Obsah (8)

§ 180§ 288§ 306§ 175§ 178§ 179§ 1601§ 126

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-23-6066 Kriminaalasi Vassili Isakov süüdistatuna karistusseadustiku (KarS)

§ 180lg 3 alusel 1/3 menetluskuludest, s.o 864,94 eurot jätta riigi kanda.

Ülejäänud osa, s.o 1729,88 eurot mõista

§ 180

lg 1 alusel välja Vassili Isakovilt.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb Vassili Isakovil tasuda ositi 12 kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 1 Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates 14. maist 2024. Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. See tähendab, et 15 päeva jooksul alates
2. maist 2024 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule. PÕHIOSA Menetluse käik
3. Vassili Isakovi süüdistatakse selles, et tema 14.05.2021 ennelõunasel ajal peale kella 09:06 xxx kortermaja juures pani toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et kiskus V.K. käest metalljalgadega triikimislaua, millise rüseluse käigus V.K. kaotas tasakaalu ja kukkus selili maha, seejärel lõi Vassili Isakov kannatanut V.K. paaril korral pea kaitseks üles tõstetud käsi, millega tekitas kannatanule V.K.-le valu ja tervisekahjustusi s.o põrutusrebimishaav ning pehmete kudede turse paremal kämblal ning kämblaluu murru. Peale selle tema, korduvalt, 07.08.2021 kella 21:25 paiku xxx korteris lõi koridoris endist elukaaslast O.B.-d ühel korral rusikaga parema silma piirkonda ning tõukas ta jõuga koridorist magamistuppa, kus O.B. kukkus vastu voodi nurka. Sellega tekitas kannatanu O.B.-le valu ja tervisekahjustuse s.o parema silmalau ja silmaümbruse põrutuse verevalumiga silma ümbruses,
4. roide kinnise murru verevalumiga murru piirkonnas, verevalumi paremal õlal ja õlavarrel ning kaks verevalumit vasakul õlavarrel. Sellise tegevusega pani Vassili Isakov toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, korduvalt.
5. Tartu Maakohtu
6. novembri 2023 määrusega anti Vassili Isakov kohtu alla.
7. Prokurör asus seisukohale, et Vassili Isakovi mõlemad teod on tõendamist leidnud ning tegi ettepaneku Vassili Isakovi süüdi tunnistada ja karistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistes talle karistuseks 10 kuud vangistust tingimisi. Katseaja pikkuseks KarS § 73 alusel taotleb prokurör 1 aasta ja 6 kuud.
8. Kaitsja leidis, et Vassili Isakovi mõlema kuriteo episoodi toimepanemises süüdi tunnistada ei saa. Kaitsja hinnangul on tekkinud kõrvaldamata kahtlused selle osas, kuidas kannatanule V.K.-le vigastused tekkisid, mistõttu palub ta Vassili Isakovi selles kuriteoepisoodis 14.05.2021 õigeks mõista. Kannatanu O.B. löömist süüdistatav tunnistab, kuid tõukamist selliselt, et ta kukkus vasaku kehapoolega vastu diivani käepidet, süüdistatav ei kinnita. Kuna ei ole välistatud, et roidemurd on saadud O.B.-l kukkumisest, palus kaitsja see osa süüdistusest välja jätta. Nii või teisiti oleks Vassili Isakovi käitumine kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Karistuse mõistmisel toimepandu eest palub kaitsja arvestada, et varasemad karistused, mis Vassili Isakovile kunagi on mõistetud, on kustunud. Ta on töövõimetuspensionär, sissetulek on seetõttu väike ning kindlat püsivat töökohta ei ole. Kaitsja palus mõista Vassili Isakovile kergem karistus. Kuivõrd süüdistatava majanduslik olukord on võrdlemisi kehvapoolne, siis palus kaitsja kaaluda kohtul võimalust jätta osa menetluskuludest riigi kanda.
9. Süüdistatav Vassili Isakov tunnistas, et lõi kannatanut O.B.-d. Sellepärast süüdistab ka iseennast ja kahetseb seda. Ei tunnista V.K. puudutavat episoodi. Palub karistust kohtu äranägemisel. 2 Kohtu seisukoht
10. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad, samuti avaldanud ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud.
11. Kohus tuvastab kõigepealt faktilised asjaolud ning annab neile õigusliku hinnangu (I), mõistab Vassili Isakovile karistuse (II) ja teeb viimaks otsustuse menetluskulude (III) kohta ning selgitab CD-plaatidega seonduvat (IV). (I) Tuvastatud asjaolud ja õiguslik hinnang  Süüdistus 14.05.2021 episoodis
12. Vassili Isakovi süüdistatakse selles, et tema 14.05.2021 ennelõunasel ajal peale kella 09:06 xxx kortermaja juures pani toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et kiskus V.K. käest metalljalgadega triikimislaua, millise rüseluse käigus V.K. kaotas tasakaalu ja kukkus selili maha, seejärel lõi Vassili Isakov kannatanut V.K. paaril korral pea kaitseks üles tõstetud käsi, millega tekitas kannatanule V.K.-le valu ja tervisekahjustusi s.o põrutusrebimishaava ning pehmete kudede turse paremal kämblal ning kämblaluu murru.
13. Kohtuistungil kuulati üle kannatanu V.K., kes selgitas, et
14. mail helistas garaažiboksi naaber K., et on võimalus saada vanarauda. Prahi jaoks oli toodud konteiner. Kõik oli ilusti, probleeme ei olnud. Ühistu oli huvitatud, et kannatanu vanametalli ära viib, ühistu maksab siis vähem, kui kaal on väiksem ja rohkem soovijaid ei olnud.
15. mail Isakovi ei näinud. Kõik see toimus maja taga, kus rõdud ja keldrid on. Järgmisel hommikul,
16. mail, võib-olla kella 9 ajal, helistas K. jälle, et võimalik on veel saada ning kannatanu läks sinna üle vaatama. Silma jäi triikimislaud, mis seisis konteineri ees väljas. Seal oli veel palju asju, näiteks gaasipliit, mis seisid konteineri kõrval. Plaan oli need asjad kõik ära viia, kuna lubati. Läks kõigepealt mõttega üle vaadata ja siis oleks käru järgi läinud. Triikimislaud oli lahti, vist oli katkine. Võttis ainult jalad. Siis tuli Vassili ja ütles, et enam sa ei saa midagi siit ja haaras sellest kinni. Siis hakkas see sulle-mulle, mis tähendas, et üks tõmbab ühele poole ja teine teisele poole. See lõppes nii, et ta lükkas ja kannatanu kukkus kuklaga vastu maad selili maha, tundis valu kukkumisest. Isakov oli tugevam ja tema sai triiklaua endale. Pikali olles mälu läks, siis ei tundnud enam midagi. Pikali olles võib-olla teda löödi. Kannatanu selgitab, et mäletab momendini, kui kukkus. Peale mälu värskendamist

§ 288

lg 9 alusel kui kannatanule tutvustati eeluurimisel antud ütlusi, meenus kannatanule, et pikali olles kaitses ennast. Suur jõumees hakkas peksma teda triikimislaua jalgadega. Kaitses kätega pead ja sai paremale käele pihta, käelaba oli pealt katki. Kui püsti tõusis siis ütles, et sina mind enam rohkem ei löö ja läks garaaži juurde. Võib-olla Isakov nägi vigastatud kätt, ta jäi nii vaikseks. Kui kannatanu tuli maja taha metalli vaatama siis majaelanikke seal ei näinud. Üks meesterahvas istus, keda vilksamisi nägi. Ta oli pisike ja väikest kasvu ning istus maja ääre taga, olid sellised betoonblokid, ja istus seal peal. Isakov oli maja juures selle mehega koos. See mees ja Isakov olid konteinerist 5-6 meetrit kui mitte rohkem, tema poole tuli Isakov kui kannatanu sinna läks. Kannatanu ütleb, et tema oli kaine. Ei tea, kas Isakov oli kaine või alkoholi tarbinud. Rääkisid vene keeles. I. on see, kes tunnistama tuleb. Tema ütles ülekuulamisel, et Isakov tahtis selle omale koju viia. Isakov ütles talle kohapeal, et täna te ei saa midagi. Kannatanu keeras otsa ringi. Triikimiskaud jäi pärast tema löömist süüdistatava kätte. Enne löömist kannatanu võttis triikimislaua jalad, et viia garaaži, siis ei ole tühjalt käimine. Kui ei oleks midagi juhtunud, oleks tagasi tulnud. Pärast löömist kõndis garaaži juurde, seal nägi K., kes hommikul helistas. Palus, et K. viiks ta haigla juurde. Ütles talle, et 3 Vasja lõi. Näitas vigastust ja sai kiirabisse. Seal tehti pilte käest, õmmeldi haav kinni ja pandi lahasesse (tl 84 pöördel-86).

1. Väidetavalt sündmuskohal viibinud tunnistaja V.G. mäletab, et oli kevad vist,
2. aastal. Toodi konteiner ja kõik viskasid sinna oma asju, sh tema ise. Vassili tõi välja asju oma keldrist ja nende asjade seas, mis ta välja tõi, oli ka triikimislaud. Konteiner oli keldrist umbes 2,5 meetrit, keldri sissepääsust paremal pool. Sellel päeval tunnistaja viskas rõdult asju välja ja viis konteinerisse. Õues oli ka Isakov ja ilmus sinna ka V.K., kes oli küsinud majaülema käest, kas võib metalli võtta konteinerist ja oli lubatud. Isakov viis triikimislaua välja otse keldri ukse vastu. V.K. ilmus välja ja haaras triikimislauast kinni. Isakov ütles, et see on tema triikimislaud ja ta viib selle koju. Tunnistaja seisis sel hetkel keldri ukse sissepääsu juures, seal on betoonplaadid ja istus seal. Kui V.K. sinna ilmus siis triikimislaud asus 2,5 meetrit konteinerist kaugemal keldri ukse vastas. Triikimislaud oli püsti asendis, nii nagu triikimislaud seisab, selles asendis nagu triigitakse. Isakov tuli parajasti keldrist välja kui V.K. haaras triikimislauast. Isakov ütles, et see on tema triikimislaud ja ta viib selle koju. Toimus see, et V.K. võttis triikimislauast kinni, Vasja võttis teisest otsast kinni. Mõlemad tõmbasid triikimislauda enda poole. Triiklaud tõmmati või see libises kannatanul käest ära ja V.K. kukkus tagumiku peale, siis tõusis püsti ja läks ära. Rohkem seal midagi ei olnud. Tunnistaja kannatanul mingeid vigastusi ei näinud. Kannatanu kukkus muru peale. Järgmine või veel üks päev hiljem nägi, et kannatanu käsi oli sidemes (tl 89 pöördel-91 pöördel).
3. Tunnistaja K.K. mäletab, et maikuus 2021 olid maja taha paigutatud konteinerid. Ühistu tellis suure konteineri, et keldreid tühjendada rämpsust. Seal oli ka metalli. Tunnistaja garaažinaaber V.K. korjab metalli ja tunnistaja helistas talle, et võib sealt konteineri kõrvalt võtta rauda. Inimesed ei pannud konteinerisse, vaid panid kõrvale ja tema sealt võttis seda metalli. Tunnistaja nägi, kuidas ta tõi garaaži.
4. mai hommikul mäletab seda, kui V.K. tuli ja ütles, et arsti juurde vaja minna. Tal oli pöidlaga midagi. Ei oska öelda, kas oli verd või ei olnud, võis olla. Täna on võimalus, et on midagi meelest läinud, kuid kui varem ütles, et veri oli, võis olla verine. Kannatanu ütles, et Vasja või keegi lõi teda. Tunnistaja selgitab, et ei uurinud V.K. käest, et kes on Vasja ja miks lõi. Viis kannatanu Jõgeva haiglasse. Pärast garaaži juures nägi, et pöial oli kinni seotud või kipsis (tl 88-89).
5. Süüdistatav selgitas, et
6. mai juba sorteeris enda keldrit. Nägi, et kannatanu V.K. käis ja vedas sealt vanametalli ära.
7. mail oli kõik korras ja probleeme ei olnud. Teisel päeval läks keldrit tühjendama. Alustas kell üheksa või pool üheksa. Alguses viisid V.G. asjad ära ja siis tema asjad. Tõi asjad välja, et sorteerib ära ja mida on tarvis, viib tagasi. Triikimislaua tõi välja kohe hommikul. Pani selle ukse lähedale püsti asendisse. Ostis selle uuena, võib-olla korra oli kasutanud ja siis viisid keldrisse. Selleks ajaks oli üürinud korteri üleval ja mõtles, et viib sinna. Konteiner oli 2-3 meetrit majast. Praktiliselt kohe akende all. Triikimislaud jäi konteineri ja keldri vahele. Võttis selle lahti, pani püsti seisma, et ei määrduks. V.K. tuli oma maja juurest ja kõik metall, mida ta näeb kohe haarab. Ta haaras kohe sellest kinni, süüdistatav ütles, et ära puutu, see ei ole sinu oma. Ta hakkas seda enda poole tõmbama. Seal olid peenikesed torud, see võib katki minna ja süüdistatav lasi lahti ning V.K. kukkus tagumikule. Triikimislaud jäi kannatanu kätte. Kannatanu istus tagumiku peal. Ta juba lasi sellest lahti. Süüdistatav võttis selle lihtsalt ära ja kõik. V.K. väänas selle välja, seal on peenikesed torud. Süüdistatav viskas selle minema. Süüdistatav ei tea, kuidas kannatanu käsi katki läks. Siis kui kannatanu püsti tõusis oli tal kõik terve. Kannatanu käis veel mitu korda käruga ja kogus metalli edasi, mingit verd kannatanul ei olnud. Süüdistatav nägi, et üks kord kindlasti käis kannatanu peale seda metalli järel, pärast läks süüdistatav ära. Süüdistatav viskas triikimislaua konteinerisse, metall oli konteineri kõrval. Ei jätnud triikimislauda konteineri kõrvale, vihaga viskas selle ära, miks pidi kannatanule jätma, ta lõhkus selle ära. Süüdistatav tahtis selle koju viia, aga kui see kõlbmatuks muutus, viskas ära. Tema metalli üldse ei korja. Ta ei olnud sel päeval alkoholi tarbinud. Varasemalt oli kannatanuga kokkupuude olnud, ta varastas aiamaalt vanni ja viis vanametalli. Kannatanu ei toonud vanni 4 tagasi, kuid
8. mail sellest juttu ei olnud. Rüseluse ajal V.G. istus betoonplaatidel ja suitsetas. Ta asetses nii, et kõik oli näha. Kellegi selja taha tunnistaja V.G. ei jäänud. Süüdistatav ei tea, kuidas kannatanu oma vigastuse sai, rohkem temaga kontakti ei olnud sel päeval. Küsimusele, miks kannatanu peaks valetama, vastas süüdistatav, et sellepärast, et ütles talle, et toogu vann tagasi (tl 94 pöördel-99).
9. Kannatanul esinevad vigastused on tõendatud SA Jõgeva Haigla tervisekaardiga haigusjuhu nr. A79922021 kohta, millest nähtub, et 14.05.2021 on patsiendil V.K.-l diagnoositud esimese metakarpaal-infraktsioon kämblaluu murd, sõrmede lahtine haav ilma küüntevigastuseta. Patsiendile tehtud kaks õmblust ja pandud lahas. Patsient on avaldanud, et täna õues tekkis konflikt teise mehega, kes lõi puiduga (tl 28). 14.05.2021 ülekuulamisel on tehtud fotod kannatanu V.K. käest. Fotodelt on näha, et kannatanu parem käsi on kinni seotud, lahases (tl 25). Ekspertiisiaktist nr 21E-LÕI0062 nähtub, et V.K.-l on tuvastatud parema käe II kämblaluu murd koos põrutushaavaga. Eksperdi arvamuse kohaselt vigastus võib olla tekitatud ekspertiisimääruses kirjeldatud ajal-14.05.2021 ning vigastus põhjustab tervisekahjustuse, mis kestab kuni neli nädalat. Vigastus on tekitatud kõva tömbi jõu toimel, võimalik, et ekspertiisimääruses kirjeldatud viisil kõva tömbi esemega löömisest vastu paremat labakätt (tl 29-31). Seega kohtule esitatud meditsiinidokumendid tõendavad kannatanule tekitatud vigastusi 14.05.2021 sündmuse järel, millisteks on põrutus-rebimishaav ning pehmete kudede turse paremal kämblal ning kämblaluu murd.
10. Kokkuvõtlikult on eelpool kirjeldatud ütlustega tuvastatav, et
11. mail 2021 aastal, hommikupoolsel ajal XXX 2 kortermaja juures oli süüdistatav koristamas oma keldrit, mille raames sorteeris kohapeale toodud konteinerisse ära visatavad asjad nendest, mida kavatses alles hoida. Konteineri ja keldriukse juures oli lisaks teistele esemetele ka süüdistatava triikimislaud, mida peale süüdistatavat keldrite juurde saabunud kannatanu soovis kaasa võtta, et vanametallina kokkuostu viia. Triikimislauast kinni võttes asus äraviimist takistama süüdistatav, kes võttis samuti triikimislauast kinni ja teatas, et triikimislaud ei ole kannatanu oma. Kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja V.G. ütlused langevad kokku selles osas, et kannatanu tuli, haaras triikimislaua, süüdistatav läks ja haaras triikimislaua teisest otsast ja kumbki sikutas seda enda poole. Selle tulemusel kannatanu kukkus. Selles osas, mis sai edasi, ütlused erinevad.
12. Kohtuistungil mäletas kannatanu esialgu ainult kukkumist ning ütles, et pikali olles teda võib-olla löödi. Pärast mälu värskendamiseks enda varasemate ütlustega tutvumist tuli talle meelde, et süüdistatav hakkas teda triikimislauaga peksma. Tema kaitses kätega pead. Sai paremale käele pihta. Katki oli käelaba pealt. Kirjeldatud vigastused langevad kokku ka meditsiinidokumentidest nähtuvaga. Kannatanu rääkis löömisest kohe garaažinaabrile K.K.le. Tunnistaja K.K. rääkis kohtuistungil samuti, et kannatanu ütles talle, et Vasja lõi. Ka arsti juures avaldas kannatanu, et oli konflikt teise mehega ja teda löödi. Seega on kannatanu ütlused järjepidevad, vastuoludeta ja kooskõlas teiste kohtus uuritud tõenditega.
13. Süüdistatava kohtus antud ütlused seevastu ei ole järjepidevad, ega usaldusväärsed. Küsimusele, kas kannatanu oli tema arvates alkoholi tarbinud vastas süüdistatav, et võib-olla oli, võib-olla ei olnud, kõnnaku järgi ei saanud aru (tl 96 pöördel). Natuke hiljem seoses avaldamisega esitatud küsimusele, et uurijale olete te öelnud, et kannatanu väitis teile, et ta on purjus, vastas süüdistatav kohtus, et talle tundus, et ta on purjus, tal on selline kõnnak (tl 97). Tegemist on selgelt vastuoluliste avaldustega süüdistatava tajutu osas. Veel rääkis süüdistatav kohtuistungil, et kui kannatanu püsti tõusis oli tal kõik terve, et ta käis veel mitu korda käruga ja kogus metalli. Kiirabis käigu kohta küsis süüdistatav, et „mis kell see oli? Ta oli selleks ajaks juba kogu metalli garaaži vedanud“. Peale täpsustavaid küsimusi ütles süüdistatav, et üks kord täpselt nägi, pärast läks ära (tl 96). Seega alguses räägib süüdistatav, et kannatanu käis peale intsidenti mitu korda käruga metalli järel, hiljem muudab ütlusi, et üks kord täpselt nägi. Intsident toimus umbes kella 9 ajal hommikul. Kannatanu on 5 öelnud, et kuskil kella 9 ajal helistas talle K., et on võimalik saada metalli ja ta läks vaatama. Süüdistatav on öelnud, et alustas keldri sorteerimist kuskil kell 9 või pool
14. SA Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdderi vastusest nähtub, et patsient V.K. pöördus kirurgi vastuvõtule 14.05.2021 juba kell 09:46 (tl 102). Kohtu hinnangul, arvestades, et garaaži juurde naasmisele ning Jõgeva haiglasse sõitmisele kulus ka mõningane aeg, saab tuvastada, et sündmus toimus seega 14.05.2021 hommikusel ajal, mitte hiljem kui kell 09.
15. Süüdistatav jõudis keldrit koristama enda hinnangul kõige varasemalt kell pool üheksa ning kannatanu jõudis sinna alles peale teda. Samas oli kannatanu juba kell 09.46 Jõgeva Haiglas kirurgi vastuvõtul. Ei ole usutav, et kannatanu jõudis ajaliselt, aga arvestades tema vigastusi õmblust vajava lahtise haava ning kämblaluu murru näol ka füüsiliselt, veel peale vigastuse saamist metalli konteineri juurest garaaži vedada, veel enam teha seda mitu korda. Lisaks esinevad vastuolud süüdistatava eeluurimisel ja kohtus antud ütluste vahel. Eeluurimisel on süüdistatav öelnud, et tahtis selle triikimislaua metalli kokkuostu viia. Kohtuistungil ütles süüdistatav, et viskas triikimislaua ära, tema metalli üldse ei korja. Vastuolu kohta selgitas süüdistatav ise, et ei mäleta, mis ta uurijale rääkis. Lisaks oli vastuolu ka selle osas, kas süüdistatav hiljem on juhtunust kannatanuga rääkinud. Arusaadavaid selgitusi süüdistatav vastuolude kohta ei andnud viidates, et ei mäleta, mis uurijale ütles. Kuigi antud vastuolud ei puuduta tõendamiseseme seisukohast määrava tähtsusega asjaolusid, viitavad need kogumis teiste eelpool välja toodud vastuoludega süüdistatava ütluste ebausaldusväärsusele.
16. Sündmuste juures oli süüdistatava ja tunnistaja enda ütlustest nähtuvalt ka V.G. , kes rääkis, et V.K. kukkus tagumiku peale, rohkem seal midagi ei olnud. Prokurör tõi välja, et tunnistaja V.G. kuulati eeluurimisel üle alles kaks aastat peale sündmuse toimumist. Seda, et V.G. sündmuse juures viibis kannatanu ei kinnitanud ega lükanud ümber. Kannatanu ütles istungil, et üks meesterahvas istus, vilksamisi nägi teda, ta oli pisike ja väikest kasvu, ta istus maja ääre taga, olid sellised betoonblokid ja istus seal peal. Tunnistaja V.G. ütlustes esines vastuolusid eeluurimisel ja kohtus antud ütluste vahel, mis seisnes selles, kas kannatanu kukkus või mitte. Kohtuistungil selgitas tunnistaja, et V.K. kukkus tagumiku peale, siis tõusis püsti ja läks ära. Ülekuulamisel on uurija esitanud tunnistajale kaks küsimust: „Kas Vassili Isakov lõi V.K.? Kas V.K. kukkus?“. Tunnistaja ühine vastus oli, et midagi sellist ei olnud. Tunnistaja selgitas kohtuistungil vastuolu kohta, et ei tea, kuidas nad seda kirja panid, tema ütles, et käest libises ja ta kukkus tagumikule. Sündmusele oli tunnistaja lähedal, tegeles oma asjade väljaviimisega ning sinna betoonile istus puhkama. Arvestades ütlusi ja esitatud tõendeid tervikuna, saab järeldada, et konflikt pidi olema lühiajaline. Peale triiklaua edasitagasi tõmbamist meeste vahel, kannatanu triiklauaga löömine mõned korrad ei kestnud eelduslikult ajaliselt kaua ning mõne madalama intensiivsusega löögi tegemine võis juures viibinud tunnistajale ka tähelepanuta jääda. Samuti ei ole üheselt arusaadav, kuidas isikud sündmuse aset leidmisel paiknesid. Kuigi tunnistaja on selgitanud sündmusi selliselt, et triiklaud tõmmati kannatanul käest ära (tl 90 pöördel) / kannatanul libises (triiklaud) käest ära (tl 91) ja ta kukkus, peale mida ta tõusis püsti ning lahkus, ei ole sellise sündmuste käiguga kooskõlas kannatanul lühiajaliselt peale seda tuvastatud vigastused. Ekspertiisiakt kinnitab, et vigastus on tekitatud kõva tömbi jõu toimel, võimalik, et ekspertiisimääruses kirjeldatud viisil kõva tömbi esemega löömisest vastu paremat labakätt. Meditsiinidokumentidest nähtuvalt vajas kannatanu käsi õmblemist. Kui kannatanu oleks tõepoolest vaid kukkunud murule, nagu viitavad süüdistatav ja tunnistaja V.G. , jääb selgusetuks, kuidas tekkis talle muu hulgas lõikehaav. Samas metallist servadega esemega löömisel, milleks triikimislaud tavapäraselt on, on sellise vigastuse tekkimine tõenäolisem. Kokkuvõtlikult ei saa kohtu hinnangul tunnistaja ütlustest tulenevalt üheselt järeldada, et kannatanu löömist triiklauaga ei toimunud. Teatud osas on tunnistaja selgitanud istungil, et ei mäleta, kas midagi räägiti ka, juba kolm aastat on möödas (tl 91). Samuti on tunnistaja puutuvalt kannatanu vigastustesse märkinud, et ei näinud vigastusi ning välja toonud, et kas 6 pidanuks katsuma minema viidates samuti, et ei tundud huvi kannatanu tervise vastu. Seega saab kohtu hinnangul järeldada, et tunnistaja ei pruukinud ka olla sedavõrd süvenenud sündmustesse, mistõttu ilmnevad ka tema ütlustes vastuolud varasemalt avaldatu või teiste osaliste ütlustega.
17. Eelpool toodud põhjustel leiab kohus, et süüdistatava ütlused kannatanu üksnes kukkumise osas, ei ole usaldusväärsed. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused ennastõigustavad. Süüdistataval on põhjust eitada füüsilise vägivalla tarvitamist, lootes seeläbi vastutusest pääseda. Selgust ei too ka tunnistaja V.G. ütlused. Kannatanu ütlused samas langevad kokku temal tuvastatud vigastustega, on ka tervikuna järjepidevad ning neis puuduvad vastuolud kohtuistungil või kohtueelses menetluses ülekuulamisel avaldatuga. Seetõttu kohtul puudub alus pidamaks kannatanu ütlusi ebausaldusväärseteks. Kannatanul V.K.-l esinevad vigastused on tõendatud ning vigastuse iseloomu vaadates on tõenäoline, et need tekkisid süüdistuses kirjeldatud viisil. Ka on kannatanu V.K. ja tunnistaja K.K. ütlustega tõendatud see, et need vigastused kannatanule tekitas Vassili Isakov. Kuigi kannatanu koheselt ei mäletanud sündmust detailselt, arvestab kohus, et tegemist on eaka kannatanuga ning kõnealusest sündmusest on vahepeal möödunud tervelt 3 aastat. Seega on igati mõistetav, et koheselt kõik detailideni kannatanule ei meenu. See aga ei tähenda, et tema ütluste, mis langevad kokku teiste isikuliste ning dokumentaalsete tõenditega, usaldusvääruses oleks põhjust kahelda.
18. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et 14.05.2021 ennelõunasel ajal peale kella 09:06 xxx kortermaja juures pani Vassili Isakov toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, triiklaua pärast tekkinud rüseluse järel V.K. kaotas tasakaalu ja kukkus selili maha. Seejärel lõi Vassili Isakov paaril korral kannatanu V.K. pea kaitseks üles tõstetud käte vastu, millega tekitas kannatanule V.K.-le tervisekahjustusi s.o põrutus-rebimishaav ning pehmete kudede turse paremal kämblal ning kämblaluu murru.  Süüdistus 07.08.2021 episoodis
19. Lisaks süüdistatakse Vassili Isakovi selles, et tema 07.08.2021 kella 21:25 xxx lõi koridoris endist elukaaslast O.B.-d ühel korral rusikaga parema silma piirkonda ning tõukas ta jõuga koridorist magamistuppa, kus O.B. kukkus vastu voodi nurka. Sellega tekitas kannatanu O.B.-le valu ja tervisekahjustuse s.o parema silmalau ja silmaümbruse põrutuse verevalumiga silma ümbruses,
20. roide kinnise murru verevalumiga murru piirkonnas, verevalumi paremal õlal ja õlavarrel ning kaks verevalumit vasakul õlavarrel.
21. Kohtuistungil kuulati üle kannatanu O.B., kes selgitas, et süüdistatavaga elas ta koos 12 aastat. Kooselu lõppes vist aastal
23. augustil 2021 aastal elas ta xxx. Vassili Isakov üüris samas majas korterit viiendal korrusel, kannatanu elab kolmandal korrusel. Proovisid uuesti kokku kolida, aga kaua ei elanud koos.
24. augustil süüdistatav helistas või tuli, küsis, mis sa teed, et võtame natukene. Koos sõideti poodi. Kannatanu, kes ei olnud tarvitanud, juhtis ja talle tundus, et Vassili võib-olla natuke oli. See oli kella 4-5 vahel õhtul. Isakov ostis ühe suure pudeli viskit ja sõideti kannatanu juurde koju. Alkoholi tarbiti köögis. Alguses oli kõik normaalne, kuid alkoholi tarvitades, hakati teineteisele pretensioone esitama. Süüdistatav heitis kannatanule ette, et seoses autoremondiga pidi tuhat eurot talle tagasi maksma, mille kohta märkis kannatanu, et pole palunud remonti teha. Seoses televiisoriga avaldas süüdistatav talle, et soovib seda ära võtta. Kannatanu selgitab, et kui ta süüdistatava praeguse elukaaslase suhtes väljendas ennast halvasti, siis süüdistatav võttis tal õlgadest kinni, võttis kuidagi kätest. Kannatanu läks koridori, et ennast peeglist vaadata. Seisis peegli ees koridoris, ütles süüdistatava elukaaslase kohta halvasti. Siis sai rusikaga vastu silma. Vassili Isakov lõi ühe korra koridoris. Köögis ei löönud, seal oli mingi kähmlus. Sellepärast olid sinikad õlavartel. Kannatanu kukkus koridoris löömise tulemusena. Süüdistatav on suur ja kannatanul on proteesid mõlemas põlves. Löömine ja selle järel kukkumine oli üks tegevus. Kui süüdistatav lõi teda vastu silma siis lendas ta magamistuppa. Lõi ennast vastu voodi nurka. 7 Voodi nurk on terav ja voodi on madal. Lõi ära külje. Läks voodi peale, ei tundnud valu. Võib-olla oli šokis, lihtsalt viskas voodisse pikali. Telefon oli kapi peal ja siis helistas poeg ja Vassili tõmbas telefoni välja. Vassili ütles talle, et kohe hakkab ema tapma, tuleb üks inimene võtab pangakaardi ära ja võtab raha välja. Kannatanut lõi ainult üks kord ja rohkem ei puudutanud. Kannatanu ei teadnud, et poeg kutsus politsei. Siis oli uksekell, ei teadnud, kes seal olla võiks, ei mõelnud, et võib politsei olla. Isakov läks tegi ukse lahti ja siis tuli politsei koos K.V.-ga , kes nägi, et ta on lüüa saanud ja sinikat. Kannatanu ei mäleta, mis ta K.V.-le ja politseile ütles. Ei mäleta isegi, millal temast pilti tehti. Kiirabi ei käinud, teisel päeval ise läks kiirabisse. Tartus käis ja kiirabis Jõgeval ka koos K.V.-ga, kes on poja naise õde. Ei mäleta kui palju alkoholi oli enne tüli ära joonud. Ei joonud võrdselt, Vassilil oli spetsiaalne 100 grammine klaas ja temal väike pits, kuskil 50 grammi. Süüdistatav pidi tarbima väga palju, et oleks aru saada, et on purjus, tervis kandis. Tol hetkel ei mõelnud midagi, kuna oli purjus siis ei tundnud, ei olnud viha, ega solvumist ega valu. Kannatanu meelest ei öelnud ta sel korral politseile midagi. K.V.-ga suhtlemisest mäletab, et kallistas teda ja sellega suhtlus lõppes. Mäletab nutmist. Silmaalune tol hetkel tunda ei andnud. Politsei sõitis minema, tema jäi koju ja läks magama. Isakov läks koos politseiga ära. Järgmisel hommikul tundis kannatanu sellist valu, et oli kõveras, ei saanud voodist püsti tõusta. Näopiirkonnas oli puudutades väga valus. Arsti juurde pöördus poja suunamisel. Poeg saatis tema juurde Ka. koos sõideti kiirabisse ning ta suunati Tartusse EMO-sse, kus sai teha pilti. Kannatanu selgitab, et pidevalt xxxx).
25. Tunnistaja K.V. V. rääkis, et elas aastal 2021 xxx. Õde ja õe mees elavad xxx. Ei olnud tihti sellist asja, et pidi O.B. juures käima, üks kord varem oli ka olnud, aga siis oli kõik korras.
26. augustil 2021 helistas õde, ütles, et Vassili ähvardas tema meest, et tapab ta ema ära. Palus, et tunnistaja läheks ja kontrolliks olukorda. Õe mees helistas emale, aga toru otsas oli Vassili, nad tülitsesid omavahel. Tunnistaja läks xxx aadressile, kus O.B. elab. Kuulis liikumist, proovis korduvalt koputada, aga keegi ust lahti ei teinud. Siis helistas politseisse. Natukese aja möödudes tuli politsei, umbes 10 minutit ootas politseid. Peale politsei tulekut läks natuke aega mööda ja siis tegi Vassili ukse lahti. Vassili Isakov ei olnud kaine. O.B. puhul oli näha, et midagi on valesti ja ta on midagi tarvitanud. O.B. oli kuidagi uimane, see võis olla löögist ja kukkumisest, sest tal olid tugevad peavalud. Kui astus sisse koos politseiga, siis tuli ka O.B. ja tunnistaja nägi kohe, et O.B. silm on sinine. Politsei tegi pilti sellest. O.B. rääkiski politseile, et ta kukkus, Vassili lõi teda. Algusest peale rääkis, et Vassili lõi, näitas täpselt, kuidas oli. Tunnistaja vene keel ei ole hea, aga kui omavahel O.B.-ga räägivad siis O.B. räägib nii eesti kui vene keelt ja kehaliigutustega saab aru temast. Vassili oli sündmuskohal natuke agressiivne, et mida tunnistaja topib enda nina sinna. Kui politsei tegi pildi ära, siis soovitati minna haiglasse, et tuvastada vigastused. Kui politsei lahkus, siis O.B. näitas, et sai hoobi nii tugeva, et lendas koridorist oma voodi nurka ja roiete peal on suur verevalum. Paar päeva hiljem läksid Jõgevale, aga seal peakompuutrit ei tehta ja saadeti Tartusse. Sel hetkel lasi O.B. kohe pildi teha endast kui politsei küsis, aga järgmisel päeval oleks nagu kõhklema hakanud, et kardab. Tartust said dokumendid, et O.B.-l on roided sees. Kannatanu vigastus oli kohutav ikkagi, selline tugevalt lilla (tl 92).
27. Tunnistaja R.T. selgitas, et töötas
28. augustil 2021 patrullpolitseinikuna xxx. Oli tööl koos R.P.. Mäletab kõnealust sündmust, tuli kaks teadet. Esimene, kus teatajaks oli kannatanu poeg, kes on välismaal ja tunneb ema pärast muret, kuna talle olevat helistanud ema elukaaslane ja öelnud, et teeb emale viga. Poeg palus, et politsei läheks ja kontrolliks. See oli õhtupoole, peale kaheksat. Vahetus hakkas kell kaheksa, peale seda, ehk üheksa ajal õhtul. Tunnistaja ütleb, et nad käisid kohal ukse taga xxx tänaval. Koputasid, aga keegi ukse vastu ei tulnud, kuulsid ainult, et televiisor toas mängib. Kuna see hetk ei olnud alust ukse sunniviisiliselt mahavõtmiseks, siis lahkusid. Natuke hiljem, umbes tund või peale, tuli uus väljakutse, helistas uuesti poeg. Elukaaslane olevat uuesti helistanud ja nüüd lubanud kohe ema maha lüüa. Nad läksid kohale. Seal kohapeal oli ka sugulane Ka., kes tuli ka vaatama, kuidas O.B.-l on. Koputasid ja keegi ust ei avanud. Siis ütles läbi ukse kõva häälega, et 8 kasutavad sundi ukse maha võtmisel kuna on alust arvata, et inimene võib olla abitus seisundis. Peale seda tehti uks lahti. Ukse avas Vassili, tunnistaja teadis teda varasemalt. Küsisid, mis siin juhtus. Samal ajal tuli O.B. tagant, paremalt toast välja nende suunas. Vassili ütles, et midagi pole juhtunud. Tunnistaja pani kohe seda tähele, et O.B.-l oli silma all hematoom. Silmnähtavalt tundus, et ta oli alkoholi tarvitanud. O.B. hoidis ennast kuidagi mööda seina äärt ja kõverdatult. Tundus, et O.B. oli šokiseisundis, ta ei julgenud otsa vaadata, ega suutnud midagi öelda. Pöördus kohe sugulase poole. Tundus, et oli hea ja kergem olla, kui sugulane on läheduses. Ta puhkes sugulase kõrval nutma. O.B. proovis kõnetada K.V.-d vaiksema häälega, et Vassili tuli kallale ja lõi. Siis puhkes uuesti nutma. Emotsioonid käisid siia-sinna. Kui O.B. Ka. ütles, et Vassili lõi teda siis Vassili kõrval vastas, et mis löömine, eks ta ise kukkunud on ja muigas selle peale. Vassili oli alkoholi tarvitanud, aga oli täiesti adekvaatne. Ta vastas küsimustele ja tegi koostööd. Materjale seal vormistama ei hakanud. O.B. silma sai fotografeeritud. O.B. kiirabi ei soovinud. Vassili saatsid ära oma korterisse ning O.B.-ga jäi Ka..Tunnistaja nägi ainult silma vigastust, rohkem ei näinud. Vassili puhus ka indikaatorvahendisse, näit oli 0,20 mg/l vist umbes. O.B. puhuda ei suutnud. Ta oli küll joobes, aga mitte nii joobes, et puhuda ei suudaks. Sinna oli vaja pikalt puhuda ja kui hakkas puhuma siis tekkis tal jälle nutuhoog (tl 93-94).
29. Süüdistatav andis istungil ütlusi ning selgitas, et O.B. oli tema elukaaslane 12-13 aastat.
30. aastal kord elasid nagu koos, kord ei elanud.
31. augustis elas süüdistatav xxx. korteris. 07.08.2021 helistas O.B. talle ja ütles, et tule minu juurde, astu läbi, küsis kas tahad juua. Sõitsid autoga poodi, O.B. oli roolis. Süüdistatav võttis mingit alkoholi. O.B. tahtis juua ja tema ostis. Süüdistatav selgitab, et kui kannatanul tuleb tsükkel, siis võib kuu aega juua. Tema ise võtab harva pitsi või kaks. Kannatanu ja tema poeg, kes xxx on, võtsid süüdistatavalt laenu kooselu ajal ja ei ole seda tagasi maksnud. Kannatanu ise palus, et annaks pojale võlgu ja oli tagatiseks sellele, et poeg tagastab raha. Pärast ütles pojale, et ära anna raha tagasi. See ei olnud suur summa, 2 või 3 tuhat.
32. augustil tekkis tüli, sest süüdistatav küsis, et millal annate võla tagasi. Kannatanu ütles, et ei saa seda. Süüdistatav jõi sel päeval klaasi, 100 grammi, alkoholi. Läksid tülli, tema ütles, et läheb ära enda juurde üles, kannatanu palus, et jää siia. Hakkasid jälle vaidlema. Kui kannatanu on purjus, siis on loll. Süüdistatav ise käitub normaalselt kui on purjus. Kannatanul on 100% grupp seoses peaga. Ta on psühhiaatri juures arvel. Süüdistatav ütleb, et tema psüühika on normaalne. Terve õhtu vaidlesid köögis. Süüdistatav viis ta köögist välja kättpidi, ütles, et mine magama, sa oled purjus. Võttis õlgadest kinni, tõstis ja kõik. Võttis õlgadest ja suunas magamistuppa. Kannatanu muidu nürilt istub ja joob, ei hammusta peale ka. Viis kannatanu ainult magamistoa ukseni, läks ise televiisorit vaatama. See on teises toas. Siis kuulis lööki. Tõstis ta veel ülesse. Kannatanu kukkus magamistoas. Kui süüdistatav ta üles tõstis siis kannatanu hakkas jälle armukestest rääkima. Ja siis süüdistatav võib-olla lõi teda. Käega lõi, millega veel. Kuna silma on löödud, siis ilmselt silma. Ei mäleta, kas uurijale rääkis seda. Teab täpselt, mida räägib. Ei tea, miks uurijale ei rääkinud, aga räägib nii nagu tegelikult oli. Küsimusele, kas tema lõi kannatanu silma siniseks, vastas süüdistatav jah, vist jah, kes veel sai teha seda. Kohapeal politseile ei rääkinud, et lõi, kuna kannatanu ise palus, et ei räägiks ja palus, et ust lahti ei teeks. See oli kui politsei esimest korda tuli. Süüdistatav ütles, et teeb ukse lahti, kannatanu ütles, et ta ei teeks. Seal oli vahet 10 minutit esimese ja teise väljasõidu vahel (tl 94 pöördel-99).
33. Sündmuse asetleidmist kinnitab teabesalvestise vaatlusprotokoll Häirekeskusesse tehtud kõnesalvestisest, mis tõendab, et 07.08.2021 laekus kolm kõnet kell 21:25, 22:13 ja 22:
34. Esimeses kõnes kell 21:25 teatas I. O.B., et tema ema O.B. võib olla ohus. Ema endine elukaaslane Vassili Isakov helistas talle ema telefonilt ja ähvardas, et teeb emale viga. Teises kõnes kell 22:13 helistab poeg uuesti ja ütleb, et tüüp võttis telefoni vastu ja ütles, et ema on ära tapetud. Kolmandas kõnes kell 22:28 ütleb teataja, et sellel inimesel ei ole õigust seal olla, ta tungis sinna sisse ning häirekeskuse ametnik avaldab, et näeb, et abi on juba kohapeal (tl 51-56, salvestis plaadil). Seda sama kinnitab ka politsei andmebaasi väljatrükk, mille kohaselt 9 juhtum registreeriti 07.08.2021 kell 21.31 aadressil XXX. Teataja ema eks elukaaslane ähvardas ema juurde minna ja teha emale liiga. Teataja ise on hetkel välismaal. Emaga telefoni teel kontakti pole saanud. Eksmees ähvardas teatajat ema telefoni numbri pealt. Teataja palub politseid kohapeale, kuna kardab ema pärast. Kell 21.55 politseile keegi ust ei avanud, oli kuulda, et TV töötab toas. Kell 21:14 tuli uus teade, et ema eksmees helistas taas teatajale ja ähvardas nüüd ema maha lüüa. Eksmees on suur mees ja ema kardab teda. Teataja ei saa antud hetkel midagi teha, kuna asub xxx. Kell 22:28 helistab teataja uuesti ja ütleb, et isik tungis sinna korterisse õiguseta ja ta ei tohiks seal olla. Kell 22:31 on patrull ukse taga. Keegi ust ei ava. Kell 22:32 sai patrull tuppa sisse. Vassilil tuvastati joove 0,22 mg/L. Kohal ka sugulane Ka.V. (tl 34). Seda, et mitu kutset tuli antud aadressile ning korterisse siseneti viimase kutse järel, mil sündmuskohal oli ka kannatanu sugulane, kinnitas ka tunnistaja R.T..
35. Kohtule tõendina esitatud fotod ja meditsiinidokumendid kinnitavad kannatanu O.B. ütlusi ja tõendavad talle tekitatud vigastusi 07.08.2021 sündmuse järel. Kohapeal käinud patrullekipaaži tehtud fotolt on näha, et kannatanu O.B. parema silma alune on turses ja kergelt sinine (tl 35). Ülekuulamisel 11.08.2021 on tehtud kannatanu O.B. vigastustest samuti fotod. Ülekuulamise ajaks on vigastused välimust muutnud. Fotodelt on näha, et kannatanu parema silma ümbrus on muutunud tumesiniseks, lillakaks ning kohati on näha ka kollaseid piirkondi. Veel on fotografeeritud kannatanu kehal, vasakul küljel asuvat hematoomi ning parema ja vasaku käe õlavarrel asuvaid hematoome (tl 36-40). Kannatanul esinevad vigastusi tõendab ka Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriis nr. EP21278190, millest nähtub, et 09.08.2021 on patsiendil O.B.-l diagnoositud kinnine roidemurd, silmalau ja silmaümbruse kontusioon, paremal periorbitaalne hematoom (tl 44). Ekspertiisiaktist nr 23E-AOI0126 nähtub, et O.B.-l on tuvastatud järgnevad vigastused:
36. roide kinnine murd verevalumiga murru piirkonnas, parema silmalau ja silmaümbruse põrutus verevalumiga silma ümbruses, verevalum paremal õlal ja õlavarrel ning kaks verevalumit vasakul õlavarrel. Eksperdi arvamuse kohaselt parema silmalau ja silmaümbruse põrutus verevalumiga silma ümbruses ning vasaku
37. roide kinnine murd verevalumiga murru piirkonnas võivad olla tekitatud ekspertiisimääruses nimetatud ajal-07.08.
38. Verevalum paremal õlal ja õlavarrel ning kaks verevalumit vasakul õlavarrel on tekitatud eelpool nimetatud vigastuste/tervisekahjustustega samas ajavahemikus. Arvestades tervisekahjustusest paranemise keskmist aega, põhjustavad O.B. vigastused tervisekahjustuse, mis kestab kuni neli nädalat. Kõik O.B.-l esinevad vigastused/tervisekahjustused on iseloomulikud tömbile traumale. Nendest parema silmalau ja silmaümbruse põrutus verevalumiga silma ümbruses võib olla tekitatud ekspertiisimääruses nimetatud viisil löögil kõva tömbi piiratud pinnaga esemega, nt rusikaga vastu paremat silma ning vasaku
39. roide kinnine murd verevalumiga murru piirkonnas kukkumisest vasaku küljega vastu kõva tömpi pinda/eset. Verevalum paremal õlal ja õlavarrel ning kaks verevalumit vasakul õlavarrel võivad olla tekitatud rüseluse käigus (tl 45-48).
40. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed kuna need on vastuoludeta, järjepidevad ja kooskõlas teiste kohtus uuritud tõenditega. Kannatanu on peale sündmuse toimumist kohale tulnud politseile ja sugulasele rääkinud, et Vassili lõi teda. Kohtus ütlusi andnud tunnistaja sugulane Ka. selgitas, et kui politsei oli ära läinud siis O.B. näitas talle, et sai hoobi nii tugeva, et lendas koridorist oma voodi nurka. Samamoodi kirjeldas sündmust kohtus ka kannatanu ise öeldes, et sai ühe löögi rusikaga vastu silma. Kui süüdistatav lõi teda vastu silma siis lendas ta magamistuppa. Lõi ennast vastu voodi nurka. Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist nr. EP21-278190, nähtuvalt on kannatanu 09.08.2021 arstile samuti selgitanud vigastuste tekkepõhjuse kohta teise isiku poolt parema silma piirkonda löömist ja peale seda vasaku rindkere poolega vastu voodi nurka kukkumist. Süüdistatav möönis kohtuistungil et, kui kannatanu hakkas armukestest rääkima, siis võib-olla lõi kannatanut ning täpsustatavatele küsimustele vastates märkis, et käega lõi, millega veel ja 10 kuna silma on löödud, siis ilmselt lõi silma, lisades, et vist lõi tema silma siniseks, kes veel sai teha seda. Kohapeal politseile ei rääkinud, et lõi, kuna kannatanu ise palus, et ei räägiks. Seega nähtub, et rusikaga kannatanu löömist süüdistatav tunnistab. Samas ei tunnista süüdistatav seda, et sellise löögi tulemusel lendas O.B. vastu voodi nurka ja murdis roide. Süüdistatav selgitab selle vigastuse saamise kohta, et viis kannatanu ainult magamistoa ukseni, läks ise televiisorit vaatama siis kuulis lööki/mütsu, tõstis ta üles, kannatanu hakkas rääkima armukestest ja siis võib-olla lõi teda (tl 98 pöördel). Kaitsja hinnangul kuna ei ole välistatud, et roidemurd on saadud O.B.-l kukkumisest palub ta see osa süüdistusest välja jätta. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlustega tõendatud, et roidemurd tekkis süüdistatava tegevuse tagajärjel. Kannatanu selgitas kohtule, et kukkus löömise tulemusena. Süüdistatav on suure kehaehitusega ning kasvult oluliselt suurem kui kannatanu. Kannatanul on tema avaldatu kohaselt proteesid mõlemas põlves, iga tõukamise järel võib kukkuda. Kannatanu on järjepidevalt avaldanud sündmuskohal sugulasele, politseile, arstile ning vande all kohtule ütlusi andes, et tegemist oli ühe löögiga, mille tulemusel ta paiskus voodi vastu. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused eluliselt usutavad ning kannatanu kirjeldatuga langevad kokku ka temal tuvastatud vigastused. Süüdistatav on suurt kasvu mees ning kannatanu väikest kasvu naisterahvas. Hinnates kannatanu vigastusi silma piirkonnas siis pidi löök olema üsna tugev ning on usutav, et selle löögi tulemusena kannatanu võis paiskuda vastu voodi nurka ning murda roide, saades ka hematoomi samas piirkonnas. Kuigi kannatanu on avaldanud, et tal on kukkumisi olnud, seoses peaga, tõi ta välja et langetõbe diagnoositud tal ei ole ning kukkumisi on olnud kaks korda.
41. Kokkuvõtlikult on kohtu hinnangul tõendatud, et 07.08.2021 said kokku süüdistatav ja kannatanu ning kannatanu juures xxx köögis tarvitati alkoholi. Üks hetk tekkis nende vahel verbaalne vaidlus ning suunduti koridori, kus süüdistatav lõi ühe korra O.B.-d rusikaga parema silma piirkonda, mille tulemusel O.B. kukkus vastu voodi nurka. Sellega tekitas Vassili Isakov O.B.-le tervisekahjustuse s.o parema silmalau ja silmaümbruse põrutuse verevalumiga silma ümbruses ja
42. roide kinnise murru verevalumiga murru piirkonnas. Kohtule ei nähtu, et kannatanu õlgadel tuvastatud sinikad oleksid süüdistatavale etteheidetava käitumise – so ühel korral parema silma vastu löömise – tagajärg, mida kinnitas ka kannatanu omapoolsetes ütlustes.  Kokkuvõte ning õiguslik hinnang
43. Kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Karistusõiguse teooria kohaselt on valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne). Kehaline väärkohtlemine täidab § 121 lg 1 koosseisu üksnes juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses.
44. Antud süüdistuse raames tuvastas kohus süüdistatava poolt süüdistuse 2-s episoodis kirjeldatud tegude toimepanemise: 1) 14.05.2021 ennelõunasel ajal V.K. triikimislauga löömine ning 2) 07.08.2021.a. kella 21:25 paiku O.B. rusikaga näkku löömine.
45. Löömine tegevusena kujutab endast kehalist väärkohtlemist ja ei ole normaalses inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav. Lisaks kehalise väärkohtlemise tuvastamisele on koosseisu täitmiseks nõutav, et isikule tekitataks sellise teoga ka valu. Seetõttu ei eelda süüdlase vastutusele võtmine KarS § 121 järgi vältimatult tervisekahjustuse tuvastamist. Kannatanu V.K.-l andis kohtus ütlusi, kus selgitas, et tundis kukkumisel valu. Kuigi triiklauaga löömisel 11 valu tundmist ei ole kannatanu avaldanud, on tuvastatud kannatanul haav ja kämblaluu murd, s.o tervisekahjustused. Kannatanu O.B. selgitas, et ta ründe ajal valu ei tundnud, oli ka shokis. Kannatanu võtab ka pidevalt valuvaigisteid, Tramadoli, peavalude jaoks, ka oli ta sel päeval alkoholi tarbinud. Olenemata valu mittetundmisest, tekkisid kannatanul ründe tagajärjel tervisekahjustused: verevalum parema silma piirkonnas ja
46. roide murd koos verevalumiga selle ümbruses. Seega on täidetud KarS § 121 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.
47. Kohtu hinnangul vastab Vassili Isakovi käitumine KarS § 121 lg 2 p 3 kvalifitseerivale tunnusele – see on toime pandud korduvalt. Kvalifitseeriva tunnusena korduvuse sisustamist on Riigikohus käsitlenud lahendis nr 1-19-
48. Riigikohtu lahendis on välja toodud, et oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). Kuivõrd kohus on käesolevas asjas tuvastanud vägivalla kasutamise kahes episoodis, on tõendatud KarS § 121 lg 2 p 3 nimetatud kvalifitseeriva tunnuse – korduvuse – olemasolu.
49. KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 lg 1 sätestatud tegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 6). Kohtu hinnangul pani Vassili Isakov temale süüksarvatavad teod toime KarS § 16 lg 3 kohaselt otsese tahtlusega, ehk siis toimepanija teadis, et paneb toime kehalise väärkohtlemise, mis põhjustab kannatanutele vähemalt füüsilist valu ja/või tervisekahjustuse. Lüües kannatanut V.K. metalljalgadega triikimislauaga ning endast oluliselt väiksemat naisterahvast kannatanut O.B.-d rusikaga näkku pidas süüdistatav välise teopildi põhjal vähemalt võimalikuks ja möönis, et tekitab taolise tegevusega kannatanutele füüsilist valu ja võib tekitada tervisekahjustusi. Nende järelmite saabumine on ettenähtav ka igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
50. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Seega on Vassili Isakov kehaliselt väärkoheldes kannatanuid V.K. ning O.B.-d realiseerinud KarS § 121 lg 2 p 3 ette nähtud kuriteokoosseisu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud. Samuti on Vassili Isakov süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Süüdistatav Vassili Isakov tuleb tema poolt toime pandud kuritegudes KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada. (II) Karistus
51. KarS § 121 lg 2 p 3 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
52. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.
53. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav 12 karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
54. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).
55. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-176-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
56. Sanktsiooni keskmine KarS § 121 lg 2 p 3 kohaselt on 2 aastat 6 kuud vangistust. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kohus tuvastas eelpool, et süüdistatav Vassili Isakov pani toime kaks kehalise väärkohtlemise episoodi kahe erineva kannatanu suhtes. Konflikt kannatanu V.K.-ga tekkis triikimislaua pärast. Vassili Isakov väitis, et tegemist oli tema triikimislauaga, V.K. arvas, et see oli toodud prügikasti juurde äraviskamiseks ja tahtis seda metalli kogumise eesmärgil ära viia. Konflikt päädis sellega, et süüdistatav lõi kannatanut triikimislauaga vastu kätt. Konflikt teise kannatanu O.B.-ga tekkis ühise alkoholi tarvitamise käigus. Kohus arvestab, et rünnete tagajärjel tekitatud tervisekahjustused kannatanutele ei olnud väga rasked -V.K.-l kämblaluu murd ja O.B.-l hematoomid ning 9.roide murd. O.B.-le lõi süüdistatav vaid ühe korra, süüdistatav tunnistab selle episoodi toimepanemist ning on avaldanud ka kahetsust. Eelöeldu alusel saab tegude toimepanemise asjaolusid arvestades hinnata süüdistatava süü suurust keskmisest väiksemaks.
57. Kohtu hinnangul esineb käesoleval juhul KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Vassili Isakov tunnistas ühe kannatanu O.B. löömist ning avaldas kohtuistungil selles osas kahetsust. Karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 3 alusel kuriteo toimepanemine kõrges eas inimese vastu. Üks kannatanutest V.K. oli kuriteo toimepanemise ajal 75-aastane. Riigikohtu praktika kohaselt võib kõrges eas olevaks pidada juba vanaduspensioniealist inimest (RKKK nr 3-1-1-93-12, p. 9.2).
58. Vassili Isakovil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Viimati toimepandud vägivallaepisoodist on möödas peaaegu 3 aastat ning selle aja jooksul on Vassili Isakov suutnud elada seadusekuulekat elu, mistõttu ei tingi eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused karistuse raskendamist. Kohtu hinnangul ei tule rahalise karistuse mõistmine antud juhul kõne alla arvestades teo iseloomu – süüdistatav on siiski tekitanud kahe ründega tervsekahjustused kahele kannatanule. Samuti ei oleks süüdistatava majanduslikku olukorda arvestades rahaline karistus põhjendatud. Vassili Isakov on töövõimetuspensionär ja tal ei ole ka püsivat töökohta, mistõttu on tema sissetulek väike. Tasumisele kuuluvad ka menetluskulud, seega on eos näha, et isik ei suudaks mõistetavat rahalist karistust täita.
59. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Vassili Isakovile tuleb mõista KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest sanktsiooni esimese kolmandiku määrast väiksem karistus, s.o 10 kuud vangistust. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumise raskust, vahepeal möödunud 3-e aasta jooksul süüdistatava seadusekuulekat käitumist ning teisi kuriteo asjaolusid, on põhjendatud jätta vangistuse KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata kui Vassili Isakov ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Selline karistus on kohtu hinnangul kohane suunamaks isikut edaspidiselt seadusekuulekale käitumisele. (III) Menetluskulud 13 44.

§ 306

lg 1 p 14 paneb kohtule kohustuse otsustada, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 45.

§ 175

lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus ja kohtus on Vassili Isakovi kaitsjale Rein Napale välja mõistetud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 1206,86 euro ulatuses: 129,60 eurot (tl 69-72), 1077,26 eurot (tl 100-101). 46.

§ 175

lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuludeks kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale

§ 178kohaselt makstavad summad.

Senises menetluses on tunnistajatele makstud kokku 35,96 eurot: tunnistajale R.T.-le istungil osalemisega seotud transpordile tehtud kulud on hüvitamisele määratud summas 20 eurot (tl 115) ning tunnistajale V.G.-le istungil osalemisega seotud transpordile tehtud kulud on hüvitamisele määratud summas 15,96 (tl 114), millised loeb kohus menetluskulude hulka. 47.

§ 175

lg 3 alusel on Vassili Isakovi poolt tasumisele kuuluvateks menetluskuludeks ekspertiisikulud summas kokku 122 eurot: isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61 eurot, (ekspertiisiakt nr 21E-LÕI0062, tl 32), isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61 eurot, (ekspertiisiakt nr 23E-AOI0126, tl 49). 48. Menetluskulu hulka kuulub ka sundraha, mis on

§ 179

lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 1230 eurot.

1. Seega kriminaalmenetluse +1230=2594,82). kulu kokku on 2594,82 eurot (1206,86+35,96+122
2. Viidates süüdistatava majanduslikule olukorrale, palus kaitsja kaaluda kohtul võimalust jätta osa menetluskuludest riigi kanda ja väljamõistetav menetluskulude osa määrata tasumisele ühe aasta jooksul. Süüdistatav avaldas, et tal on osaline töövõime. Hetkel ta tööl ei käi ning tema sissetulekuks on xxx. Kohus peab põhjendatuks

§ 180

lg 3 alusel jätta 1/3 menetluskuludest, s.o 864,94 eurot riigi kanda ning ülejäänud osa, s.o 1729,88 eurot mõista välja süüdistatavalt võimaldades need tasuda ositi 1 aasta jooksul. (IV) CD- plaadid 51. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-18-5732 p-s 125 selgitanud, et kriminaalasja materjale talletavad CD-plaadid on

§ 1601

lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist

§ 126

lg 3 p-s 1 ega

§ 126lg-s 5 nimetatud objektiga.

Seega puudub vajadus kohtu poolt eraldi otsustuseks ka seoses käesoleva kriminaalasja osaks olevate CD- plaatidega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak 14