Obsah (9)

§ 424§ 68§ 73§ 63§ 65§ 329§ 16§ 55§ 56

1-24-4562 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. august 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-4562 (24231752711) Kohtunik Margit Roots-Dervishi Kohtuist

) § 424 lg 2 ja § 329 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav Andrus Ausner – isikukood: 36808060262; xxx kodakondsus; elukoht: xxx; emakeel: xxx keel; xxx; töökoht: xxx; 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati Harju Maakohtu 10. mai 2024 otsusega nr 1-24-2717 karistatud

§ 424lg 2 järgi Kr

MS § 238 lg 2 ja

§ 68

lg 1 alusel vangistusega 10 kuud 18 päeva, millest

§ 73

lg 2 alusel kuulus koheselt ära kandmisele 14 päeva vangistust ja ülejäänud 10 kuud 4 päeva vangistust jäi tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga (katseaja algus

1. mai 2024). Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest Tõkend Ei ole kohaldatud (KrMS § 217 lg 1 alusel kahtlustatavana kinni peetud
2. augustil 2024 kell 21.42) Kaitsja Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku KrMS § 2565 lg 1 p-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3, kohus otsustas:
3. Tunnistada Andrus Ausner süüdi

§ 424

lg 2 ja § 329 järgi ning mõista temale 1-24-4562

§ 63lg 1 alusel karistuseks 9 kuud vangistust, vähendades seda Kr

MS § 238 lg 2 alusel 6 kuu pikkuse vangistuseni. 2.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 10.

mai 2024 otsusega nr 1-24-2717 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (10 kuud 4 päeva) ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta 4 kuud ja 4 päeva. 3.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5.-7.

august 2024 s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks on 1 aasta 4 kuud ja 1 päev vangistust.

1. Ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist arvestada alates Andrus Ausneri karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest.
2. Vabastada isik kinnipidamiselt kohtusaalis.
3. Mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx, mis on teisaldatud politseiparklasse aadressile Rahumäe tee 6/1, Tallinn – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule või tema poolt volitatud isikule.
4. Andrus Ausnerilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena määratud kaitsja tasu 204,96 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast ½, s.o 615 euro ehk kokku 819,96 eurot.
5. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu vähemalt 68,33 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
6. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav
7. september
8. Tervikotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
9. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav
10. september
11. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil 2 1-24-4562 menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS
12. Andrus Ausnerit süüdistatakse selles, et tema, olles
13. mai 2024 Harju Maakohtu otsusega 1-24-2717 karistatud

§ 424lg 2 järgi, juhtis tahtlikult uuesti 5.

augustil 2024 kell 21:42 ajal Tallinnas Pikasilma 19/1 juures suunaga Reidi tee poole mootorsõidukit xxx numbrimärgiga xxx, olles joobeseisundis, (tõendusliku alkomeetri näit 1,02 +/- 0,10 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,92 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Juht ei tohi olla Liiklusseaduse lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega süüdistatav pani korduvalt toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424lg 2 järgi.

1. Samuti tema hoidis tahtlikult kõrvale Harju Maakohtu otsusega 1-24-2717 mõistetud ja täitmisele pööratud karistuse täitmisest, millega lisakaristusena võeti j/õ ära 3 kuuks 18.mai 2024 -
2. august 2024 juhtides
3. augustil 2024 kell 21:42 ajal Tallinnas Pikasilma 19/1 juures suunaga Reidi tee poole mootorsõidukit xxx numbrimärgiga xxx Seega süüdistatav pani toime kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise ehk

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3.

Kohus käsitleb esmalt A. Ausnerile esitatud süüdistust (I). Seejärel peatub kohus A. Ausnerile mõistetaval karistusel (II). Lõpuks lahendab kohus menetluskuludega seonduva (III). (I) Süüdistus

§ 424lg 2 järgi 4.

A. Ausnerile heidetakse ette

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemist, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist, kui see on toime pandud korduvalt.

1. Kriminaaltoimiku materjalidest on tuvastatav, et A. Ausner peeti
2. augustil 2024 kell 21.42 Tallinn, Pikksilma 19/1 kahtlustatavana kinni (dtl 1-3).
3. augusti 2024 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on A. Ausner LS § 91 lg 2 p 2 ja LS § 91 lg 2 p 3 3 1-24-4562 alusel
4. augustil 2024 sõiduki xxx numbrimärgiga xxx juhtimiselt kõrvaldatud, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õigus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (dtl 27). A. Ausneri poolt mootorsõiduki joobes juhtimise fakti kinnitavad ka tunnistaja politseiametniku R. L ütlused. Nimelt täites
5. augustil 2024 kell 21.42 teenistusülesandeid Tallinna Vanasadama D-terminalis aadressil Pikksilma 19/1 peatas ta musta värvi sõiduki xxx registreerimisnumbriga xxx, mis liikus Pikksilma 19/1 suunaga Reidi tee poole. Sõidukit juhtis A. Ausner (isikukood 36808060262). Juhi suust oli tunda alkoholilõhna, mistõttu palus tunnistaja isikul puhuda indikaatorvahendisse, näit oli 0,97 mg/l. Lisaks selgus politsei andmebaasist, et isikul on juhtimisõigus peatatud karistusena kuni
6. august 2024 (dtl 22-23). Tuvastatud joovet tõendab
7. augusti 2024 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (dtl 25). Lisaks kontrolliti A. Ausneri joovet taadeldud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE, mille näidud olid 1,05 mg ja 1,02 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-10 mg/l süüdistatava kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,92 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja R. L, kasutades taadeldud mõõtevahendit (taatlustunnistuse nr TTRC-24/00059) ja järgides mõõtemetoodikat (dtl 30). Lisaks nähtub joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist, et A. Ausneril esines joobele viitavate tunnustena silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, kiire ja aeglane kõne, häired aja-, isiku ja kohatajus ning samuti käitumises rahutus, unisus, higistamine ja värisemine (dtl 26).
8. Kuriteo toimepanemine on tõendatud ka A. Ausneri ütlustega, kes kinnitas, et juhtis
9. augustil 2024 mootorsõidukit, olles alkoholi joobeseisundis. Selgitas lisaks, et tuli Soomest autoga Helsingi-Tallinna laeva pardale ning leppis infoletis kokku inimesega, kes lubas edastada info mahalaadijatele, et keegi sõidaks tema autoga pärast laeva pealt maha. Kuna oli kindel, et keegi sõidab tema sõidukiga maha, siis otsustas võtta alkoholi ja jõi ära paari tunniga ca 400 ml. Kui laev saabus Tallinna sadamasse, siis läks auto juurde ootama, kuni tuli laevatöötaja ja ütles, et keegi tema sõidukiga ära ei sõida. Tal ei olnud muud valikut kui istuda ise sõiduki rooli, kuna tema sõiduk oli teistel ees. Istus rooli ainult selleks, et laevalt maha sõita parklasse ja kutsuda autole treiler. Kui sõitis kai peale, siis tuli tema juurde politsei, ta pandi puhuma ja selgus, et ta on alkoholijoove. Ta kõrvaldati sõiduki juhtimiselt ja toimetati tõendusliku alkomeetri juurde, millega tuvastati kriminaalne joove (dtl 15-17).
10. A. Ausner rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Praegusel juhul sisaldus isiku väljahingatava õhu ühes liitris 0,92 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega oli A. Ausner kahtlemata joobeseisundis.
11. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et A. Ausner juhtis
12. augustil 2024 mootorsõidukit Audi A4 numbrimärgiga xxx joobeseisundis. 4 1-24-4562
13. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt (dtl 9-10) on A. Ausneril kaks kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Nimelt on teda viimati Harju Maakohtu
14. mai 2024 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-24-2717 karistatud

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest (tegu toime pandud 9.

mai 2024). Samuti on teda karistatud Harju Maakohtu 7. detsembri 2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-217542

§ 424lg 1 järgi (tegu toime pandud 10.

oktoobril 2021). Seega on A. Ausneri puhul tegemist isikuga, kes on korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud ja selline tegu vastab

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivsele koosseisule.

10. Kohus leiab, et A. Ausner on teo toime pannud kavatsetult (

§ 16lg 2).

Tahtluse hindamisel võtab kohus arvesse A. Ausneri ütluseid, mille kohaselt istus ta sõiduki rooli hoolimata sellest, et teadis, et oli varasemalt ära joonud ca 400 ml alkoholi. Seega oli A. Ausner teadlik sellest, et sõidukit juhtima asudes ei olnud ta kaine. A. Ausner oli sealjuures ka teadlik sellest, et tal on kehtiv kriminaalkaristus mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Eelöeldust hoolimata otsustas ta siiski mootorsõiduki rooli istuda ja seda juhtida. Tahtluse kontekstis ei oma tähtsust A. Ausneri poolsed selgitused, mille kohaselt enne laeval alkoholi jooma asumist korraldas ta infoletis tema sõiduki laevalt mahalaadimise selleks, et ta ei peaks ise rooli istuma. Esiteks ei ole kohtu hinnangul A. Ausneri seesugune väide kuigi usutav. Isegi, kui eeldada, et mingi taoline jutuajamine kellegagi oli, ei saanud ka A. Ausner olla seesuguses kokkuleppes täiesti kindel, sest nagu ka A. Ausner ise selgitas, leppis ta kokku inimesega, kes lubas edastada info mahalaadijatele. Kas seda ka päriselt tehti või kas selline kokkuleppe kindlalt olemas oli, ei saanud A. Ausner küll eeldada. Sealjuures teadis A. Ausner väga hästi, et mootorsõidukiga tuleb laeva pealt maha sõita. Veelgi enam, A. Ausner oli teadlik sellestki, et tal on ka keeld mootorsõidukit juhtida, sest eelmise kohtuotsusega võeti talt ära ka mootorsõiduki juhtimisõigus. Just eelöeldu seab A. Ausneri selgitused võimaliku kokkuleppe osas veelgi rohkem kahtluse alla, kuivõrd A. Ausner oleks pidanud juba enne laeva peale minekut korraldama kõik selliselt, et keegi teine tema mootorsõidukiga ka laeva pealt maha sõidaks. Eeltoodut kokku võttes oli A. Ausneri käitumine eesmärgipärane ja teadlik tegevus, st A. Ausner sai aru, et ta on juhile keelatud seisundis, kuid hoolimata sellest asus ta mootorsõidukit juhtima. Selline käitumine on vaadeldav süüteo toimepanemisena kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 11. Seega täidab A. Ausneri tegu

§ 424lg 2 süüteokoosseisu.

Süüdistus

§ 329järgi 12.

A. Ausnerile heidetakse ette ka

§ 329

järgi kvalifitseeritud tegu, s.o kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumist.

1. Harju Maakohtu
2. mai 2024 kohtuotsusest nr 1-24-2717 nähtub, et A. Ausneri tunnistati süüdi

§ 424lg 2 järgi ja talle mõisteti karistusena vangistus 1 aasta ja 4 kuud, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 sätete kohaselt 10 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistuseni. Karistusaja hulka arvati tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 9-10.mai 2024 (2 päeva) ja kandmata karistuseks loeti 10 kuud ja 18 päeva vangistust.

§ 73

lg 2 alusel kuulus koheselt ära kandmisele 14 päeva vangistust, ülejäänud vangistuse osa (10 kuud ja 4 päeva) jäi tingimisi täitmisele pööramata, kui A. Ausner ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja 5 1-24-4562 jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks määratud põhikaristusele võeti A. Ausnerilt lisakaristusena ära ka mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 18. mail 2024. Detailandmete päringust (dtl 34) nähtub, et juhtimisõiguse peatamise äravõtmise lõpuna on märgitud 31. august 2024, mis on põhjendatav sellega, et

§ 55

lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Arvestades, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et A. Ausner juhtis mootorsõidukit 5. augustil 2024, on A. Ausner teo toime pannud ajal, mil tal oli kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud. 14. Subjektiivsest küljest on ka

§ 329

järgi kvalifitseeritav tegu toime pandud kavatsetusega (

§ 16lg 2).

Nii teadis A. Ausner tema suhtes

1. mai 2024 tehtud kohtuotsusest ning kohtuotsusega määratud lisakaristusest mitte juhtida mootorsõidukit, kuid hoolimata eelöeldust asus ta mootorsõidukit (alkoholijoobes) juhtima. A. Ausneri käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus – ta teadis, et tal on keelatud sõita, kuid hoolimata sellest asus ta mootorsõiduki rooli ja asus seda juhtima. Kohtu küsimustele vastates selgitas A. Ausner omalt poolt, et ta ei ole sõitnud, aga see oli sunniviisiline sõit. Eelöeldu kinnitab kohtu hinnangul A. Ausneri eesmärgipärast ja teadlikku tegevust, st ta oli teadlik oma tegevuse keelatusest, kuid siiski asus mootorsõidukit juhtima. Selline käitumine on vaadeldav süüteo toimepanemisena kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et A. Ausner hoidis teadlikult kõrvale lisakaristuse täitmisest, seega täidab A. Ausneri tegu

§ 329süüteokoosseisu.

(II) Karistus 16. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 17.

424 lg 2 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud kuni neljaaastane vangistus ja

§ 329

järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

1. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et A. Ausner juhtis
2. augustil 2024 mootorsõidukit joobeseisundis ning oma tegevusega, s.o mootorsõiduki juhtimisega hoidis ta ka teadlikult kõrvale eelmise kohtuotsusega mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest. Kohtu hinnangul on karistusõiguslikult tegemist ühe teoga ja käsitatav ühe käitumisaktina. See on kantud ühtsest tahtlusest ja on ajalis-ruumiliselt omavahel seotud. Seega on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes ja ka teadlikult lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumine objektiivselt vaadeldav ühtse kokku kuuluva teona, mistõttu tuleb karistuse mõistmisel juhinduda

§ 63lg-st 1.

19. Vastavalt

§ 63

lg-le 1 määratakse või mõistetakse sellisel juhul isikule üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Eelnevast nähtub, et raskeima karistuse näeb ette

§ 424lg 2.

Seega tuleb karistus A. Ausnerile mõista

§ 424lg 2 alusel.

6 1-24-4562 20. Hinnates A. Ausneri süü suurust talle

§ 424

lg 2 järgi etteheidetava kuriteo toimepanemisel, tuleb esiteks võtta arvesse isiku joobe suurust. Kuna alkoholijoobe puhul on mootorsõiduki juhtimise keeld seotud alkoholi määraga veres või väljahingatavas õhus, sõltub A. Ausneri süü esiteks sellest, kui palju ületas tema väljahingatava õhu alkoholisisaldus piirmäära, millest alates on mootorsõiduki juhtimine keelatud. Süüdistataval tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,92 mg/l. Võttes arvesse, et LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud piirmääraks, millest alates loetakse isik joobes olevaks, on 0,75 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta, saab öelda, et tema väljahingatava õhu alkoholisisaldus oli tunduvalt üle piirmäära.

1. Mootorsõiduki joobes olles juhtimise ohtlikkus sõltub ka teo toimepanemise kohast ja ajast. Süüdistuse kohaselt juhtis A. Ausner autot joobes olles ajal, mil toimus mootorsõidukite väljumine laevalt. Tegemist on kahtlemata olukorraga, kus manööverdamiseks on kitsamad olud ning liiklus laevalt maha sõites kahtlemata tihe. Kohtu hinnangul ei vähenda A. Ausneri süüd asjaolu, et ta oli väidetavalt sunnitud ise enda mootorsõidukiga laevalt maha sõitma, kuivõrd teised mootorsõidukid ei saanud tema seisva sõiduki tõttu samuti laevalt maha sõita. A. Ausner pani ise end oma tegevusega taolisesse olukorda (tarvitades mh laevas sõidu ajal alkoholi) ega taganud tema mootorsõiduki laevalt maha transportimiseks asjakohast abi. Ja seda olukorras, kus A. Ausner oli väga hästi teadlik, et teda on kõigest 3 kuud tagasi karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest (kusjuures samas Sadama piirkonnas) ning mh puudus tal ka
2. augustil 2024 jätkuvalt juhtimisõigus. Mootorsõiduki juhina oli A. Ausneri kohustus tagada ja korraldada mootorsõiduki vedu Eesti Vabariiki seaduseid rikkumata. Vabandused teo sunniviisilisusest ei ole ei vabandav ega ka süüd vähendav ega välistav asjaolu. Mootorsõiduki joobes juhtimine on oma olemuselt juba iseenesest ohudelikt.
3. Kohtuistungil avaldas A. Ausner toimepandu suhtes kahetsust, mida kohus peab karistust kergendavaks asjaoluks. Samas tuleb eripreventiivsest aspektist arvestada A. Ausneri tegude korduvust ning asjaolu, et tegu on toime pandud katseajal. Sealjuures on märkimisväärne viimase, s.o
4. mai 2024 kohtuotsusega mõistetud karistuse (tegu
5. mai 2024) ja praeguse teo, s.o
6. augusti 2024 teo vahele jääv äärmiselt lühike ajavahemik: kõigest ca 3 kuud (2 kuud ja 27 päeva). A. Ausner ei ole temale mõistetud eelnevast karistusest mitte mingeid järeldusi teinud, seda enam, et teda karistati mh ka nn šokivangistusega ehk 14 päeva pikkuse reaalse vangistusega. Samas karistati A. Ausnerit mootorsõiduki juhtimise eest ka Harju Maakohtu
7. detsembri 2021 kohtuotsusega (tegu
8. oktoober 2021). Tõsi, esimese ja teise karistuse vahele jäi küllaltki pikk ajavahemik – ca 3 aastat – kuid seevastu praeguse menetluse esemeks oleva teo on A. Ausner toime pannud vähem kui 3 kuud pärast viimast süüdimõistvat kohtuotsust.
9. A. Ausneri süüd suurendavaks on ka asjaolu, et oma teoga on ta toime pannud kaks rikkumist – nii mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kui ka mootorsõiduki juhtimine ajal, mil tal puudus juhtimisõigus. Kõik koostoimes näitab A. Ausneri suhtumist mootorsõiduki joobes juhtimise keeldu kui ka keeldu mootorsõidukit juhtida juhtimisõiguse puudumise tõttu. Kohtu hinnangul iseloomustab A. Ausneri suhtumist mootorsõiduki joobes juhtimise keeldu asjaolu, et ta istus mootorsõiduki rooli teadlikult, sest ta oli just laeva peal tarvitanud vähemalt 400 ml alkoholi. Ta teadis, et tal on keelatud sellises seisundis mootorsõidukit 7 1-24-4562 juhtida, rääkimata tema teadlikkusest tema suhtes tehtud viimasest kohtuotsusest. A. Ausner teadis väga hästi, mis on tema jaoks kaalul. Ta tunnistas seda kohtuistungil ka ise. Et A. Ausner asus väidetavalt alles laevas otsima võimalusi selleks, et keegi tema mootorsõidukiga laevalt maha sõidaks, näitab omakorda tema ükskõikset suhtumist tema poolt toime pandud õigusrikkumistele ja õiguskorda üldiselt.
10. Kõike eeltoodut silmas pidades ei saa pidada A. Ausneri süüd väikeseks. A. Ausner näitab oma tegevusega suhtumist õiguskorda ning ei nähtu, et ta saaks aru oma teo keelatusest. Hoolimata istungil avaldatud kahetsusest, selgitas ta siiski korduvalt, et tegemist oli nö sunniviisilise sõiduga, et lihtsalt midagi muud ei jäänud üle, et tegelikult ei ole ta sõitnud. Kohtu hinnangul on A. Ausneri selgitused lihtsalt otsitud, püüdmaks oma süüd võimalikult väikseks teha. Praegusel juhul ei saa mööda vaadata kahe viimase teo vahele jäävast üliväikesest ajavahemikust ja A. Ausneri käitumisest – kavatsetult ja teadlikult mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis olukorras, kus A. Ausner teadis nii kaasnevatest riskidest uue kuriteo toimepanemisega (liiati veel samaliigilisega) kui ka sellest, et tal ei olnud lubatud mootorsõidukit üleüldse juhtida. Kõik koostoimes viitab iseenesest sellele, et tegemist ei ole vähetähtsa süüteoga.
11. Kuigi kohtu hinnangul tuleb A. Ausneri süüd hinnata keskmiseks, õigustab praegusel juhul alla sanktsiooni keskmise määra jääva karistuse mõistmist karistust kergendava asjaolu esinemine, s.o süü tunnistamine, kahetsus. Üldpreventsiooni seisukohalt tuleb arvestada, et mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis peetakse üheks ohtlikumaks ja taunitavamaks liiklusnõuete rikkumiseks. Kohus peab A. Ausneri süü suurusele vastavaks karistusmääraks 9 kuu pikkust vangistust. Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes A. Ausnerile karistuseks 6 kuud vangistust. Kuna A. Ausner pani uue(d) teod toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, tuleb

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 10.

mai 2024 otsusega nr 1-24-2717 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (10 kuud 4 päeva) ning kohtuotsuste kogumis mõista liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta 4 kuud ja 4 päeva.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5.-7.

august 2024 s.o 3 päeva ja lõplikuks kanda jäävaks karistuseks lugeda 1 aasta 4 kuud ja 1 päev vangistust. Kuigi

§ 424

lg 4 p 2 kohaselt

§ 424

lg 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist, ei ole käesoleval juhul A. Ausneri puhul see võimalik, sest teo toimepanemise ajal tal juhtimisõigus puudus.

1. Kohtuistungil avaldas süüdistatav soovi teha üldkasulikku tööd ja seda taotlust toetas ka kaitsja. Iseenesest taotles seesugust karistust ka prokurör. Kohtu hinnangul ei ole aga A. Ausneri karistuse asendamine üldkasuliku tööga põhjendatud. A. Ausner on oma käitumisega katseajal näidanud tema ükskõikset suhtumist õiguskorda ning tema suhtes tehtud kohtuotsusesse ja sellega määratud karistusse. Samaliigilise teo toimepanemisega eelmise kohtuotsusega määratud katseajal ja sedavõrd lühikese ajavahemiku järel (sh peale šokivangistuselt vabanemist) näitas A. Ausner, et kerge karistus siiski ei mõjuta teda uue kuriteo toimepanemisest hoiduma. Ta asus katseajal olles katseaja tingimusi rikkuma kõige raskeimal võimalikul moel, s.o pannes uuesti toime täpselt samaliigilise kuriteo ja lisaks realiseeris ta oma käitumisega kaks kuritegu, sh juhtis mootorsõidukit ajal, kui tal oli see 8 1-24-4562 keelatud. Ja just seetõttu leiab kohus, et arvestades A. Ausneri käitumist ja suhtumist toimepandusse ning eelnevalt mõistetud karistusse, ei ole A. Ausneri puhul põhjendatud mõistetava vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. A. Ausneri teosüü on selleks liiga suur. Kui süüdistatavale ei avaldanud mõju reaalne vangistus (mis sest, et lühiajaline), puudub kohtul igasugune veendumus, et vajalikku hoiatavat mõju motiveerimaks A. Ausnerit edaspidi hoiduma (sarnastest) õigusrikkumisest, avaldaks vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. A. Ausner teadis, et korduv joobeseisundis sõiduki juhtimine on karistatav ainult vangistusega, kuid sellegipoolest asus ta sõidukit juhtima. Seega ei ole varasem šokivangistus süüdistatavale mõju avaldanud. Sestap tuleb süüdistavale mõista isiku vabadust piirav karistus reaalse vangistuse näol. (III) Menetluskulud
2. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 alusel on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.
3. A. Ausneri menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 204,96 eurot. Samuti kuulub A. Ausnerilt väljamõistmisele KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 256 2 lg 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast ½, s.o 615 eurot. Seega menetluskulud kokku on 819,96 eurot. Arvestades A. Ausneri majanduslikku olukorda määrab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 68,33 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 9