KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-356 Haldusasi Xi kaebus Kaitseressurssid

) § 15 lg 3 alusel kaebajale kätte 28.08.2023 (dtl 71) ning edastati 28.07.2023 ja 18.09.2023 kaebaja rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressile xxxxxxxxx. Samuti teavitati kaebajat sunniraha rakendamisest 15.11.2023 teatisega (dtl 72-74), mis toimetati kaebajale

§ 15

lg 3 alusel kätte 15.12.2023 (dtl 75).

§ 15

lg 3 võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui on tehtud toimingud dokumendi kättetoimetamiseks ja dokument on jõudnud kohta, kus kättesaamise riski peab kandma saaja. See põhimõte kehtib ka juhul, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi. Kutsealune peab ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee saadetud vastustaja dokumentidega.

§-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea vastustaja tõendama, et adressaat on dokumendiga tutvunud. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebaja vaidlustab nii vastustaja 28.07.2023 ettekirjutust kui ka rakendatud sunnivahendit.
2. Esmalt märgib kohus, et vaidlusaluse ettekirjutusega kohustati kaebajat ilmuma terviseseisundi hindamisele 31.10.2023, mitte 06.07.2023, nagu on kaebuses korduvalt märgitud. 2

§ 1

lg 2 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades selle seaduse erisusi. HMS § 63 lg 2 järgi on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Sama paragrahvi lg 1 järgi on tühine haldusakt kehtetu algusest peale.

1. Praegusel juhul ei ole kaebaja tuginenud ühelegi HMS § 63 lg-s 2 toodud alusele, mis võimaldaks väita, et tegemist on tühise haldusaktiga. Ka kohtule ei ole ükski tühisuse alustest nähtav. Haldusakti kätte toimetamata jätmine ei muuda haldusakti tühiseks, vaid mõjutab haldusakti kehtima hakkamist. HMS § 61 lg 1 järgi kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Seega ei hakka haldusakt enne selle kätte toimetamist kehtima, tegemist on hõljuvalt kehtetu haldusaktiga, mis muutub kehtivaks kättetoimetamisel. Kuna HMS § 60 lg 1 järgi loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt, siis ei too mittekehtiv haldusakt adressaadile kaasa mingeid kohustusi. See ei tähenda aga, et tegemist oleks tühise haldusaktiga. Tühine haldusakt, nagu kohus eespool viitas, on kehtetu algusest peale ega saa kehtivaks muutuda. Seevastu kätte toimetamata haldusakt on kehtetu seni, kuni see kätte toimetatakse. Kätte toimetatud haldusakt on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg-d 1 ja 2). Seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et vaidlusalune ettekirjutus on tühine. Kohus ei saa kaebust selles osas rahuldada (HKMS § 41 lg 4).
2. Kaebaja palus ettekirjutuse tühistada. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtule jääb kaebusest arusaamatuks, kuidas vastustaja ettekirjutus kaebaja õigusi rikub. Kaebaja ei vaidle vastu asjaolule, et tal on Eesti kodanikuna Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 124 lg 1 järgi kohustus osa võtta riigikaitsest. Kaebaja on

§ 2

p 1 ja lg 2 järgi kaitseväekohustuslane, kes on kohustatud osalema riigikaitses (

§ 2lg 1).

Seni ei ole kaebaja osas tuvastatud kaitseväekohustusest püsivalt vabastamise alust. 13. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et vaidlusalune ettekirjutus ei vastaks viidatud õiguspärasuse eeldustele. Ka kaebaja ei ole viidanud ühelegi alusele, mis annaks põhjust tuvastada haldusakti õigusvastasust. Võimalikud vead haldusakti kättetoimetamisel ei mõjuta haldusakti õiguspärasust, vaid kehtima hakkamist. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Haldusakti kättetoimetamine järgneb haldusakti andmisele, seetõttu ei saa olla tegemist asjaoluga, millega saab juba haldusakti andmisel arvestada. Seega ei muuda vead haldusakti kättetoimetamisel haldusakti õigusvastaseks ja puudub alus vaidlusalust ettekirjutust tühistada. Kaebus jääb selles osas rahuldamata. 3

§ 15

lg 1 järgi toimetatakse selle seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib lisaks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatule dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-is ettenähtud viisil. Sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Sama paragrahvi lg 4 järgi võib kaitseväekohustuslane taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Sellisel juhul loetakse dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi saatmisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. 21. Vastustaja esitatud tõendist (dtl 71) nähtub, et 28.07.2023 ettekirjutus tehti kaebajale elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu teatavaks samal päeval, seega tuleb ettekirjutus lugeda kaebajale kättetoimetatuks 28.08.2023 (

§ 15lg-d 1 ja 3).

Vastustaja on järginud ettekirjutuse kättetoimetamisel

§ 15

lg-s 1 ette nähtud korda ja ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks olenemata sellest, kas ta ka tegelikult selle aja jooksul ettekirjutusega tutvus. Kaebaja enda risk on see, kui ta ei loe isikukood@eesti.ee aadressile saadetud e-kirju või ei ole suunanud sellele aadressile saadetavaid e-kirju ümber e-posti aadressile, mida ta sagedamini kasutab. Seadus ei kohusta vastustajat kontrollima, kas ja millal on kutsealune tegelikult ettekirjutuse kätte saanud. Seadus võimaldab vastustajal kasutada kättetoimetamise fiktsiooni, et vältida kutsealuste võimalust kaitseväeteenistuse 4

§ 2

lg 3) olema teadlik põhiseaduslikust kohustusest osaleda riigikaitses ja sellega seotud kohustusest võtta osa kaitseväeteenistusest. Selleks peab isik olema riigile kättesaadav ja võtma vastu riigi saadetavad dokumendid, sh kutse terviseseisundi ilmumisele.

§ 15

lg-st 2 nähtuvalt on teised HMS-is ette nähtud kättetoimetamise viisid sekundaarsed, mida vastustaja võib, kuid ei pea kasutama ja vastustajale ei saa nende viiside kasutamata jätmist ette heita.

1. Vastustaja viitas, et edastas ettekirjutuse ka kaebaja rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressile xxxxxxxxx. Kohus kontrollis rahvastikuregistris kaebaja kontaktandmeid1 ja sellist e-posti aadressi kaebaja andmete hulgast ei leidnud. Sellele vaatamata ei saa teha järeldust, nagu poleks ettekirjutust kaebajale kätte toimetatud. Kättetoimetamine on toimunud elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu, mille kaudu saadetakse e-kiri aadressile isikukood@eesti.ee.
2. Kuna ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 28.08.2023, siis oli tal võimalik 31.10.2023 terviseseisundi hindamisele ilmuda või teavitada vastustajat selle kohustuse täitmise takistustest. Kaebaja oma kohustusi ei täitnud. Järelikult esines vastustajal alus rakendada kaebaja suhtes sunniraha. Puudusid sunniraha rakendamist välistavad asjaolud (ATSS § 2 lg-d 3 ja 4, § 8 lg 3).
3. ATSS § 3 lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.
4. Kaebaja ei ole rakendatud sunniraha suurust (200 eurot) vaidlustanud ja ka kohtu hinnangul ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse sunnivahendiga. Vastustaja vastusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on kaebajat kutsutud terviseseisundi hindamisele korduvalt – 2 kutsega ja 2 ettekirjutusega. 11.11.2021 kutsest järeldub, et kaebajat on ka varasemalt terviseseisundi hindamisele kutsutud, kuid kaebaja palvel lükati terviseseisundi hindamisele ilmumise aeg edasi. 28.07.2023 ettekirjutus oli vähemalt 5 sellekohane kutse, mille kaebaja täitmata jättis. Arvestades kaitseväeteenistuse läbimise olulisust riigikaitse seisukohalt, kaebajale PS § 124 lg-ga 1 pandud kohustust ja kaebaja poolset kohustuse korduvat rikkumist, võib pidada kaebaja suhtes rakendatud sunniraha proportsionaalseks. 29.05.2023 ettekirjutusega rakendati kaebaja suhtes sunniraha 100 eurot, kuid ka see ei ole suunanud kaebajat oma kohustust täitma. Seetõttu võis määrata kaebajale uue sunniraha ja see võis olla suuremas summas kui varasem (ATSS § 2 lg 2, § 3 lg 3).

§ 226lg 2 järgi on sunniraha ülemmäär 640 eurot.

Kaebaja suhtes rakendatud sunniraha ei ületanud seda ülemmäära.

1. ATSS § 3 lg 2 järgi ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Tegemist on mõjutusvahendiga kohustamaks kaebajat talle pandud kohustusi täitma. 28.07.2023 ettekirjutus sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise ja selle suuruse kohta (ATSS § 7 lg-d 1 ja 5), järelikult oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasneva tagajärjega arvestada. Ettekirjutuse täitmiseks jäeti piisav aeg (ettekirjutus toimetati kätte 28.08.2023 ja terviseseisundi hindamine toimus 31.10.2023) (ATSS § 7 lg 3). Seega oli kaebajal võimalik talle pandud kohustusega arvestada ja vajadusel korraldada oma asjad selliselt, et tal oleks võimalik tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmuda.
2. Vastustaja on teavitanud kaebajat täitekorraldusest (dtl 75) ehk sunniraha sissenõudmise alustamisest. Kaebajale anti võimalus tasuda sunniraha vabatahtlikult 10 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Teatis toimetati kaebajale kätte Eesti teabevärava teenuse kaudu 1 Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokument „Rahvastikuregister“. 5

§ 15

lg 3 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi eesti.ee-sse saatmisest.

1. Seega oli kaebajal võimalik tasuda sunniraha vabatahtlikult kuni 27.12.2023 ja vältida sellega täitemenetlusega kaasnevaid kulusid. Kuna kaebaja ei tasunud sunniraha vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ega ole taotlenud ka selle tähtaja pikendamist, oli vastustajal õigus pöörduda 28.12.2023 täituri poole sunniraha sissenõudmiseks täitemenetluse korras, st täitemenetluse alustamine oli tingitud kaebajast endast tulenevatel põhjustel.
2. Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja suhtes sunnivahendi rakendamine ja selle sissenõudmine täitemenetluses oli õiguspärane. Kuna puudub vastustaja õigusvastane tegevus, puudub alus hüvitamiskaebust rahuldada.
3. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
4. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 2 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Vastus kohtunõudele haldusasjas nr 3-24-21“. 6