustaja 12.06.2024 otsust, millega jäeti kaebajale määramata sissetulekust sõltuv sotsiaaltoetus, mille sisuks oli kaebaja puuetega isikute päevakeskuse toitlustuskulude hüvitamine vastavalt Maardu Teenused SA poolt 31.05.2024 esitatud arve nr 498 (dtl 26). Kohus märgib esmalt, et ehkki arve 498 kajastab ka kaebaja eelnevate perioodide võlgnevusi, on arve enda summaks 42 eurot. Ilmselt on varasem võlgnevus kogunenud pikema perioodi eest. Kohus leiab, et vastustaja ei saa vastutada kaebaja kuhjunud võlgnevuste eest ning kaebaja ei saa toetusena nõuda võlgnevuse hüvitamist, vaid arvel toodud jooksva kuu eest tasumisele kuuluva summa hüvitamist.
- Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 14 lõikes 1 on sätestatud, et kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras (lõige 2). Vastustaja on eelviidatud sättes nimetatud korra kehtestanud määruses nr
- Kaebaja taotles vastustajalt täiendava sotsiaaltoetuse maksmist päevakeskuses toitlustamise kulude kandmiseks (dtl 24-25). 11.
§ 4
kohaselt on perekonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse andmise eesmärk: 1) soodustada ja parandada isiku ja perekonna toimetulekuvõimet; 2) katta osaliselt vähekindlustatud isiku ja perekonna hädavajalikke kulusid, mida ei hüvitata teiste riiklike või kohalike toetuste ja teenustega. Perekonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse määramise aluseks on taotleja abivajadus ning toetuse saaja ja tema perekonnaliikmete sissetulekud ning perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamiskohustused (
§ 1lg 5).
Perekonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad alanejad ja ülenejad sugulased või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud (
§ 1lg 6).
Perekonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse määramisel loetakse vähekindlustatuks isikut või perekonda, kelle ühe kuu sissetulek pereliikme kohta jääb alla 525 euro. Pere teise ja iga järgneva liikme sissetuleku piiriks on 65% pere esimese liikme sissetuleku piirist. Isiku ja perekonna sissetulek arvestatakse taotlusele eelnenud kolme kuu keskmise netosissetuleku järgi (
§ 1lg 7).
12.
eespool viidatud sätetest nähtub, et täiendavate sotsiaaltoetuste eesmärk on osaliselt katta vähekindlustatud isiku hädavajalikke kulusid. Seega on toetuse eesmärk tagada abivajajale miinimum, et eluks hädavajalikud ja olulised kulutused saaksid vähemalt osaliselt kaetud. Selleks on vastustajal õigus määratleda soodustatud isikute ring teatud tunnuste kaudu, mille abil välja selgitada, kellel on selline vajadus. Määrusega nr 56 on vastustaja pannud paika piiri, millest alates eeldatakse, et isik on vähekindlustatud ning seega kvalifitseerub ta saama täiendavat sotsiaaltoetust. 13. Vastustaja on välja selgitanud kaebaja sissetulekud, millena on vaidlustatud otsuses võetud arvesse kaebaja kolme taotluse esitamisele eelneva kuu töövõimetoetus vähemalt 610,46 eurot (keskmine töövõimetoetus 576,60+ 617,10+637,67:3) (dtl 29). Nimetatud andmeid arvesse võttes on vastustaja põhjendatult leidnud, et kaebaja sissetulek ületab määruses nr 56 sätestatud 3
(4)3-24-1773 sissetuleku piiri. Vastustaja on kohtule esitatud vastuses ka märkinud, et tegelikkuses tuleb töövõimetoetusele lisada veel Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstav puudega tööealise inimese toetus summas 48,58 eurot kuus (dtl 27-28), mille kaebaja on oma sissetulekuna jätnud taotlusel märkimata. Samuti on vastustaja osundanud, et kui sellele liita kaebajale väidetavalt eestkostja poolt makstud ja erinevates haldusasjades deklareeritud elatis 510 eurot kuus kasutuseelisena eluaseme tasuta kasutamise eest, siis ületavad kaebaja sissetulekud määruses nr 56 sätestatud sissetuleku piiri üle kahe korra. 14. Seega ületavad kaebaja sissetulekud igal juhul 525 euro piiri, mistõttu ei saa teda
kohaselt pidada vähekindlustatud inimeseks ning vaidlusaluses otsuses on vastustaja põhjendatult leidnud, et kaebaja sissetulek on piisavalt suur, et iga kuu tasuda 30-42 euro suuruseid Maardu Teenused SA Päevakeskuse toitlustamisega seotud arveid ning kaebaja sissetulek peale selle kulu maha arvamist ületab jätkuvalt toimetulekupiiri. Seega on õige otsuses toodud järeldus, et täiendava sotsiaaltoetuse maksmiseks kaebajale alust ei ole.
- Asjakohane ei ole kaebaja väide, mille kohaselt kohtleb vastustaja kaebajat toetuse maksmisel erinevalt võrrelduna teiste isikutega, kelle sissetulek ületab vähekindlustatuse määra, kuid kellele sellele vaatamata makstakse sissetulekust sõltuvat toetust. Kaebaja poolt esitatud menetlusvälise isiku konto väljavõtted (dtl 39-40) seda ei kinnita. Konto väljavõtted ei võimalda saada aru, kui suured on konto omaniku sissetulekud ning millist liiki toetusega on tegemist. Vastustaja ei eita, et erandlikel asjaoludel on hüvitatud ravimite ja abivahendite soetamisega seotud kulusid, kuid kunagi ei ole hüvitatud toitlustamisega seotud kulusid. Samuti ei saa täielikult välistada olukordi, kus isikud on esitanud kohalikule omavalitsusele ebatäpseid andmeid oma sissetulekute kohta ning seetõttu võib ette tulle alusetuid sotsiaaltoetuste määramisi. Samas ei teki sellistest juhtumitest kaebajale subjektiivset õigust nõuda täiendava sotsiaaltoetuse maksmist olukorras, kus ta ei vasta määruses nr 56 nõutud tingimustele.
- Kuna kaebaja ei ole
tähenduses vähekindlustatud isik ning tema sissetulek ületab 525 euro piiri, siis jättis vastustaja õiguspäraselt täiendava sotsiaaltoetuse määramata. Seega puudub alus vastustaja 12.06.2024 otsuse tühistamiseks. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka tühistamisnõudega olemuslikult seotud kohustamisnõue. Seetõttu jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.
- HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
- Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja ja tema seadusliku esindaja nimed asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 4
(4)