Obsah (9)

§ 361§ 10§ 362§ 36§ 201§ 1§ 29§ 363§ 13

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Määruse tegemise aeg ja koht 26. juulil 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-23-2391 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveam

) § 36 1 lg 2 p 4 alusel. Kohus leidis, et oht, et puudutatud isik vabaduses viibides põgeneb, esineb endiselt. Ta on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 8) ning kohtud pole varem pidanud tema selgitusi oma liikumiste kohta usutavaks. Isegi kui praeguseks on selgunud, et mees tõepoolest ujus üle Narva jõe, pole endiselt selge, kuidas ja mis eesmärgiga ta sealt Tallinna liikus. Põgenemisohtu kinnitab see, et tegu on inimesega, kes on varem korduvalt seadusega pahuksisse sattunud ning kandnud vanglakaristust röövi ja väljapressimise eest (VSS § 68 p 4). Ka asjaolu, et PPA on andnud isikule teada oma esialgse hinnangu, et tema varjupaigataotlus võib jääda rahuldamata, suurendab ohtu, et mees loobub oma viibimise seadustamisest ja asub end varjama. 1.2.

§ 361

lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alust ei või kohaldada pärast seda, kui PPA teeb otsuse varjupaigataotluse tagasilükkamise kohta (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

1. novembri
2. a määrus asjas nr 3-23-246, p 9). Sel alusel inimese kinnipidamiseks peab olema konkreetne ja pakiline vajadus (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-19-1068/39, p 25). Ka Euroopa Kohtu sõnul võidakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1346, milles sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded, art 8 lg 3 p b alusel taotleja kinni pidada ainult siis, kui tema taotluse aluseks olevaid asjaolusid ei ole võimalik ilma kinnipidamiseta kindlaks teha (otsus asjas C-18/16 K., p 42). PPA esitatud kiri Euroopa Komisjonist ei anna alust senisest kohtupraktikast irduda. 1.
3. V.T puhul on täidetud ka

§ 361

lg 2 p-s 6 sätestatud kinnipidamise alus (riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise eesmärgil). Isik kinnitas istungil, et ta on Venemaal kahel korral kriminaalkorras karistatud: röövimise ja väljapressimise eest. Viimase vanglakaristuse lõpust (2022 või 2023) polnud tema Eestisse saabumise ajaks möödunud palju aega. Kuritegude iseloomu ja nende toimepaneku aega arvestades on isikust lähtuv oht avalikule korrale piisavalt tõsine ja jätkuvalt aktuaalne. Ka selle aluse kohaldamisel tuleb arvestada ohuga, et isik vabaduses viibides põgeneb. 1.4. Põgenemisohu tõttu poleks leebemad järelevalvemeetmed (

§ 10lg 2) tõhusad.

1.

1. Kinnipidamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega sea ohtu puudutatud isiku tervist ega turvalisust. Kinnipidamiskeskuses (KPK) on tagatud majutus ja toit, värskes õhus viibimise võimälus, arstiabi ja vaba aja veetmise võimalused, samuti on võimalik suhelda välismaailmaga, kasutades mobiiltelefoni ja internetti. Seega saab puudutatud isik koguda ka oma varjupaigataotluse menetluse jaoks tõendeid.
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. mai
4. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata. Kohus nentis, et pärast varjupaigataotluse kohta otsuse tegemist ei saa isikut enam kinni pidada

§ 361

lg 2 p 4 alusel, kuid kinnipidamise pikendamine on põhjendatud

§ 361lg 2 p 6 alusel, kuna isik ohustab avalikku korda.

2

1. Riigikohus jättis puudutatud isiku määruskaebuse
2. juuni
3. a määrusega menetlusse võtmata.
4. PPA esitas
5. juulil 2024 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada V.T kinnipidamise tähtaega

§ 362

lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, lähtudes

§ 361 lg-st 1 ja lg 2 p-st 6.

5.

1. PPA on seisukohal, et jätkuvalt esineb reaalne oht, et puudutatud isik põgeneb, samuti oht avalikule korrale. PPA ei korda varasemates taotlustes esitatut, kuid lisab järgmist. 5.
3. mail 2024 tuvastati, et V.T oli kahjustanud KPK jalutushoovis võrkaia peal olevat okastraati, venitades seda alla ning lõhkudes okastraatide omavahelisi kinnitusi. Selline tegevus viitab põgenemise ettevalmistamisele.
4. mail 2024 isiku elutoas tehtud läbiotsimise käigus tuvastati erinevaid esemeid, mis andsid alust arvata, et isik planeeris KPK-st põgenemist – käsitsi joonistatud Eesti kaart, okaslindi lõhkumiseks kasutatav konks ning padjapüürist valmistatud kott koos erinevate riietusesemetega, mida kasutada põgenemisel. Samal päeval kohaldati isiku suhtes turvaabinõusid (liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike esemete kasutamise keelamine, eraldatud lukustatud ruumi paigutamine). (
5. mail 24 viidi ta KPK juhi loal üle elutsooni.)
6. juunil 2024 mõisteti isik distsiplinaarkorras süüdi, kuid kuna isik juba viibis eralduskambris, siis karistust ei määratud. 5.
8. mail 2024 edastas PPA puudutatud isikule rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, lahkumisettekirjutuse tegemise ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12310250099-1 (koostatud
9. aprillil 2024). Sellega loeti taotlus põhjendamatuks

§ 201

p-de 2, 4, 7 ja 9 alusel ning tehti koheselt sundtäidetav ettekirjutus ja kohaldati viieaastast sissesõidukeeldu Schengeni alale. Otsuses peeti puudutatud isiku ütlusi mitteusaldusväärseks nende vastuolulise ja muutlikkuse tõttu. Isik on

1. detsembril 2012 pannud relvataolist eset kasutades toime kallaletungi talle intiimteenust osutanud naisterahvale, mille järel ta röövis temalt väärtesemeid, kogukahju 43 500 rubla. Talle määrati selle eest kolmeaastane vabadusekaotus üldise režiimiga paranduslikus koloonias. Isik on andnud vastuolulisi ütlusi enda karistamise põhjenduste, vanglas viibitud aja ning Wagneri gruppi värbamise kohta, samuti Kasahstanis viibitud perioodi ja seal rahvusvahelise kaitse taotlemise kohta ning antud intervjuude ja YouTube kanali mõjukuse kohta. PPA hinnangul on taotleja oma legendi kokku pannud, kasutades internetis avalikult kättesaadavat informatsiooni, mitte isiklikku kogemust. Vastuolulised on tema ütlused ka Eestisse saabumise kohta ning ta vabanes teadlikult oma telefonist. 5.
3. mail 2024 oli V.T viinud jalutushoovi enda riided ning abistas teist kinnipeetavat aia peale ronimisel. Samal päeval tekitas mees endale pesuruumis lõikehaavu. Talle kutsuti kiirabi, viidi haiglasse kontrolli, haavad seoti kinni, kuid hospitaliseerimist ei vajanud ning ta toimetati KPK-sse tagasi ning tema suhtes kohaldati turvaabinõusid ja ta paigutati eraldatud lukustatud kabrisse, kus ta viibis
4. kuni
5. maini
6. Isiku suhtes viidi läbi distsiplinaarmenetlus.
7. juunil 2024 otsustati karistust mitte kohaldada, kuna isik oli juba eraldatud kabris viibinud. 5.
9. mail 2024 otsustas KPK juht mitte lubada V.T-le praeguseni antud. mobiiltelefoni. Luba pole 5.
10. Esineb

§ 361lg 2 p-s 6 sätestatud kinnipidamise alus, oht avalikule korrale.

Seejuures arvestab PPA asjaolusid kogumis: ebaseaduslik piiriületus Venemaalt Eestisse ning korduv kriminaalkorras karistamine (röövimine relvataolise esemega, väljapressimine). Avaliku korra tagamiseks tuleb riigil välismaalaste ebaseaduslikule riigis viibimisele reageerida ja seda eriti praeguses olukorras, kus Venemaa Föderatsiooni kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale on suurenenud. Märkimisväärne on ka asjaolu, et isik väidab järjekindlalt, et ta viibis range režiimiga koloonias aastatel 2020 – 2023 ning 3 seetõttu põgenes Venemaalt, kuna sellal käis Wagner seal isikuid enda ridadesse värbamas, et Ukrainasse saata. Range režiimiga kolooniasse pannakse isikuid, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud. 5.

1. Isiku põgenemise oht on põhjendatud VSS § 68 p 6 kohaselt ehk kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on kinnitanud mitmel intervjuul/küsitlusel, et Venemaale tagasi pöörduda ei soovi. VSS § 6 8 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui ta oli kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Vaidlust ei ole, et V.T saabus Eestisse ebaseaduslikult, ujudes Venemaalt Eestisse üle Narva jõe. Põgenemisohtu suurendab isiku varjupaigataotluse kohta tehtud negatiivne otsus, samuti asjaolu, et ta on kaks korda valmistanud ette KPK-st põgenemist. Samuti on põgenemisoht põhjendatud VSS § 68 p 4 alusel, kuna välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. 5.
2. Oluline on, et isik oleks PPA-le kättesaadav rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni viimiseks ning tulevase väljasaatmismenetluse tarbeks. Kuigi PPA on taotluse kohta otsuse teinud, on puudutatud isik selle vaidlustanud. Halduskohus otsustab sisuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendatuse üle, mistõttu peab ta olema kättesaadav ka kohtumenetluse kestel. 5.
3. Leebemad järelevalvemeetmed ei oleks põgenemisohu tõttu tõhusad. 5.
4. Kuigi isiku kinnipidamise pikendamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA hinnangul valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus ning vajadusel arstiabi kättesaamine, võimalus on viibida värske õhu käes.
5. Istungil juhtis V.T kohtu tähelepanu, et isik, keda ta
6. mail 2024 abistas aia peale ronimisel, lõpetas hiljem enda elu KPK-s. Puudutatud isiku esindaja väljendas kahtlust, kas on tuvastatud, et isik tekitas ise endale
7. mail 2024 lõikehaavu, kuna pesuruumis kaameraid ei ole. Puudutatud isiku sõnul võis enesevigastuse põhjuseks olla see, et isik ei suuda enam psühholoogilistel põhjustel KPK-s viibimist taluda. PPA esindaja sõnul on isikule tagatud psühholoogiline, psühhiaatriline jm meditsiiniline abi, samuti vaba aja veetmise võimalused. PPA esindaja sõnul võis enesevigastuse ajendiks olla ka haiglasse saamine, et sealt põgeneda. Puudutatud isik leiab, et KPK töö on probleemne, kui need viivad seal viibivad isikud enesevigastusteni. Puudutatud isik on tundnud KPK-s töötajatepoolset survet, ilma kohtuotsuseta kartserisse paigutamist, temalt võeti ära telefon, mistõttu ei saa ta ka tõendeid esitada. Isikut on KPK-s hoitud rohkem kui pool aastat, kuigi ta pole Eestis sooritanud ühtegi kuritegu ja läks Eestisse saabudes vabatahtlikult PPA-sse. Isik on psühholoogiga rääkinud, aga probleeme see tema sõnul ei lahenda.
8. PPA esitas
9. juulil 2024 kohtule lisamaterjalid selle kohta, et puudutatud isik on saanud psühholoogilist nõustamisteenust. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada

§ 36

1 lg-s 2 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (

§ 361lg 1).

Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada muu hulgas rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude 4 väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (

§ 36

1 lg 2 p 4), samuti riigi julgeoleku või avaliku korra kaitseks (

§ 361lg 6).

9. Kohus nõustub senises kohtupraktikas võetud seisukohaga, et

§ 36

1 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alust ei või kohaldada pärast seda, kui PPA teeb otsuse varjupaigataotluse tagasilükkamise kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. novembri
2. a määrus asjas nr 3-23-246, p 9; Tallinna Halduskohtu
3. märtsi
4. a määrus praeguses asjas, p-d 16–19 ja Tallinna Ringkonnakohtu
5. mai
6. a määrus praeguses asjas, p 14). Sel juhul ei saa kinnipidamisel enam olla rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel oluliste asjaolude välja selgitamise eesmärki.
7. Küll aga peab kohus põhjendatuks puudutatud isiku jätkuvat kinnipidamist

§ 136 lg 2 p 6 alusel avaliku korra kaitseks.

See kinnipidamise alus põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded, art 8 lg 3 p-l e, mille kohaselt taotlejat võib kinni pidada siis, kui seda nõuab riikliku julgeoleku või avaliku korra kaitsmine. Euroopa Kohus on selgitanud, et sellise vabadusõiguse piirangu puhul, nagu seda on kinnipidamine, tuleb piirduda rangelt vajalikuga (C-601/15 PPU: J.N., p 56). Seetõttu on antud alusel isiku kinnipidamine põhjendatud üksnes siis, kui isiku käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi (samas, p 67; C-72/22 PPU: Valstybės sienos apsaugos tarnyba, p 89). On alust pidada V.T-d avalikku korda tõeliselt, vahetult ja piisavalt tõsiselt ohustavaks, et see annaks aluse tema kinnipidamiseks. Kuigi isik tõi istungil esile, et teda pole Eestis ühegi kuriteo eest süüdi mõistetud, ei ole vaidlust selle üle, et teda on Venemaal süüdi mõistetud röövimise eest relvataolise esemega ja väljapressimise eest, kusjuures teda on karistatud vangistusega range režiimiga koloonias. Puudutatud isik ei ole väitnud, et tema süüdimõistmised nendes kuritegudes oleks tuginenud poliitiliselt motiveeritud valesüüdistustele või muul põhjusel põhjendamatud. Isikust lähtuvat ohtu avalikule korrale on varasemas menetluses (vt nt viimati Tallinna Ringkonnakohtu 24. mai 2024. a määrus, p-d 17–18) põhjalikult hinnatud ja kohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. Võrreldes viidatud määruse tegemise ajaga ei ole selgunud uusi asjaolusid, mis annaks alust ohtu ümber hinnata. 11. Täidetud on ka

§ 361

lg 1 esimeses lauses toodud eeldus, et

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

§ 29

lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmete kohaldamise eelduseks on usaldus, et isik ei põgene. Praegusel juhul seavad selle usalduse kahtluse alla nii isiku varasemad kuriteod ja ebaseaduslik piiriületus kui ka pärast eelmist kinnipidamise tähtaja pikendamist toimunud uued sündmused (sh isiku kohta tehtud varjupaigataotluse tagasilükkamise otsus). V.T ei vaielnud istungil vastu PPA väitele, et ta on kahel korral teinud ettevalmistusi KPK-st põgenemiseks. PPA

1. juuli
2. a taotlusele lisatud turvaabinõude kohaldamise otsusega (dtl 474) on tõendatud, et isik lõhkus
3. mail 2024 KPK võrkaia peal olevat okastraati ja et tema elutoas
4. mai
5. a hommikul tehtud läbiotsimisel tuvastati käsitsi joonistatud Eesti kaart, okastraadi lõhkumiseks kasutatav konks ja padjapüürist valmistatud kott erinevate riietusesemetega. Kohus nõustub PPA järeldusega, et need asjaolud kogumis viitavad selgelt põgenemiskavatsusele. Samale taotlusele lisatud distsiplinaarmenetluse lõpetamise otsusest (dtl 484) nähtuvalt viis puudutatud isik
6. mail 2024 KPK jalutushoovi riideid ning oli koos teise KPK-sse paigutatud välismaalasega, kes ronis okastraadiga kaitstud piirdeaia peale. Ka need asjaolud viitavad sellele, et isikul oli tõenäoliselt kavatsus koos teise välismaalasega põgeneda. Arvestades kõike eeltoodut, ei ole kohtul kahtlust, et isiku KPK-st vabastamise korral ei pruugiks ta järelevalvemeetmeid järgida.
7. Kinnipidamise pikendamine kuni neljaks kuuks riivab oluliselt isiku põhiõigusi. Siiski pole seda põhjust pidada ebaproportsionaalseks, arvestades praeguse juhtumi asjaolusid ja 5 kinnipidamise eesmärke. V.T tõi istungil esile, et KPK-s viibimine on muutunud talle talumatuks ja see on viinud enesevigastuseni, samuti juhtis tähelepanu temaga koos põgeneda üritanud välismaalase enesetapule. Need asjaolud ei anna siiski alust pidada kinnipidamise jätkamist ebaproportsionaalseks. Isikule on KPK-s tagatud toitlustus, peavari, võimalus viibida värske õhu käes, võimalus tähenduslikuks suhtluseks ja ligipääs arstiabile. Kuigi vabaduse piiramine võib kahtlemata olla vaimselt rusuv, on selleks olulised põhjused avaliku korra kaitse vajaduse ja põgenemisohu näol. Isik tunnistas istungil, et ta on saanud KPK-s psühholoogilist nõustamist. Seda kinnitavad ka PPA poolt pärast istungit esitatud tõendid, mis kohus võtab asja juurde ja millest nähtuvalt on isik saanud psühholoogilist nõustamist
8. ja
9. mail ning 5., 12.,
10. ja
11. juunil 2024, seega umbes kord nädalas. Nõustamine on kestnud pool kuni poolteist tundi, mida ei ole alust pidada ebapiisavaks. Isik väitis küll istungil, et see ei aita KPK-s viibimisega seotud probleeme piisavalt leevendada, kuid ei ole esile toonud mingeid konkreetseid probleeme psühholoogilise abiga (nt keelebarjäär vms). Ka

§ 363

lg-st 1 ja VSS § 269 lg-st 1 tulenevalt tuleb KPK-s kinni peetavale isikule tagada vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus. Neil alustel on puudutatud isikul õigus nõuda mh psühholoogilist või psühhiaatrilist abi. Kui isiku vaimse tervise seisund muutub sedavõrd kehvaks, et see ei võimalda enam kinnipidamist KPK-s, tuleb isik suunata ravile (VSS § 269 lg 4), seda sõltumata kohtu antud loa jätkuvast kehtivusest.

1. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus PPA taotluse. Kohus annab loa hoida V.T-d KPK-s kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauem kui neli kuud (
2. novembrini 2024, k.a).
3. Praeguse määruse resolutsioon, põhjendused ja edasikaebamise kord tuleb puudutatud isiku jaoks tõlkida vene keelde. Määruse avaldamise korral tuleb tema nimi asendada tähemärgiga (

§ 13ja HKMS § 175 lg 3).

Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/ 6