KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2023, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-6330 Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kai

§ 424

lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.05.2021-07.05.2021, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendada Vladimir Ptšjolkinile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 15.06.2020. a otsusega nr 1-20-4181 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 (üheksa) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva võrra ja mõista Vladimir Ptšjolkinile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Määrata, et Vladimir Ptšjolkin on kohustatud karistuse kandmisele ilmuma Tartu Maakohtu poolt vastavalt KrMS §-le 414 lg 1 edastatavas teatises märgitud tähtpäeval. Teatis edastatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Selles on märgitud, milliseks ajaks ja 1 millisesse vanglasse Vladimir Ptšjolkin peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui teatises märgitud ajaks süüdimõistetu vangistust kandma ei ilmu, kohaldatakse sundtoomist. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Vladimir Ptšjolkinilt järgmised menetluskulud: 1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1087,50 eurot, 2) määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 128,40 eurot, 3) määratud kaitsjale määratud tasu kohtumenetluses 178,80+1306,08=1484,88 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Vladimir Ptšjolkini kriminaalmenetluse kulude summas 2700,78 eurot tasumine ositi 1 aasta jooksul, kohustades Vladimir Ptšjolkinit kohtuotsuse jõustumisest arvates tasuma iga kuu viimaseks kuupäevaks 1/12 väljamõistetud menetluskuludest riigi tuludesse kuni summa lõpliku tasumiseni. Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Asitõendid: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde 1 CD-plaat ja 1 DVD-plaat erinevate salvestistega, mis asuvad kriminaalasja toimiku juures. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus pooltel esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, teatades Tartu Maakohtu Valga kohtumajale apellatsiooni esitamise soovist kirjalikult seitsme

§ 424

lg 2 järgi ehk jällegi korduvalt ja ilma mootorsõiduki juhtimisõigust omamata juhtis 05.05.2021.a kella 19 ajal xxx tänaval mootorsõidukit Opel Vectra reg.nr xxx, olles alkoholijoobeseisundis (alkoholisisaldus oli vähemalt 0,95 mg/l tema väljahingatavas õhus). Lisaks kaldus V.Ptšjolkini juhitud mootorsõiduk xxx tänavate ristmikult välja sõites xxx tänaval vastassuunavööndisse, milline manööver ohustas 2 läheduses olnud jalakäijaid L.Š.-i , E.Š-i , O.L. ´d ja kaht alaealist last. Kirjeldatud käitumisega rikkus V.Ptšjolkin Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi grammi kohta alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus V.Ptšjolkin LS § 33 lg 11 p 2 nõuet, mille kohaselt juhil on keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, pani Vladimir Ptšjolkin toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad Prokurör oli seisukohal, et kuigi V. Ptšjolkin eitas kohtuistungil talle esitatud süüdistust täielikult (väitis, et tema süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit ei juhtinud; oli küll alkoholi tarvitanud, kuid oli autos vaid kaasreisija ning autot juhtis sel ajal ja kohas tema xxx), ei jäta tõendid ruumi tõsiseltvõetavaks kahtluseks V. Ptšjolkini süüs temale esitatud süüdistuses. Kohtueelses menetluses väitis V. Ptšjolkin (mida kordas ka kohtuistungil), et jõi 05.05.2021 lõuna paiku kahepeale ära 0,7 liitrit viina ning kinnitas kohtueelses menetluses, et pärast süüdistuses kirjeldatud juhtumit enam alkoholi ei tarvitanud. Kohtus esitas süüdistatav uudse väitena, et tarvitas pärast süüdistuses kirjeldatud juhtumit K. maja juures ära veel kaks 0,5-liitrist õlut. Süüdistatava väide, et soovis kohtueelses menetluses kriminaalhooldusaluse ja alkoholikeelu all oleva isikuna näidata oma süüd väiksemana, on prokuröri hinnangul sisutühi, sest kriminaalhoolduse mõttes polnud mingit tähtsust, missugust alkoholi ta joonud oli. Süüdistatava sellekohased väited on kohtueelses menetluses antutega diametraalses vastuolus ning tegemist on süüdistatava kaitsetaktikalise käiguga. Kriminaalasjas on vaidlus selles, kas süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis sõidukit L. P., mida on väitnud vaid süüdistatav, või V. Ptšjolkin, mida oma silmadega nägid kolm täiesti juhuslikku inimest. Tähelepanuväärne on, et V. Ptšjolkini xxx L. P. keeldus kohtus ütluste andmisest, mis on vägagi kõnekas – kui sõidukit juhtinuks tõepoolest xxx, oleks ta selle kohta kohtus ka ütlusi andnud, mitte keeldunud ütluste andmisest. Tunnistajad andsid ütlusi selle kohta, mida nad jalakäijatena nägid ning on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil kinnitanud, et mootorsõidukit juhtis noormees V. Ptšjolkin ja kõrvalistmel istus naine. Tunnistajatele oli V. Ptšjolkin võõras (vaid tunnistaja O.L. jaoks on süüdistatav töökaaslase poeg) ning tunnistajate ütlused on erapooletud ja usaldusväärsed. Samuti on tunnistajad kirjeldanud, kuidas süüdistatav palus enne politsei tulekut O.L. ees põlvitades vabandust ning ühe tunnistaja ütluste kohaselt tundis ta V. Ptšjolkini juurde minnes viimase suust tugevat alkoholilõhna ning nägi auto pakiruumis kasti alkoholiga. Tunnistajad nägid autos sees istujaid vaid mõne meetri kauguselt ning olukorras, kus V. Ptšjolkini juhitud sõiduki kiirus ei saanud olla nii suur, et oleks olnud võimatu autosse sisse näha. Samuti on mai alguses kella 19 paiku nähtavus üldiselt hea (pole öine ega hämar). Tunnistajate nähes ning kinnitusel väljus auto juhiuksest V. Ptšjolkin. Samuti tegi üks tunnistajatest kohe hädaabikõne, kus kirjeldas liiklussituatsiooni ja et autot juhtis noor mees. Seega ei võtnud ta aega järele- või ülemõtlemiseks, kes autot juhtis. Lahknevusi tunnistajate antud ütluste ega salvestuste vahel ei ole ning ka süüdistatav ei ole nimetanud ühtegi põhjust, miks peaksid kõik tunnistajad tema kohta valeütlusi andma. Küll aga oli ilmne motiiv enda kaitseks valetada V. Ptšjolkinil, keda tulenevalt viimasest süüdimõistmisest, sellest ennetähtaegsest tingimisi vabastamisest ning

§ 424lg 2 sanktsioonist, ootab süüdimõistmisel reaalne vangistus.

3 Kuriteo tagajärjeks oleks kergesti võinud olla mitme inimese surm või rasked tervisekahjustused. Kuritegu pandi toime õhtusel ajal inimesi täis linnatänaval, kus süüdistatav kaldus teeoludele mittevastava kiiruse tõttu vastassuunavööndisse. Lisaks puudus süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõigus. V. Ptšjolkini süüd tuleb hinnata keskmisest oluliselt suuremaks. Prokuröri hinnangul on põhjendatud karistada süüdistatavat

§ 424

lg 2 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega, millest kantuks lugeda 3 päeva, mil isik oli kahtlustatavana kinni peetud.

§ 65lg 2 ja § 76 lg 8 järgi tuleb V.

Ptšjolkinile mõista liitkaristus, suurendades mõistetavat karistust ärakandmata karistuse (9 kuud 23 päeva) võrra ja mõista liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud 20 päeva vangistust. Lisaks taotleb prokurör KrMS § 130 lg 4 1 alusel süüdistatava vahistamist, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Süüdistatav ei soovinud viimases sõnas midagi lisada. Kuulanud ära nii prokuröri kui kaitsja, mõistab kõike ja loodab kohtuotsuse peale. Kaitsja leidis, et asjas on vaidlus ainult selles, kas 05.05.2021 õhtul xxx tänaval juhtis mootorsõidukit ja põhjustas liiklusohtliku olukorra V. Ptšjolkin või mitte. Kaitsja hinnangul esinevad asjas kahtlused, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. V. Ptšjolkini ütlused on tõend nagu iga teine, neid tuleb hinnata kogumis koos teiste tõenditega ja välja jätta neid antud juhul põhjust ei ole. Esiteks olid isiku ütlused igati loogilised ning need on olnud eeluurimisel peaaegu samad, v.a alkoholi kohta. V. Ptšjolkini ütlused lähevad kokku ka tema xxx seisukohtadega, mida on näha politsei rinnakaamera salvestiselt. Seal on L. P. öelnud, et tema oli roolis ning kohtuistungil selle kordamine ei oleks sellele suuremat kaalu lisada saanud. Kuigi V. Ptšjolkin andis kohtuistungil ütlused, et jõi pärast K. poole jõudmist ära 2 pooleliitrist õlut, mida ta kohtueelsel uurimisel ei öelnud, on süüdistatava põhjendused ütluste erinevuse kohta loogilised ja aktsepteeritavad. Arvestades tema arusaamist ja olukorda, siis püüdis ta vähendada enda süüd ja näidata, et ta ei tarvitanud eriti palju alkoholi, sest tal oli alkoholi tarvitamise keeld. See, et ta alkoholi ei tarbinud, oli tol hetkel tema seisukoht. Kohtuistungil andis ta ütlusi, kuidas tegelikult asi on. Süüdistatava väide, et ta K. poole jõudes alkoholi tarvitas, ei ole millegagi ümber lükatud ega välistatud. Seega olukorras, kui oletada, et roolis oli V. Ptšjolkin, siis tegelikkuses me ei tea, kas autot juhtides oli ta kriminaalses joobes või mitte. See kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Tunnistajatele tuli aga sündmus täiesti ootamatult, mistõttu tunnistaja L.Š. ehk tõesti nägi, kes kõrval ja tagaistmel istus, kuid teiste tunnistajate veendumus sellest, kes autos millise koha peal istus, ei ole kujunenud mitte sellest, mida nad täpselt nägid, vaid hilisemate selgituste, karjumiste ja jagelemise tulemusena. Selle on nad hiljem politseis vorminud enda ütlusteks, olles ise veendunud, et tegelikult see nii oligi. Süüdistatav on andnud ütlusi, et istus autos juhi taga. Kui auto oli tunnistajatest möödunud, siis ei ole välistatud see, et tunnistajatele võis tunduda, et V. Ptšjolkin tuli välja rooli tagant, mitte tagumiselt istmelt juhi tagant. Tunnistajate ütlustesse tuleb suhtuda kahtlusega ning need ei kinnita ümberlükkamatult V. Ptšjolkini süüd. Seega tuleb V. Ptšjolkin talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohtu seisukoht 1. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava ja tunnistajad, samuti avaldanud ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis ning oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Vladimir Ptšjolkini süü

§ 424lg 2 järgi on täies mahus tõendamist leidnud ja süüdistatav tuleb süüdi mõista.

1. V. Ptšjolkinile heidetakse ette, et tema, olles Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 03.04.
2. a otsusega nr 1-19-2551 ja Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 15.06.
3. a 4 otsusega nr 1-20-4181 mõlemal korral karistatud

§ 424

lg 2 järgi ehk korduvalt ja ilma mootorsõiduki juhtimisõigust omamata juhtis 05.05.

1. a kella 19 ajal xxx tänaval mootorsõidukit Opel Vectra registreerimisnumbriga xxx, olles alkoholijoobeseisundis (alkoholisisaldus oli vähemalt 0,95 mg/l tema väljahingatavas õhus). Lisaks kaldus V. Ptšjolkini juhitud mootorsõiduk xxx tänavate ristmikult välja sõites xxx tänaval vastassuunavööndisse, milline manööver ohustas läheduses olnud jalakäijaid L.Š.-i , E.Ši , O.L. ´d ja kaht alaealist last.
2. Kriminaalasjas ei ole vaidlust sellest, et 05.05.
3. a kella 19 ajal xxx tänavatel mootorsõidukiga Opel Vectra (xxx) sõideti ning et mootorsõidukiga sõites ohustati läheduses olnud jalakäijaid. Vaidlust pole ka selles, et süüdistatav oli sama päeva hommikul alkoholi tarvitanud. Vaidlusküsimus seisneb selles, kas mootorsõidukit juhtis etteheidetava teo toimepanemise ajal V. Ptšjolkin ning kas ta oli mootorsõiduki juhtimise ajal kriminaalses joobes.
4. Tunnistajate O.L. , L.Š.-i ja E.Š-i kooskõlalised ütlused kinnitavad, et 05.05.2021 õhtul kella 19 paiku kõndis 5-liikmeline seltskond (O.L. , L.Š. , E.Š , S. O.L. ja E. L.Š.) xxx tänavat, xxx tänava poolt surnuaia ja xxx poole. Kõnniti mööda tee parempoolset äärt. E.Š oli vankriga 2-3 meetrit eespool ja vankris istus tema noorem vend E. L.Š.. L.Š. , S. O.L. ja O.L. tulid natuke tagapool (kt lk 85-86, 88, 91).
5. Tunnistaja O.L. on kirjeldanud, et noormees autoga lendas mitte lubatud kiirusel välja, pidurdas ja tegi järsu liigutuse, mille peale libises ja liiv lendas, tegi pöörde ära ja siis sõitis lausa teisele tee poolele välja, püüdis autot saada tee peale. Auto möödus neist kaugemalt, kuid kui nad välja sõitsid, siis lapselaps käruga oli kõige ohtlikumas punktis, kus auto sõitis täpselt nende poole. Kui auto neist mööda sõitis, siis nägi ka autos olnud inimesi. Autot juhtis noormees ja kõrvalistmel oli naisterahvas. Nägi seda, et auto rooli taga oli just nimelt see poiss siis, kui auto lendas välja ja juht hakkas autot sirgemaks tegema ning olid kohakuti. Nägi tol hetkel kõrvalistmel ka naisterahvast. Sel ajal, kui auto sõitis, tagaistmele ei näinud. Auto sõitis edasi umbes 10-15 meetrit ja jäi seisma xxx maja juures. Kui auto peatus, tuli juhiistmelt välja noormees. Tütar jooksis sinna, aga tunnistaja oli nii kaugel, et noormeest midagi rääkimas ei kuulnud. Juhtum mõjus tunnistaja sõnul talle halvasti – ootamatusest ja hirmust tekkis stress ning stressiga kaasneb tunnistajal peavalu ja valu rinnus ning tunne, et midagi ei ole hingata. Juhiistmelt väljunud noormees läks õue. Pärast xxx tõi noormehe tema juurde ja ta püüdis vabandada, kuid see ei ole andestatav. Noormees kasutas sõna „vabandage“, xxx seisis noormehe selja taga ja ütles, et tema oli roolis. Seetõttu ei saanud tunnistaja aru, miks tema siis vabandust palub. Noormeest sunniti kummardama pead, aga ta ise ei pidanud nagu vajalikuks. Vabandamise ajal olid läheduses tütar ja süüdistatava xxx, lapsed läksid juba ära. (kt lk 88-89).
6. Tunnistaja E.Š-i sõnul kui nad jõudsid rohkem surnuaia poole, siis kuulsid, et auto sõidab suurel kiirusel ning nägid autot kurvist välja sõitmas. Autot vedas nagu driftima. Auto tuli välja kurvist xxx tänava poole. Kui auto tuli, oli ta peaaegu ristmikul. Auto möödus tunnistajast umbes ühe meetri kauguselt ning tunnistaja tundis selle auto möödumisest endale ohtu. Esiteks juba seetõttu, et nende poole lendasid kivid ja kui ta ei oleks natuke veel juhtimisega toime tulnud, siis oleks ta neid autoga riivanud. Auto roolis istus meesterahvas ja kõrval naisterahvas, tagaistmel oli kaks last. Nägi neid inimesi autos sel hetkel, kui auto xxx tänavalt keeras. Auto tagumised aknad olid natuke avatud. Edasi jäi auto seisma ristmikul oleva maja juures, mis on kõige lähemal surnuaiale. Auto peatus tunnistajast umbes 15-20 meetri kaugusel. Autost väljusid meesterahvas, naisterahvas ja lapsed. Juhiistmelt väljus noorem, umbes 30 aasta vanune meesterahvas, 5 võttis midagi auto pagasiruumist ja läks aeda. Tunnistaja ema tegi kohe hädaabikõne, sest sellise käitumise eest teel oli vaja kutsuda politsei ja ema tundis alkoholi lõhna ning teiseks seetõttu, et vanaemal hakkas väga paha. Tunnistaja sõnul ta ise alkoholilõhna ei tundnud, sest oli koroonas ja lõhnasid ei tunne. Juhi istmelt väljunud mehe alkoholi tarvitamisele viitas juba see, et auto pagasiruumis oli karp õllega. Tunnistaja helistas pärast juhtunut isale ning isa tuli 5-10 minuti pärast nende juurde. Kui tunnistaja vanaemaga koos istus ja teda rahustas, tuli nende juurde maja peremees ning kuna nad on vanaemaga tuttavad, siis hakkas vanaema ees vabandama. Sellepeale küsis isa, et miks tema vabandab, ta pole midagi teinud. Siis läks majaperemees õue ja läks tõi roolis olnud mehe nende juurde ja sundis teda põlvili nende ees vabandama. Noormees laskus põlvili, tunnistas oma süüd ja vabandas, kuid pärast seda tuli politsei, ta tõusis ruttu püsti ja läks ära õue. Vabandades ütles noormees, et käitus valesti, vahetas autol midagi ja otsustas seda katsetada. Väitis, et ta enam nii ei tee ja rääkis, et ei ole mõtet politseisse pöörduda, sest ta on kõike mõistnud. Tunnistaja tegi ka fotod teest – asfaldile jäid peale sõiduki möödumist tumedad jäljed, mida seal enne ei olnud. Kohtule on tõendina esitatud ka tunnistaja E.Š-i poolt tehtud fotod, millest esimesel foto sõidukist Opel ning teisel fotol kurvis asfaldil olevad rehvijäljed, mille põhjustas tunnistaja sõnul meesterahvas, kes Opelit juhtis (kt lk 76-77). Tunnistaja E.Š-i sõnul oli mööda kihutanud auto sama, mis oli ka pildil ehk Opel. Kui tunnistaja läks vanaema jaoks vett küsima, siis auto kõrvalistmelt väljunud naisterahvas väitis, et tema oli roolis, mitte meesterahvas. Kui nad hakkasid rääkima, et tunnistaja isiklikult nägi, et oli meesterahvas, siis väitis naine, et tunnistaja nägi halvasti ja tema oli roolis (kt lk 91-92).
7. Tunnistaja L.Š.-i ütluste kohaselt oleks xxx tänavat mööda kõndides ristmikul peaaegu auto neid alla ajanud. Autot tulemas ei näinud, see tuli vasakult poolt ja sõitis xxx tänava poole. Auto oli Opel Vectra. Tütar hakkas sel ajal juba üle tee minema seal, kus on peaaegu parkimisplatsi keskkoht aga tunnistaja oli seal, kus oli parkimisplatsi algus. Auto sõitis pöördel välja ja seal oli juba laps vankriga, vahemaa oli 50 cm kuni 1 m. Tütrel koos vankris olnud E. L.Š.-iga õnnestus eemale hüpata. Tunnistajast sõitis auto mööda umbes 2-3 meetri kauguselt. Auto kiiruseks oli 50 või isegi rohkem, sest väikese kiirusega, mis seal lubatud on, ei ole võimalik pöördest välja sõita. Auto sõitis pigem tee keskel, tee ei ole seal väga lai. Neis rajoonides on parema käe reegel ja tegelikult oleks auto pidanud üldse seisma jääma ja paremale vaatama, aga mingit peatumist ei olnud. Kui kuulsid, et auto tuli, siis ei suutnud isegi reageerida ja kuhugi eemale minna, nägid autot alles siis, kui see lendas juba välja. Auto peatus tunnistajast umbes 15 m kaugusel, ristmikust umbes 50 m. Tunnistaja jooksis autole järgi, keegi teine seltskonnast autole järele ei tulnud, E.Š jäi tunnistaja ema juurde. Kui tunnistaja auto kõrvale jõudis, oli juhi poole peal, lõi ta jalaga tagumise ukse pihta ning nägi, et roolis istus noormees ja kõrval istus xxx, taga olid kaks last. Üks laps istus autos ja hoidis istmest kinni, teine laps istus kaugemal. Ilm oli tol päeval kuiv ja nägi seda, kui noormees tuli välja juhi poolt, xxx reisija poolt ja siis jooksid lapsed välja. Auto juhiistmelt väljunud noormees läks auto pagasiruumi juurde, avas selle. Selle peale, kui tunnistaja ütles, et sa oleks meid alla ajanud, ei vastanud noormees midagi. Tunnistaja tundis alkoholi lõhna ja pagasiruumis oli kast alkohoolset jooki. Autost juhikohalt väljunud mehelt tundis väga tugevat alkoholi lõhna vaatamata sellele, et noormees oli temast eemal ning temast pikemat kasvu. Seejärel helistas 112, sest emal hakkas paha ning seetõttu, et roolis oli purjus inimene. Mees ja teised autos olnud inimesed läksid kõik sellesse majja. Tunnistaja läks ema juurde ja rääkis kiirabiga, tunnistaja tütar läks ja tõi maja pererahvalt emale vett. Seejärel tuli maja peremees välja ja vabandas nende seltskonna ees. Maja peremees tundis tunnistaja ema ja ütles tunnistaja emale, et ta poisile andeks annaks. Pärast seda meesterahvast jooksis välja süüdistatava xxx ja hakkas rääkima, et tema oli roolis. Siis tuli sinna ka tunnistaja mees ning majast kutsuti välja ka süüdistatav, kellele maja 6 peremees ütles, et ta andeks paluks. Süüdistatav palus tunnistaja ema käest andeks. Alguses vabandas püsti seistes ja hiljem põlvili (tunnistaja tütar või mees ütles, et tema puhul tuleb vabandada põlvili). Tunnistaja ema ütles seepeale, et ei ole vaja tsirkust korraldada ja noormees tõusis püsti. Kui V. Ptšjolkin ema ees vabandas, siis politseid veel ei olnud. Maja peremees väitis, et süüdistatav jõi alles siis, kui ta oli nende juures. Süüdistatava xxx väitis, et noormees ei olnud roolis, vaid hoopis tema oli. Autot juhtinud mees esitati talle ka politseis fotode järgi äratundmiseks ning tunnistaja tundis ta välimuse järgi ära (kt lk 85-88).
8. Süüdistatav V. Ptšjolkini ütluste kohaselt oli 05.05.2021 õhtul, kui auto xxx sõitis, auto roolis xxx. Tema istus koos lapsega tagaistmel. Sõitu alustasid oma maja juurest xxx käisid Alko1000-s, xxx sealt keerasid xxx, siis xxx tänavale ja sealt koduni. Kuna seal olid teetöölised, siis keerasid xxx tänavale, sest K. perekond oli palunud abi põõsaste kändude välja kaevamisel. Kogu selle aja oli roolis xxx, ise istus vahel eesistmel, vahel taga. Sellel hetkel, kui sõideti xxx poole, oli roolis xxx, ees poeg, tema oli tagaistmel ja tütar tema kõrval. Süüdistatava sõnul tema igapäevaselt autot ei kasutanud, sest tal oli just lõppenud kriminaalasi, võru maha võetud ja enne seda ei olnud pikalt roolis, sest oli kinnipidamiskohas ja tal ei olnud juhilube. Süüdistatava sõnul oli ta sama päeva hommikul alkoholi tarvitanud. 05.05.2021 õhtul juhtis autot xxx, sest süüdistatav teadis, et tal ei ole õigust juhtida, pealegi teadis hommikust, et on joonud ning millised on tagajärjed. Autol, millega tol päeval sõideti, olid esimestel ustel tavalised klaasid, kuid tagumised aknad olid toonitud. K. maja juurde jõudes olid autol aknad kinni, sest vihma hakkas sadama ja tütar palus kõik aknad sulgeda, sest autos oli külm ja ilm jahe. Kui sõitsid tol päeval K. poole, siis tundis, et auto hakkas libisema. Enda sõnul ütles tunnistajatele pärast lihtsalt, et oli auto kontrollimine, sest ei saanud teisiti selgitada, miks auto libisema hakkas. Mõtles, et midagi on remondiga valesti, et xxx ei tulnud auto juhtimisega toime. Eelnevalt oli autot peaaegu kuu aega remontinud. Paar päeva enne seda oli sinna aga puistatud uus killustik, mille pärast libisemine juhtuski. K. juures tuli autost välja, võttis pagasnikust tööriista ja seal oli ka kast õlut, mille K. palus endale osta. Tõi selle õue ja alustas tööd. 1,5-2 minuti jooksul jõudsid sinna ka need isikud, kes olid kohtus tunnistajad. Kõigepealt alustas karjumist L.Š. , kelle mehega süüdistatav kunagi koos töötas, ja hakkas karjuma selle peale, et miks niimoodi juhtus. V. Ptšjolkini sõnul tundis ta varasemast L.Š.-i abikaasat, sest töötas temaga koos, remontis tema autot ja aitas teda kodutöödega. L.Š.-i oli varem kahel korral näinud ning lihtsalt tere ja head aega öelnud. L.Š.-i abikaasaga tekkis hiljem konflikt, sest ta ei maksnud raha ära. Suhted läksid halvaks kaks kuud enne seda, kui süüdistatav vanglasse läks. Sel ajal, kui suhted halvad olid, siis tahtis L.Š.-i mees varuosasid osta, kuid süüdistatav keeldus ning mees solvus. Teiste tunnistajatega mingeid kokkupuuteid pole. Politsei saabus K. juurde umbes 45 minutit pärast sinna jõudmist. Süüdistatav ei tahtnud õuest välja minna ja tegi oma tööd, sest tal oli alkoholikeeld ja ta teadis, et tal tuleb seadusega probleeme. Süüdistatavale heideti ette, et ta oli purjus roolis ja oleks peaaegu nad alla ajanud. Süüdistatav selgitas kohe, et tema roolis ei olnud, tema vastutust võtta ei saa ning xxx oli roolis. V. Ptšjolkini sõnul sunniti teda õuest välja tulema, et neile inimestele selgitada ja et las nad arvavad, et tema on süüdi. Naisterahva mees tuli ja süüdistatava sõnul temalt paluti, et ta läheks hoovist välja, laskuks põlvili ja vabandaks. Hakati ähvardama sellega, et tema perele elada ei anta. Läks vabandama seetõttu, et ei oleks seadusega liigseid probleeme, sest tuli just vanglast ja ei tahtnud sinna naasta. Süüdistatava sõnul sai ta aru, et rikub seadust alkoholi tarvitamise pärast. Peale vabandamist läks hoovi tagasi, töötas umbes 20 minutit ja siis tuli politsei. Politseile ütles ka, et tema roolis ei olnud ning xxx oli. Süüdistatava hinnangul on tunnistajate ütlustes palju valet ja mittekokkulangevusi (kt lk 93-96). 7
9. Väljatrükk Häirekeskuse andmebaasist Bartcom ja 21.05.
10. a asitõendi vaatlusprotokoll tõendavad, et tunnistaja L.Š. on teinud 05.05.2021 Häirekeskusele kaks kõnet. Esimese kõne kell 19.04 kestvusega 8 minutit 48 sekundit ja teise kõne kell 19.40 kestvusega 41 sekundit (kt lk 20-22). Tõenduslikult oluline on eelkõige esimese Häirekeskusele tehtud kõne salvestis, mille tõendamise seisukohalt olulised osad, s.o alguse- ja lõpuosa, on kohtuliku uurimise käigus ka tõlgitud. Kõnes Häirekeskusele palub L.Š. politseid, sest noormees sõitis väga kiiresti ning tema alkoholijoovet on vaja kontrollida. Samuti selgitab L.Š. , et praegu on isik auto ära parkinud ning nad läksid majja, nurga peal asuvasse kivimajja ning viisid sinna ka kasti õlut. Auto oleks peaaegu kogu L.Š.-i pere alla ajanud ja isegi jäljed jäid järgi, kuid kõik jõudsid eemale hüpata. Auto oli Opel Vectra registreerimisnumbriga xxx. Kõne lõpuosas annab L.Š. teada, et tuleb naine ja ütleb, et tema oli roolis, kuid roolis oli noormees. Naine tuleb ja valetab nahaalselt. L.Š. kinnitab, et ta nägi, et roolis oli noormees. L.Š. lisab, et mõlemad on purjus (kt lk 23, 84).
11. 24.05.
12. a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevalt DVD-plaadilt vormikaamera esimeselt videosalvestise faililt selgub samuti, et L.Š. kinnitab, et naine roolis ei olnud, vaid istus kõrval ning roolis oli noormees. Samuti selgitab veelkord, et neid taheti peaaegu alla ajada, misjärel jäi auto seisma, selle pagasiruumist võeti õlu ja mindi sisse. Samuti käib omavaheline jutt selle kohta, et noormees oli just käinud nende ees vabandamas ning nüüd väidab naine, et hoopis tema oli roolis (kt lk 24, 85). Samalt DVD-plaadilt vormikaamera kolmandalt videosalvestise faililt nähtub, kuidas O.L. kinnitab, et tema nägi, et autoroolis oli noormees, seesama, kes seal seisab (kt lk 24). Lisaks on samalt DVD-plaadilt vormikaamera teiselt videosalvestise faililt nähtav, kuidas V. Ptšjolkinil tuvastatakse tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove. V. Ptšjolkin väidab, et tema autot ei juhtinud (kt lk 24).
13. Seega on kõik kolm kohtus ristküsitletud tunnistajat algusest peale kinnitanud, et 05.05.2021 õhtul kella 19 paiku, kui tunnistajad xxx tänaval jalutasid, oli auto roolis, mis neid peaaegu alla oleks ajanud, noormees ning mitte naine. Süüdistatav on tõendusliku alkomeetriga joobe tuvastamisel ning kohtus antud ütlustes kinnitanud, et tema tol õhtul auto roolis ei olnud ja autot juhtis tema xxx. Süüdistatava xxx L.P. on politsei vormikaamera esimeselt salvestiselt nähtuvalt kinnitanud, et tema oli roolis. Samas kohtuistungil keeldus L. Ptšjolkina oma poja osas ütluste andmisest (kt lk 92).
14. Meelevaldne oleks väita, nagu oleks tunnistajad ütlused omavahel kooskõlastanud ja süüdistanud alusetult teo toimepanemises V. Ptšjolkinit. Esiteks ei saanud selleks tunnistajatel pärast sündmust aega olla. Pole ju keegi, kaasa arvatud V. Ptšjolkin, eitanud, et selline liiklusohtlik olukord aset leidis, kus auto hakkas libisema ja seda tunnistajate suunas. Nagu näha hädaabikõnest ja tunnistajate ütlustest, mõjus selline olukord O.L. tervisele, kes tundis end pärast juhtunut halvasti. Nii E.Š kui ka L.Š. on kinnitanud, ja mida tõendab ka hädaabikõne salvestis, et L.Š. helistas Häirekeskusesse nii joobes juhist teavitamise eesmärgil kui ka vajadusest kutsuda abi O.L.-ile . Oleks mõeldamatu, et sellises olukorras, kus O.L.-il võis terviseprobleemi tõttu olla vaja kiirabi, oleks tema tütar L.Š. hädaabikõne tegemisega viivitanud. Seega ei saanud olla tunnistajatel ka aega süüdistusversiooni kooskõlastamiseks V. Ptšjolkini vastu. Teiseks ei olnud tunnistajatel mingit põhjust V. Ptšjolkini roolis olemise kohta valetamiseks. Kuigi O.L. on selgitanud, et töötas V. Ptšjolkini emaga koos ning E.Š on öelnud, et on temast kuulnud, sest isa teda tunneb, siis keegi tunnistajatest süüdistatavat isiklikult ei tundunud. Ka V. Ptšjolkini sõnul oli ta tunnistajatest varem näinud paaril korral vaid L.Š.-i . Küll aga väitis süüdistatav, et L.Š.-i abikaasaga oli ta varem koos töötanud ja aidanud teda auto remontimisel ja kodutöödel, kuid hiljem tekkis nende vahel konflikt, sest L.Š.-i abikaasa 8 ei maksnud ära raha, mida V. Ptšjolkin palus. Hiljem oli tunnistaja abikaasa soovinud veel varuosasid, kuid süüdistatav neid ei müünud, mille peale tunnistaja abikaasa solvus. Ilmselgelt ei saanud asjaolu, et V. Ptšjolkinile ei makstud millalgi raha ära, olla põhjuseks, miks L.Š. oleks süüdistatava kohta alusetult süüstavaid ütlusi andnud. Pigem saaks L.Š.-i abikaasa poolt V. Ptšjolkinile raha maksmata jätmine olla vaid põhjus, mille tõttu V. Ptšjolkin L.Š.-i abikaasa vastu vimma kannab. Samuti on kunagine solvumine, mida V. Ptšjolkin väidetavalt tajus, asjassepuutumatu. Tunnistajatel puudus igasugune motiiv anda süüdistatava kohta valeütlusi.
15. Tunnistaja L.Š. on noormehe poolt auto juhtimist kinnitanud nii koheselt Häirekeskusele tehtud kõnes, politsei vormikaamera salvestiselt nähtuvalt ajal, mil politsei oli sündmuskohale jõudnud, kui ka kohtus antud ütlustes. Samuti on O.L. vormikaamera kolmandalt videosalvestise faililt nähtuvalt kinnitanud sündmuskohale saabunud politseinikule, et nägi auto roolis noormeest ning andnud selle kohta ütlusi ka kohtuistungil. Sama on kinnitanud ka E.Š . Samuti nägid tunnistajad roolis olnud V. Ptšjolkinit lähedalt. Auto möödus neist poole meetri kuni mõne meetri kauguselt, mistõttu nägid tunnistajad juba sõidu momendil, kes auto roolis oli. Auto peatus tunnistajate ütluste kohaselt vaid 10-15 meetrit eemal. Asjakohatu on kaitsja väide, et tunnistajatele võis tunduda, et V. Ptšjolkin tuli välja rooli tagant, mitte tagumiselt istmelt juhi tagant. Kuna auto peatus nii lähedal, oli tunnistajatele hästi näha, kes autost juhi kohalt väljus. Samuti on V. Ptšjolkini ütluste kohaselt ta laste vanused praegu, kaks aastat pärast käsitletavaid sündmusi, 9 ja
16. Oleks mõeldamatu, et kõik kolm tunnistajat oleksid ajanud sedavõrd lühikeselt distantsilt segamini peaaegu 30-aastase mehe ning kuriteo toimepanemise ajal kõigest 7- ja 8-aastased lapsed. Lisaks kinnitavad nii O.L. kui L.Š.-i ütlused, et L.Š. jooksis autole järele ning L.Š.-i ütluste kohaselt nägi ta autole järele jõudnuna samuti, et roolis oli noormees (tunnistaja lõi ju suisa jalaga vastu auto juhipoolset külge). 06.05.2021 äratundmiseks esitamise protokollist selgub, et tunnistaja L.Š. on fototabelil esitatud isikutest tundnud seoses uuritava sündmusega ära fotol nr 1 oleva meesterahva, kelleks on V. Ptšjolkin. L.Š. on selgitanud, et tema oligi see autojuht, kes 05.05.2021 enne kella 19 oleks talle ja tema perele xxx tänaval sõidukiga Opel otsa sõitnud. See mees oli sõiduki roolis, juhiistmel ja juhtis sõidukit. Tundis ta ära silmade, pilgu ja välimuse järgi (kt lk 32-37).
17. Mõistetamatuks jääb ka see, miks oleks pidanud V. Ptšjolkin tunnistajate ees vabandama, kui ta tegu toime ei pannud. Ometi on kõik tunnistajad ja ka V. Ptšjolkin kinnitanud, et süüdistatav vabandas enne politsei tulekut tunnistajate ees. Süüdistatava sõnul sunniti teda õuest välja tulema ja vabandama ja öeldi, et las tunnistajad arvavavad, et tema on süüdi. Lisaks mainis süüdistatav, et teda ähvardati sellega, et tema perele elada ei anta. Kohtu hinnangul on V. Ptšjolkini sellekohased väited ebaloogilised ja tõendamata. Videosalvestistel pole keegi ähvardamise kohta midagi rääkinud, samuti ei ole seda maininud tunnistajad. Samuti on arusaamatu, miks oleks keegi pidanud paluma V. Ptšjolkinit tulema tunnistajate ette vabandama, et jätta tunnistajatele mulje, et tema on süüdi. Kolmandaks on V. Ptšjolkin veel maininud, et vabandas selleks, et vältida probleeme seadusega, sest ei tahtnud vanglasse naasta. Edasi on isik selgitanud, et oli tarvitanud hoolimata alkoholi tarvitamise keelust alkoholi, mistõttu kartis karistuse täitmisele pööramist. Need selgitused on absoluutselt asjakohatud, sest kui süüdistatav oli alkoholi tarvitanud, ei saanud tunnistajate ees vabandamine kindlasti leevendada tema olukorda varasemas kriminaalasjas, milles kandis vanglast vabanenuna tingimisi karistust. Seetõttu on kohtu hinnangul ilmne, et süüdistatav vabandas tunnistajate ees just seetõttu, et oli ise eelnevalt mootorsõidukit juhtinud ja põhjustanud ohtliku olukorra ning lootis, et tunnistajate ees vabandades ei kutsu nad talle politseid või loobuvad temale kui süüteo toimepanijale viitamast. 9
18. Kohtu hinnangul on eelnevast tulenevalt usaldusväärsemad tunnistajate O.L. , L.Š.-i ja E.Š-i ütlused, mille kohaselt juhtis 05.05.2021 kella 19 paiku xxx ja xxx tänavatel sõiduautot Opel Vectra registreerimisnumbriga xxx V. Ptšjolkin. Tunnistajate ütluste ja teiste asjas uuritud tõenditega ei ole kooskõlas süüdistatava ütlused, et ta istus autos juhi taga ning käsitletaval õhtul ise autot ei juhtinud. Kohtu hinnangul on süüdistatava vastavad ütlused ebausaldusväärsed, teiste kogutud tõenditega vastuolus ning kantud soovist vastutusest vabaneda.
19. Järgnevalt on vajalik välja selgitada, kas V. Ptšjolkin oli kirjeldatud sündmuse ajal, s.o mootorsõiduki juhtimise ajal 05.05.2021 kella 19 paiku xxx ja xxx tänavatel, alkoholijoobes ning kui suur tema alkoholijoove oli.
20. Tunnistajad on andnud ütlusi, et V. Ptšjolkinil oli autos kast alkoholiga ning L.Š. on nii kohtus antud ütlustes kui hädaabikõnes öelnud, et tundis ajal, mil V. Ptšjolkin autost väljus, V. Ptšjolkini juures alkoholi lõhna.
21. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et V. Ptšjolkin on 05.05.2021 kell 19.26 kõrvaldatud mootorsõiduki Opel Vectra registreerimismärgiga xxx juhtimiselt, sest kontrollimisel tuli isiku suust alkoholi lõhna ning isikul puudub juhtimisõigus (ära võetud alates 13.06.2020). V. Ptšjolkin on märkinud, et tal otsuse osas taotlusi ei ole ning on otsuse allkirjastanud (kt lk 19). 24.05.
22. a päringu tulemus Maanteeametist tõendab, et sõiduki Opel Vectra registreerimismärgiga xxx omanikuks on L.P. ja kasutajaks V. Ptšjolkin. Päringu tulemusest nähtub, et V. Ptšjolkin mootorsõiduki juhtimisõigust ei omanud, sest isikult oli juhtimisõigus ära võetud 13.06.
23. Samuti ei omanud ta mootorsõiduki juhtimisõigust 05.05.2021 (kt lk 41).
24. 05.05.
25. a indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab, et 05.05.2021 kell 19.26 on patrullpolitseinik tuvastanud V. Ptšjolkinil xxx juures alkoholijoobe 1,13 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnustena on veel märgitud häiritud reaktsioonikiirus, kerged koordinatsioonihäired ja rahutus. Kontrollile allutatud isiku selgitusi ja taotlusi protokollist ei nähtu. Süüdistatav V. Ptšjolkin on protokolli allkirjastanud (kt lk 16). Samuti on V. Ptšjolkinile tutvustatud korrakaitseseaduse (KorS) § 38, isik on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga ning on selle kohta andnud oma allkirja (kt lk 17). 05.05.2021 kell 19.40 aadressil Valga, Puiestee 4 on V. Ptšjolkinil tuvastatud tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 1,05 mg/l ning arvestades laiendmääramatust on lõplikuks mõõtetulemuseks 0,95 mg/l (kt lk 18).
26. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab, et V. Ptšjolkin peeti 05.05.2021 kell 19.26 xxx juures kahtlustatavana

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni.

Protokollist nähtub, et kinnipeetul avaldusi ja taotlusi ega märkuseid protokolli kohta ei olnud. Protokolli on muuhulgas allkirjastanud V. Ptšjolkin (kt lk 38-40).

1. Seega ühegi protokolli kohta V. Ptšjolkinil kohtueelses menetluses avaldusi, selgitusi, märkusi ega taotlusi ei olnud. Sealhulgas pole sel korral kahtlustatava rollis olnud V. Ptšjolkin kordagi juhtinud tähelepanu sellele, et oleks peale käsitletavat sündmust alkoholi tarvitanud.
2. Kohtuistungil antud ütlustes kinnitas V. Ptšjolkin, et oli sama päeva hommikul alkoholi tarvitanud. Jõi hommikul pärast kella 10 lapsepõlvesõbraga, keda ei olnud 15 aastat näinud, taaskohtumise puhul kahe peale 0,7 liitrit viina. Viina joomise lõpetasid umbes 10 kella 2-3 paiku. Kohtuistungil väitis süüdistatav, et olles xxx tänavale kohale jõudnud, jõi ära kaks pudelit õlut kuniks politseid oodati. Kaks pudelit õlut jõi ära poole tunni jooksul pärast xxx ja xxx ristmikul toimunut, sest esiteks helistas tunnistaja mehele ja peale seda möödus veel aega, enne kui nad helistasid häirekeskusele (kt lk 95).
3. Kohtuistungil avaldati vastuolu tõttu ka V. Ptšjolkini kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohtueelses menetluses küsiti V. Ptšjolkinilt, kas ta tarvitas alkoholi 05.05.2021 pärast seda, kui oleks sõidukiga Opel Vectra xxx xxx ja xxx tn ristmikul otsa sõitnud 5liikmelisele seltskonnale. V. Ptšjolkin vastas küsimusele, et pärast seda ta alkoholi ei tarvitanud. Lisaks viitas prokurör ka sellele, et kahtlustatavana ülekuulamisel küsiti isikult veel kahes erinevas sõnastuses, kas ta tarvitas peale K. juurde jõudmist alkoholi ning V. Ptšjolkin kinnitas, et ei tarvitanud. Kohtuistungil põhjendas süüdistatav vastuolu antud ütlustes sellega, et ei tahtnud suuri probleeme ning tal oli niigi tingimisi karistus. Kui oleks öelnud, et tarvitas alkoholi, oleks jälle kinni pandud. Kuigi samal kohtueelsel ülekuulamisel oli rääkinud hommikusest viinajoomisest, siis lootis, et ei näita suurt promilli. Süüdistatava hinnangul kui oleks näidanud 0,10, siis ei oleks üldse probleeme olnud, aga kui näitas juba rohkem promille, siis ei saanud enam midagi teha. Soovis ennast ise kaitsta, et mitte naasta tagasi vanglasse (kt lk 95-96).
4. Kohtu hinnangul ei ole V. Ptšjolkini kohtus antud selgitused ütluste vastuolu kohta usutavad. Esiteks on süüdistatava selgitused, et väiksemast alkoholijoobest ei oleks tal probleeme tekkinud, absurdsed. Kui isikule oli määratud käitumiskontrolli ajaks kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest, on tegemist absoluutse keeluga. Ei ole vahet, kui suur on isikul tuvastatud joove, kohustuse rikkumisega on tegemist igal juhul. Kuna isik on olnud korduvalt kriminaalhooldusele määratud, siis ei saanud see olla talle teadmata. Teiseks ei saanud ka kahe pudeli õlle joomisest rääkimata jätmine kohtueelses menetluses V. Ptšjolkini olukorda kuidagi parandada. Tuvastati ju nii indikaatorvahendi kui ka tõendusliku alkomeetriga tema joove nagunii. See, kas isik räägib ülekuulamisel vaid hommikusest viinajoomisest või nii viinajoomisest kui ka hiljem joodud kahest pudelist õllest, ei saanud kuidagi tal tuvastatud alkoholijoobe suurust muuta. Kolmandaks on tunnistajad küll öelnud, et V. Ptšjolkinil oli autos kast alkohoolse joogiga, mida on tunnistanud ka V. Ptšjolkin ise. Samas ei ole keegi tunnistajatest viidanud, et oleks näinud V. Ptšjolkinit pärast xxx ja xxx tänava ristmikul toimunut midagi joomas või mõnd pudelit või purki käes hoidmas. Seega ei ole V. Ptšjolkini kohtus antud ütlused pärast xxx ja xxx tänava ristmikul toimunud sündmusi kahe pudeli õlle joomise kohta usaldusväärsed ja tuleb jätta tõendikogumist välja.
5. Asjas ei ole seega tõendeid selle kohta, et V. Ptšjolkin oleks pärast xxx ja xxx tänava ristmikul autoga Opel Vectra sõites ohtliku olukorra põhjustamist alkoholi joonud. Politsei kohale jõudes tuvastati tal indikaatorvahendiga alkoholijoove 1,13 mg/l ning veidi hiljem tõendusliku alkomeetriga lõplik mõõtetulemus 0,95 mg/l. Seega oli V. Ptšjolkini joove vähemalt nii suur ka mootorsõiduki juhtimise ajal. Kirjeldatud käitumisega rikkus V. Ptšjolkin liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Samuti rikkus V. Ptšjolkin LS § 33 lg 11 p 2 nõuet, mille kohaselt juhil on keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi grammi kohta alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani V. Ptšjolkin toime

§ 424lg-s 1 sätestatud kuriteo, s.o juhtis mootorsõidukit joobeseisundis.

26. V. Ptšjolkinile on esitatud süüdistus

§ 424lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki korduvas juhtimises joobeseisundis.

05.06.

1. a karistusregistri väljavõte tõendab, et V. 11 Ptšjolkinil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Isikut on karistatud Tartu Maakohtu 03.04.
2. a otsusega nr 1-19-2551

§ 424lg 2 järgi ning Tartu Maakohtu 15.06.2020.

a otsusega nr 1-20-4181

§ 424lg 2 järgi.

Seega olid need karistused kehtivad ka kuriteo toimepanemise ajal (kt lk 42-44). Kuna V. Ptšjolkinil oli 05.05.2021 mootorsõiduki joobes juhtimise toimepanemise ajal juba kehtiv karistus

§ 424lg 2 järgi (s.o mootorsõiduki joobes juhtimise eest), siis on tõendatud, et V.

Ptšjolkin pani kuriteo toime korduvalt. 27. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et V. Ptšjolkinile esitatud süüdistus on leidnud tõendamist. V. Ptšjolkin täitis oma tegevusega

§ 424

lg-s 2 sätestatud objektiivse koosseisu, s.o juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ja korduvalt. 28.

§ 15

lg 1 alusel on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu.

§ 16lg 1 alusel jaguneb tahtlus kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks tahtluseks.

Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et V. Ptšjolkin tegutses kuriteo toimepanemisel otsese tahtlusega. Otsene tahtlus eeldab seda, et isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et V. Ptšjolkin teadis mootorsõidukit juhtima hakates, et on eelnevalt tarvitanud suure koguse alkoholi. Seetõttu teadis ta, eriti veel isikuna, keda on varemgi korduvalt mootorsõiduki joobes juhtimiste eest karistatud, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ning kuna ta asus mootorsõidukit juhtima, siis ka tahtis või vähemalt möönas seda.

1. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega süüdistatavale V. Ptšjolkinile süüks arvatud teos teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti ei ilmnenud kohtumenetluse käigus asjaolusid, mis viitaks V. Ptšjolkini süüdimatusele või piiratud süüdivusele. Seega on isik süüdiv ning puuduvad süüd välistavad asjaolud.
2. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus V. Ptšjolkini süüdi

§ 424lg 2 järgi.

Karistus 31. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

§ 424

lg 2, s.o mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, näeb seadusandja karistusena ette kuni nelja-aastase vangistuse. 32.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke.

1. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü 12 suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni
3. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. detsembri
5. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19). 34. Sanktsiooni keskmine

§ 424lg 2 kohaselt on 4/2=2 aastat vangistust.

1. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid. Süüteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et süüdistatav pani teo toime õhtusel ajal linnatänaval, kus liiklus on suur võrreldes öise aja või asulavälise teega. Kuigi V. Ptšjolkin toimepandud kuriteoga kellelegi tervisekahjustusi ega varalist kahju ei põhjustanud, ohustas ta sõites kaasliiklejaid – sõitis kurvis nii, et kaldus vastassuunavööndisse ning ohustas sel viisil tee ääres kõndinud jalakäijaid. Lisaks olid tunnistajate ja süüdistatava ütluste kohaselt V. Ptšjolkini juhitud autos üks täisealine kaasreisija ja kaks alaealist last. V. Ptšjolkin mitte ainult ei juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes olles, vaid tal puudus lisaks sellele ka juhtimisõigus. Seega lubavad teo toimepanemise asjaolud hinnata süüdistatava süü suurust keskmisest veidi suuremaks. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Lisaks tuleb karistuse mõistmisel võtta arvesse, et V. Ptšjolkinil on 05.06.
2. a karistusregistri väljavõtte kohaselt kaks kehtivat kriminaalkaristust, mis on mõlemad mõistetud samaliigilise kuriteo ehk mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest (kt lk 42).
3. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud karistada V. Ptšjolkinit

§ 424

lg 2 alusel kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab, et V. Ptšjolkin peeti 05.05.2021 kell 19.26 xxx juures kahtlustatavana

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni ning vabastati 07.05.2021 (kt lk 38-40).

§ 68lg 1 alusel tuleb V.

Ptšjolkini kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.05.2021-07.05.2021, s.o 3 päeva, arvata karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. 37. Tartu Maakohtu 15.06.2020. a otsusega tunnistati V. Ptšjolkin süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.04.2019.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu 20 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 20 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistuse kandmise aja algust V.

Ptšjolkini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 13.06.

1. a (kt lk 57-60). Tartu Maakohtu 25.01.
2. a määrusega vabastati V. Ptšjolkin talle Tartu Maakohtu 15.06.
3. a otsusega nr 1-20-4181 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele ja katseaeg määrati kuni 03.12.
4. Määrus jõustus 10.02.2021 (kt lk 61-68).
5. Seega pani V. Ptšjolkin käesoleva kuriteo toime ajal, mil ta oli Tartu Maakohtu 25.01.
6. a määrusega vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ning viibis katseajal. Seetõttu tuleb

§ 65lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendada V.

Ptšjolkinile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 15.06.2020. a otsusega nr 1-20-4181 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud 23 päeva, võrra ja mõista V. Ptšjolkinile 13 ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 3 kuud 20 päeva vangistust. Kuivõrd

§ 76

lg 8 kohaselt, kui süüdlane paneb vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisel määratud katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest karistatakse teda vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Seega ei ole kohtul võimalik kaaluda V. Ptšjolkini karistusest tingimisi vabastamist.

1. Prokurör on taotlenud KrMS § 130 lg 4 1 alusel süüdistatav vahistada, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohtu hinnangul ei ole V. Ptšjolkini vahistamine põhjendatud. Ei nähtu, et isik oleks varasemalt karistuse kandmisest kõrvale hoidnud ning ka käesoleva menetluse raames ei selgu, et ta oleks kuidagi menetluse käiku enda mitteilmumisega (sh näiteks kohtuistungile) takistanud.
2. KrMS § 414 lg 1 kohaselt on V. Ptšjolkin kohustatud karistuse kandmisele ilmuma Tartu Maakohtu poolt vastavalt edastatavas teatises märgitud tähtpäeval. Teatis edastatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Selles on märgitud, milliseks ajaks ja millisesse vanglasse V. Ptšjolkin peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui teatises märgitud ajaks süüdimõistetu vangistust kandma ei ilmu, kohaldatakse sundtoomist. Menetluskulude jaotus
3. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesoleval juhul moodustuvad kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 järgi määratud kaitsja tasudest ja sundrahast.
4. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.
5. Menetluskulud on kriminaalasjas järgmised: 1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1087,50 eurot, 2) määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 128,40 eurot (kt lk 6970), 3) määratud kaitsjale määratud tasu kohtumenetluses 178,80+1306,08=1484,88 eurot (kt lk 11-12, 81-82).
6. Menetluskulud kokku summas 2700,78 eurot tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kuigi V. Ptšjolkinil on olemas töökoht ja ta on xxx, on tal kaks alaealist ülalpeetavat ning ka teisi rahalisi igakuiseid kohustusi, millele ta on kohtuistungil viidanud (kt lk 95). Arvestades menetluskulude suurust ning süüdistatava rahalisi kohustusi, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid
7. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohustab muu hulgas kohut otsustama, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud muude objektidega.
8. 1 CD-plaat ja 1 DVD-plaat erinevate salvestistega, mis asuvad kriminaalasja toimiku juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 14 /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 15