Obsah (10)

§ 180 § 126 § 289 § 310 § 306 § 175 § 178 § 179 § 1601 § 313

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-23-6240 Kriminaalasi Oleg Zhernak süüdistatuna karistusseadustiku (KarS)

§ 180

lg 1 alusel mõista välja Oleg Zhernakilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 2050 eurot, ekspertiisi kulu 7597, määratud kaitsja tasu 459,60 eurot ja tunnistaja kulud 31,80, s.o kokku 10 138,40 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

Jätta A. J. tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 50 000 eurot rahuldamata.
Rahuldada H. A. tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes osaliselt ning VÕS § 134 lg 3, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel välja mõista Oleg Zhernakilt H. A. kasuks 5000 eurot, 1 mis tuleb kanda H. A. Swedbank arvelduskontole nr xxx, märkides selgituseks „Kriminaalasjas nr 1-23-6240, mittevaralise kahju nõue“.
Kannatanud A. J. (ik: xxx, tel: xxx) ja H. A. (ik xxx, tel: xxx) on taotlenud enda teavitamist Oleg Zhernaki vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. 8.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta läbiotsimise käigus kaasa võetud ostutšekk, mis asub kriminaaltoimikus, kriminaalasja materjalide juurde.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule Oleg Zhernakile Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad asitõendid:  Kinnipidamisel Oleg Zhernaki seljas olnud riided ja jalanõud-pakendites nr O.Z.1, O.Z.2, O.Z.3, O.Z.4.  Oleg Zhernakilt sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud randmel olnud käekell Q&Q.

§ 126lg 3 p 2 alusel anda surnu K.

R. mobiiltelefon Samsung Galaxy A13, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis pärast kohtuotsuse jõustumist K. R. pärijale/pärijatele.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kui väärtusetud asjad Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad asitõendid: - Pakend nr 15 - sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud aluspüksid, - Pakend nr 7 - sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud vasaku jala toasuss, - Pakend nr 8 - sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud parema jala toasuss, - Pakendid nr KR1, KR2, KR3, KR4, KR5S - surnu K. R. leidmisel temal seljas olnud riided ja jalanõud, - Pakend nr L16 - läbiotsimise käigus kaasa võetud klaasist pudel, - Pakend nr L19 - läbiotsimise käigus kaasa võetud mopp, - Pakend nr L23 - läbiotsimise käigus kaasa võetud taburet, - Pakend nr L22 - läbiotsimise käigus kaasa võetud käterätik. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates 30. aprillist 2024. Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi

peatüki kohaselt. See tähendab, et 15 päeva jooksul alates
aprillist 2024 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule. PÕHIOSA Menetluse käik
Oleg Zhernaki süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 09.07.2023 kuid mitte hiljem kui 09.07.2023 kell 06:38 aadressil xxx asuva elumaja köögis ja elumaja vahetus läheduses lõi tahtliku tapmise eesmärgil vähemalt 12 korda tuvastamata kõva tömbi, serva omava esemega ja rusikate või jalgadega K. R.t (R.) peapiirkonda, sealhulgas näkku, tekitades sellega K. R.le järgmised vigastused: parema silmakoopa, ninaluude, ninavaheseina ja alalõualuu vasaku nurga murrud, peaajupõrutus koldeliste ämblikuvõrkkestaaluste verevalumitega suuraju mõlema poolkera ja väikeaju pinnal; verevalumid kõõlustanul ja oimulihases, põrutushaavad 2 juustega kaetud peanahal ja näol, nahaalused verevalumid ja pehmete kudede turse näopiirkonnas. Lisaks eelnevale samal ajal samas kohas Oleg Zhernak surus põlvega või lõi kõva tömbi esemega K. R. rinnale ja kaelale, millega põhjustas K. R. rinnaku ristimurru verevalumiga murdu ümbritsevates pehmetes kudedes, keeleluu ja kilpkõhre murrud verevalumitega ümbritsevates pehmetes kudedes ja nahaaluse verevalumi vasakul pool kaelal. Samuti lõi Oleg Zhernak korduvalt kõva tömbi esemega või rusikate ja jalgadega K. R.le kehapiirkonda ning jalgadesse, millega tekitas K. R.le järgmised vigastused: verevalumiga ümbritsetud põrna kapsli rebend ja verevalum parema neeru piirkonnas; nahamarrastused ristluupiirkonnas; nahaalused verevalumid ja nahamarrastused ülajäsemetel ning vasakul alajäsemel. Vigastuste tüsistusena tekkis kannatanul lämbus vereaspiratsioonist ning kujunes välja peaajuja kopsuturse, mis põhjustas samal ööl K. R. surma. Lüües K. R.t vähemalt 12 korral kõva tömbi serva omava esemega ning rusikate või jalgadega peapiirkonda, sealhulgas näkku, tekitas Oleg Zhernak K. R.le tahtlikult põhjendamatult jõhkraid ja nägu moonutavaid vigastusi, millega väljendas julmust ja hoolimatust inimelu ning inimkeha suhtes. Sellega pani Oleg Zhernak tahtlikult toime KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise, kui see on toime pandud julmal viisil.
Tartu Maakohtu
novembri 2023 määrusega anti Oleg Zhernak kohtu alla.
Prokurör asus seisukohale, et ehkki Oleg Zhernak tunnistab ennast süüdi vaid osaliselt, so kannatanu löömises maksimaalselt kahel korral ning eitab kannatanul leitud vigastuste tekitamist, siis vaatamata eeltoodule on esitatud süüdistus Oleg Zhernaki poolt K. R. julmas peksmises ja tema surma põhjustamises täielikult tõendamist leidnud. Kohtuvaidlustes palus prokurör Oleg Zhernaki süüdi tunnistada ja karistada teda KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 12 aastat vangistust. Karistuse kandmise algusaega arvestada alates Oleg Zhernaki kinnipidamisest ja vahistamisest. Prokurör leidis, et lisakaristusena Xxx kodaniku Oleg Zhernaki riigist väljasaatmise ja sissesõidukeelu rakendamist põhjendatuks pidada ei saa.
Kaitsja leidis, et Oleg Zhernaki tegu tuleks ümber kvalifitseerida KarS § 113 järgi. Karistuse osas tõi kaitsja välja, et karistus peab olema õiglane ning arvestama kõigi kohtuliku uurimise käigus tuvastatud asjaoludega, sealjuures kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Süüdistuse poolt ei ole Zhernaki osas välja toodud ühtegi raskendavat asjaolu, küll aga esinevad mitmed KarS § 57 näidatud nii koosseisulised kui ka mittekoosseisulised kergendavad asjaolud. Oleg Zhernak kahetseb siiralt (KarS § 57 lg 1 p 3) seda, mis ta on toime pannud ja tema kahetsuse siiruses ei ole alust kahelda. Tema perekonna poolt on hüvitatud K. R. matusega seotud kulutused (KarS § 57 lg 1 p 2). Kaitsja tõi välja, et Oleg Zhernak ei ole kunagi õigustanud end enesekaitsega. Ta saab suurepäraselt aru, et on ära rikkunud nii iseenda kui oma perekonna elu. Kaitsja ei nõustu kannatanu poolt esitatud mittevaraliste kahjunõuetega. Kaitsja hinnangul ei saa välistada, et kohus rahuldab osaliselt xxx poolt esitatud mittevaralise kahju nõude. Xxx ei ole tekitatud mittevaralist kahju ja selle hüvitamiseks puudub alus.
Oleg Zhernak tunnistas ennast süüdi osaliselt, selles, et lõi kannatanut maksimaalselt kahel korral ning eitab kannatanul leitud ohtrate vigastuste tekitamist. Kohtu seisukoht
Kohus tuvastab kõigepealt faktilised asjaolud ning annab neile õigusliku hinnangu (I), mõistab Oleg Zhernakile karistuse (II) ja seejärel võtab seisukohad tsiviilhagide (III), menetluskulude (IV), asitõendite (V) ning muude otsustuste (VI) kohta. 3 (I) Tuvastatud asjaolud ja õiguslik hinnang
Oleg Zhernaki süüdistatakse KarS §-is 114 lg 1 p 1 ettenähtud teo toimepanemises. KarS § 114 lg 1 p 1 kui tapmise raskem koosseis näeb ette vastutuse teise isiku tapmise eest, kui see on toime pandud piinaval või julmal viisil.
Uuritud tõenditele tuginedes kohus tuvastas, et süüdistatav Oleg Zhernak ja kannatanu K. R. olid naabrid xxx külas. K. R. elas xxx talus. Oleg Zhernak elas 400-500 meetri kaugusel xxx talus. Süüdistatav Oleg Zhernak ning tema naine N. Z. selgitasid istungil, et tegemist on nende maakoduga. Lisaks on neil korter xxx. Maja osteti kunagi süüdistatava isa jaoks, kes elas seal oma surmani. Pärast isa surma hakkas süüdistatav majas remonti tegema. Oleg Zhernak selgitas, et on lõpetanud Tallinna Merekooli ja töötas merel kalapüügilaevadel. Tavaliselt 6 kuud oli merel ja siis 6 kuud kodus. Kui oli kodus siis meeldis talle olla maal ja seal toimetada. Kohtule on esitatud väljatrükk kinnistusregistrist, mis tõendab, et kinnistu xxx talu kuulub Oleg Zhernakile (kd I tl 70-71).
Süüdistatava lähedaste ja peretuttavate ütlustest võib järeldada, et süüdistatav Oleg Zhernak oli üldiselt rahumeelne ja tasakaalukas inimene, kes küll tarbis alkoholi, kuid mitte kogustes, mis oleks mõjutanud tema igapäevaelu. Vahepeal tarbis süüdistatav ka kangemat alkoholi, sh tähtpäevadel, kuid mitte sellistes kogustes, et püsti ei seisnud. Merel viibimisel oli alkohol keelatud, seega kui isik tarvitas, siis vaid neil perioodidel, kui oli maismaal ning töölt vabal ajal (kd II, tl 117, 127, 131,133-134,151). Oleg Zhernaki tööandja laeva xxx kapten K.A. M. on väljastanud iseloomustuse, mille kohaselt Oleg Zhernak töötas kalapüügiettevõttes alates 2008 aastast ning alates 2018 aastast laeval Xxx meeskonnas teise tüürimehena. Oleg Zhernak oli pädev meremees ja kogenud kalur. Ta oli iseloomult rahulik, tagasihoidlik ning tema suhted meeskonnaga olid head ja töised. Laeval ei nähtud teda alkoholi tarvitamas. Merele pidi minema juuli lõpus. Oleg Zhernaki käitumise suhtes laeval ei ole kaptenil ühtegi pretensiooni (kd II tl 157-158). Ka xxx vallavalitsuse ja xxx linnavalitsuse sotsiaaltööspetsialistid on kinnitanud, et omavalitsustel puuduvad kokkupuuted Oleg Zhernakiga (kd II tl 25-28). Pole teada, et Oleg Zhernakil oleks olnud vaimse tervise probleeme. Tartu Ülikooli Psühhiaatrikliinikust on küsitud andmeid Oleg Zheraki kohta ning vastuskirjast nähtub, et ainus pöördumine oli seoses vajadusega välistada psüühikahäirete esinemine enne operatsiooni (kd II tl 34-35).
Kannatanu K. R. elas Xxx talus koos R.ga. Elukaaslase A. J.ga, kellega 27 aastat koos elati, mindi lahku
aasta oktoobris või novembris. Selle ajani elati koos Xxx talus.
aastal diagnoositi K. R.l maksatsirroos, peale seda tekkisid tal umbes aasta pooleteise jooksul tsüklid, mis kestsid mõnest nädalast paari kuuni. Alkoholi tarvitas tavaliselt kodus, istus saunaruumis või garaažis, kus istus ja tarvitas omaette. Agressiivseks või vägivaldseks ei muutunud, võis asju lõhkuda, aga inimeste vastu agressiivne ei olnud. Kui ta oli kaine, hoolitses oma põldude eest ja tegi metsa. Oli avatud suhtleja. Kui keegi mööda sõitis, jäi alati jutustama (kd II, tl 98-99). Tütar R. R., kes elas koos isaga sünnist kuni 18.nda eluaastani, kinnitas, et ei ole näinud isa kunagi vägivaldsena. Mäletab paari üksikut korda kui asju pildus kodus. Isaga suhted ei olnud head, aga see tulenes isa alkoholi liigtarvitamisest (kd II, tl 102 pöördel). Ka K. R. naabrid kirjeldasid K. R.t kui sõbralikku ja rahumeelset inimest, kellel oli kombeks periooditi alkoholi tarvitada (kd II, tl 124-126; 129)
Materjalidest nähtuvalt suhtlesid K. R. ja Oleg Zhernak aeg-ajalt, tarvitasid ka koos õlut süüdistatava juures ja ajasid juttu. Tunnistajate ütlustest ei ilmne, et neil oleks olnud varasemaid tülisid või lahkarvamusi. Ka süüdistatava poeg XXX kinnitas, et halbu suhteid ei olnud, olid tavalised naabrite vahelised suhted omavahel K.iga. Ei olnud kunagi probleeme. Vahepeal oli nii, et K. küsis isalt raha ja siis pärast tõi kartulit, mune. Tüli ei olnud, vahepeal oli, et ta tuli kutsumata, nemad ei saanud kuidagi otse öelda, et mine ära. Vahepeal oli selliseid olukordi, et käisid sõpradega seal, isa oli merel, istusid laua taga ja K. tuli ise kutsumata. Nad ei saanud öelda, et mine ära siit. Ta jäi seltskonda mingiks ajaks ja läks ise 4 ära (kd II, tl 131 pöördel). Süüdistatav ise kinnitas samuti, et suhted K.iga olid head ja tuttavaks sai temaga juba siis kui isa veel elas. Süüdistatav selgitas, et vahepeal kui K.il oli raha vaja siis ta andis talle võlgu ja K. maksis tagasi kaubaga. K. tuli tihti nii, et oli alkoholi tarvitanud. Isegi naine on süüdistatavale öelnud, et selle K.iga peab kuidagi lõpetama. Näiteks oli xxx naise sünnipäev ja naine midagi valmistas ette, kattis lauda, taldrikud, viinapudel oli ka juba laua peal. Naine oli köögis, siis tuli K., lihtsalt istus lauda, võttis pudeli, kallas endale. K. tuli nii, et ei öelnud ei tere, ega head aega, naine sel ajal oli köögis ja siis kui tagasi tuli uuesti, siis ta nägi juba, et pudelist oli juba valatud. Süüdistatav ütles talle, et K. keegi pole sind kutsunud, palun mine enda koju. Ei läinud tülli, lihtsalt ütles talle, et mine oma koju, sul on seal oma pere. Ei olnud mingeid probleeme. Samamoodi läkski nagu tuli (kd II, tl 145 pöördel - 146).
Seega olid kannatanu ja süüdistatav lähinaabrid Xxx külas, kes teadsid teineteist juba pikalt ning käisid aeg-ajalt ka rahumeelselt läbi. Mingeid konfliktsusele viitavaid isikuomadusi nende puhul või varasemaid omavahelisi tülisid keegi üle kuulatud isikutest välja ei toonud.
Süüdistatav märkis, et K.iga koos võeti vahest napsu, ei olnud igapäevaselt. Viimased kuud oli nii, et tema jõi rohkem õlut. K. käis tema juures viimasel ajal kaks korda nädalas, muidu ta võis mitu korda päevas käia praktiliselt iga päev. K. tuli palju kordi tema poole kui oli joobes. Tuli sellises seisundis selleks, et kas süüdistatav laenaks raha joomiseks või kui oli autoga, siis sõidutaks poodi või kui kodus midagi oli, siis annaks talle (kd II, tl 146).
See, et viimasel ajal suheldi üsna tihedalt nähtub ka 02.08.2023 asitõendi vaatlusprotokollist, mille käigus vaadeldi K. R.le kuuluvat mobiiltelefoni. K. R. mobiiltelefoni kõnelogi kaustast nähtub, et ajavahemikul 26.03.2023 kuni 08.07.2023 on tema telefonilt Oleg Zhernakile kuuluvale telefoninumbrile xxx tehtud väljaminevaid kõnesid 20 ja samalt numbrilt on sissetulevaid kõnesid 23 (kd I tl 178-180). Vaadeldud on ka Oleg Zhernaki mobiiltelefoni kõnelogi. Asitõendi vaatlusprotokollist 02.08.2023 nähtub, et ajavahemikul 31.01.2022 kuni 08.07.2023 on Oleg Zhernaki numbrilt K. R. numbrile tehtud väljaminevaid kõnesid 50 ja samalt numbrilt on sissetulevaid kõnesid 41 (kd I tl 184-188).
Tütar R. R. avaldas ütlustes, et nägi isa viimati poolteist nädalat enne ta surma. Isa palus, et nad emaga talle viina viiks. Isa ei olnud siis tugevas joobes, aga oli aru saada, et on joonud. Isa juures olid maksimaalselt pool tundi. Pigem läksid ühe eesmärgiga, et see viin ära viia ja siis ära minna (kd II, tl 103). Kannatanu A. J. selgitas, et tema kohtus viimati K. R.ga
juulil, see oli neljapäev. Käisid koos poes isale süüa ostmas. Siis K.i näol mingeid vigastusi ei näinud. Selleks ajaks oli K.i tervis juba üsna kehv, tema seekordne tsükkel algas kuskil
juunil. Maksatsirroos tekitas organismis mürgistuse, ta muutus nõrgaks, siis ta ise omal jalal pikki maid ei läbinud. Kui ta tahtis poodi minna, siis kutsus tunnistajat. Kannatanul on auto ja kui K. vajas sõidutamist siis alati sai. Viimati suhtles ta K.iga
juulil telefonitsi, see oli laupäev. K. helistas ja tahtis saada poest õlut. Tunnistajal ei olnud võimalik minna. Telefonis tundus K.i hääl suhteliselt kaine, aga oli aru saada, et ta on joonud. See kõne oli peale kella 14 (kd II, tl 98 pöördel-99).
Süüdistatav selgitas
juuli kohta, et tal oli puhkepäev. Nädala pärast pidi minema uuesti merele. Plaanis oli koristada, mingeid majapidamistöid teha. Kella 11 paiku läks ta koeraga pikemale jalutuskäigule. Läks mööda kruusateed ristmiku juurde. K. hõikas, et ootaks teda. K. küsis, kas tal on kodus midagi juua, alkoholi. Süüdistatav ütles, et on ainult õlut. Ta selgitas K.ile, et peab veel mingeid asju tegema ja kui kodus on siis helistab talle.
juulil, kui süüdistatav koeraga jalutuskäigult tagasi tuli, tegi kõik asjad ära ja helistas K.ile, et tule (kd II, tl 146 pöördel, 151 pöördel – 152 pöördel). Prokurör tõi kohtus välja vastuolu Oleg Zhernaki ütlustes selles osas, kelle initsiatiivil kohtumine toimus ja kas see oli eelnevalt kokkulepitud. Vastuolude tõttu avaldati kohtus vastavas osas ka Oleg Zhernaki kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Antud vastuolu 5 selgituseks märkis süüdistatav, et ei tahtnud uurijat eksitada, oli stressiseisundis ning ei teadnud, et hommikul koeraga jalutamisest ja tee peal kohtumisest pidi ka rääkima. Kohtu hinnangul on mõistetav, et olukorras kus süüdistatava maja ees oli lebanud naabrimehe tugevate vägivallatunnustega surnukeha ning teda kuulati kahtlustatavana üle, ei pruukinud ta konteksti arvestades taibata välja tuua koeraga jalutamist ning selgitusi kuidas jõuti selleni, et K. R. tema juurde eelneval päeval tuli. Arvestades, et tegemist oli juhusliku kokkusaamise tulemusel tekkinud kokkuleppega, mis realiseerus mõni tund hiljem, on ka arusaadav, et ülekuulamise olukorras ei pruukinud süüdistatav pidada antud kohtumist nö eelnevalt kokkulepituks kuivõrd ka kohtuistungil avaldatu kohaselt see kujunes samal päeval jooksvalt. Kohtus ristküsitluse käigus küsitletakse sageli põhjalikumalt ning info täpsustub. Kõnede toimumist kinnitab ka 02.08.2023 K. R.le kuuluva mobiiltelefoni vaatlusprotokoll (kd I tl 178-180). Mobiiltelefoni kõnelogist leiti kuupäeval 08.07.2023 sissetulevaid ja väljaminevaid kõnesid kokku 6, millest vastamata kõnesid on
Kell 14:17:03 ja kell 14:22:43 on sissetulevad kõned Oleg Zhernakile kuuluvalt telefoninumbrilt xxx. Need telefonikõned on vastamata. Samale numbrile on tehtud väljaminev kõne kell 14:31:29, kõne pikkuseks on 1 minut ja 13 sekundit. Seega nähtub kõnelogist, et Oleg Zhernak helistas peale kella kahte kaks korda K. R.le, kuid viimane ei võtnud kõnesid vastu. Vähem kui 10 minutit hiljem helistas K. R. ise Oleg Zhernakile tagasi ning nad rääkisid 1 minut ja 13 sekundit. See oli ka viimane kord 08.07.2023 kui K. R. telefoni on kasutatud. Mobiiltelefoni kaust „seadme sündmused“ näitab seadme lukustuse olekut, st mis ajahetkel on telefon lukust lahti tehtud. Aruandest nähtub, et mobiiltelefon avati 08.07.2023 viimati kell 14:31:
Järgmisena avas telefoni juba uurija 09.07.2023 kell 19:52:
Kannatanu telefoni kõnelogi vaatluse kõrvutamisel süüdistatava täpsustatud ütlustega on kohtu hinnangul usutav, et 08.07.2023 päeval mõned tunnid varem aset leidnud juhuslikul kohtumisel nö räägiti kokku, et kannatanu tuleb süüdistatava juurde, kes pakub talle alkoholi, kui süüdistataval on oma toimetused tehtud. Sellest andis süüdistatav teada kell 14:31, kui kannatanu talle tagasi helistas.
Süüdistatava selgituste kohaselt tuli K. 10-15, võibolla 20 minuti pärast süüdistatava juurde. Süüdistatav tõi õlut ja kumbki sai purgi. Istusid temaga, jõid õlut, tegid suitsu, rääkisid. Tülli ei läinud, kõik oli hästi, normaalne. Jõid ära paar purki õlut, siis sai kõik otsa. K. ütles, et teda ei aita see õlu ja rääkis süüdistatava ära, et minna poodi viina ostma. Süüdistatav läks jopet selga panema ning selleks ajaks jõudis K. peaaegu ristmikuni. Poodi oli kuskil 2,5 kuni 3 km ja mindi sinna jalgsi, süüdistatav kõndis ees. K. palus kedagi, et teda autoga ära visataks, aga vist sai keelduva vastuse. Ühe ristmiku juures ütles K., et tema poodi ei lähe, temal valutavad jalad või lihased, midagi sellist. Ta ei olnud ka niimoodi riides, et võiks poodi minna. Tema jäi ootama, süüdistatav läks poodi üksinda. Süüdistatav juba teab, et ostis seal alkoholi kell kuus, see tuli välja juba kohtus antud ütlustest, kuid tema oletas, et viibis seal poes kell
Ostis kasti Alexandri õlut ja liitrise Laua viina pudeli (kd II, tl 147147 pöördel).
Poes käimist ja alkoholi ostmist kinnitab 13.07.2023 asitõendi vaatlusprotokoll koos fotoga, millega on vaadeldud ostutšekki (kd I tl 190-193). Vaatlusprotokollist nähtub, et Oleg Zhernaki kodust läbiotsimise käigus kaasa võetud ostutšeki kohaselt on
juulil
a kell 17.58 xxx kaupluses ostetud 1-liitriline Laua viin ja 24 pudelit õlut Alexander. Lisaks nähtub see ka xxx poe turvakaamera salvestiselt. 17.07.2023 on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (koos fotodega), millega on vaadeldud Tartu Tarbijate Kooperatiivile kuuluva xxx kaupluse turvakaamera
juuli 2023 salvestist (kd I tl 194-197). Vaatlusprotokollist nähtub, et 08.07.2023 kell 17:55 siseneb kauplusesse meesterahvas, kellel on peas musta värvi nokamüts, seljas hall pusa ja paremal õlal kott ning kell 17.56 asetab sama meesterahvas kassaliinile kasti õlut ja ühe viina „Laua viin“ ja tasub ostu eest pangakaardiga. On äratuntav, et tegemist on süüdistatava Oleg Zhernakiga. 6
Edasi selgitas süüdistatav, et hakkas kodu poole minema. Kui üle tee ära tuli, ilmus metsatukast K.. Jalgsi mindi ja K. palus, et süüdistatav annaks talle viina, millest Oleg Zhernak keeldus. Andis õlut talle ja võttis endale ka. Viina ei andnud kuna kartis, et K. ei jõuagi niimoodi koju. Poest tulid kuskil poolteist tundi, kõik autod mis tulid sealt suunast, neid K. püüdis peatada. Auto peale keegi neid ei võtnud (kd II, tl 147pöördel-148). Et kõnealusel ajal süüdistatav ja kannatanu koos liikusid kinnitavad ka tunnistaja U. P.i kirjalikud ütlused, milliste kohaselt ta 08.07.2023 umbes kella 18 ajal sõitis xxx ning nägi umbes paarsada meetrit enne xxx kahte meesterahvast, kellest ühe, K.i, tundis kohe ära. Teisel mehel oli seljas midagi halli. Teist meest tunnistaja kohe ära ei tundnud ja hiljem arutledes mõtles, et ehk see võib olla K.i naaber, kelle nime tunnistaja ei tea, kuid keda on ka varem näinud. Kui poest u pool tundi hiljem tagasi koju hakkas sõitma siis sõitis neist uuesti mööda. K. kõndis sõiduraja keskel ja tunnistaja pidi hoidma vastassuunda, et temast mööduda. K. tundus olevat purjus, ka kehahoiakust oli aru saada, ta seisis jalad harkis ja kõikus. Tunnistaja ei märganud K.il mingeid vigastusi, verd kindlasti ei olnud näos. Ta jõi midagi purgist, see võis olla kas õlu või siider. Tunnistaja jõudis koju umbes 18.30 (kd II tl 140-142). Ka K.i xxx P. P. kinnitas, et nägi K. R.t koos kaaslasega xxx möödumas 8.juuli õhtul umbes kella 19 paiku. K. ütles, et viska mind ära. Tunnistaja vastas, et mul pole autotki. Ja ta kohe kadus ära hoone nurga taha. See oli nii põgus. Kellega K. koos oli, tunnistaja ei näinud. Teine mees oli eespool aga liikusid samas suunas, xxx poole, n-ö K.i kodu poole. Tunnistaja selgitas, et kui K.ile näkku vaatas, siis sai aru, et ta on alkoholi tarbinud, ta silmad olid teistsugused. K. R.l kuskil vigastusi, näos arme, haavu, verd tunnistaja ei näinud (kd II tl 124 pöördel - 125).
Poes käimise järel mindi süüdistatava juurde, istuti terrassil ja joodi viina, hiljem õlut. Istusid võib-olla kaks, võib-olla kolm tundi, ei tea, jäid purju. Jõid pool pudelit viina ära, pool jäi alles, sest jõid ka õlut. Edasi läksid laiali, süüdistatav läks magama. K. läks ära oma jalgade peal, aga ei tea kuhu. Ei pannud tähele, kuhu suunas ta läks. Võib-olla oli K. kukkunud süüdistatava juures olles, aga see ei jäänud meelde, ei mäleta (kd II tl 148).
Seega on vaatlusprotokollide ning süüdistatava ja tunnistajate ütlustega tõendatud, et
juuli 2023 10-20 minutit peale kell 14.31 pärastlõunal tuli süüdistatava juurde kannatanu ning koos tarbiti õlut. Kui alkohol sai otsa, mindi koos 2,5-3 km eemal asuvasse poodi alkoholi järele, kus süüdistatav soetas pisut enne kell 18 kasti õlut ja 1 liitrise pudeli viina. Kõnniti tagasi süüdistatava juurde. Poes käimise ajal kannatanu näos vigastusi tunnistajate ütlustest nähtuvalt ei olnud. Õhtul K. R. ja Oleg Zhernak viibisid koos Oleg Zhernaki maamajas Xxx talus ning tarvitasid koos edasi alkoholi – õlut ja pool pudelit viina. Arvestades süüdistatava ütlusi, mille kohaselt poest koju jõudmisele kulus u poolteist tundi ning koos tema juures istuti 2-3 tundi, saab orienteeruvalt tuvastada, võttes aluseks poekülastuse aja ca kell kuus õhtul, et süüdistatava juures istuti maksimaalselt kuni kella poole üheteistkümneni (kl 18.00 + 1,5 h + 3 h = kl 22.30), misjärel kannatanu lahkus.
Kohtus käis ütlusi andmas O. S., kes suhtles enda avaldatu kohaselt
juulil umbes kella 23.30 või 00.00 paiku Oleg Zhernakiga, keda peab pikaajaliseks sõbraks. Tunnistaja avaldas, et Oleg saatis talle pildi ja seal ta nägi välja nagu normaalne inimene. Tunnistaja ei mäleta, kas nad rääkisid ka videokõnes. Edasi oli plaanis magama minna, kuna kell oli juba 00 öösel, ütlesid head aega ja kõik (kd II tl 126-127). Meesterahva rääkimist Olegi kinnistul kuulis ka B. S., kes selgitas kohtus, et kuulis
juuli õhtul 23 ajal rääkimist. Tavaliselt tunnistajal muusika mängib päris kõvasti. Pani raadio kinni, kuulis, et Oleg räägib kellegagi. Mõtles oma peas, et xxx on jõudnud, seega järeldab, et oli Olegi tavapärane kõne. Kuulis Olegi häält, rääkimine oli xxx keeles. Rääkimine oli pigem terrassil või maja ees, siis kostusid hääled, aga mitte sõna-sõnalt. Tunnistaja läks ise magama südaöö paiku (kd II tl 129 pöördel-130 pöördel). Süüdistatav rääkis, et ei mäleta, et oleks O. S.ga rääkinud telefoni või videokõne teel. Aga võis nii olla, et suhtles temaga. Tegemist on väga ammuse tuttavaga. Läks magama köögi diivanile, kella ei vaadanud (kd II tl 148). Et suhtlus süüdistatava ja tunnistaja S. vahel 7 aset leidis ning videokõne vormis, kinnitab ka süüdistatava telefoni vaatlusprotokollist nähtuv (kd I tl 185). Sellest tulenevalt on kell 23.09 tehtud süüdistatava telefonilt väljaminev kõne pikkusega 13 minutit 7 sekundit numbrile, mis on salvestatud nimega „O.“. Samalt numbrilt on süüdistatava numbrile tulnud sissetulev vastamata kõne kell 23.
Süüdistatava numbrilt on „O.“ kontaktinimega numbrile taaskord helistatud kell 23.26 ning kõne pikkus oli 5 minutit 15 sekundit. Seega on tunnistaja ja süüdistatav suhelnud omavahel kokku pea 20 minutit. Kuigi ülemäära täpselt tunnistaja kõne sisu ei mäletanud, märkis ta videokõne kohta küsitlemisel, et kedagi teist ta ei ole näinud (kd II tl 126 pöördel-127). Seega saab tuvastada, et peale K. R. lahkumist, mis hinnanguliselt võis toimuda u 22.30 ajal, toimus kella 23.09-23.32 ajal viimatinimetatud tunnistaja ja süüdistatava vahel 2 kõnet. Seda, et K. R.t vahepeal Olegi Zhernaki juures enam ei olnud, kinnitab ka süüdistatava telefoni kõnelogi (kd I tl 186), kust nähtub, et süüdistatava numbrilt on tehtud kõned kannatanu numbrile kell 23.08 ja 23.24, kõned on jäänud vastamata. Seega nii enne, kui pärast esimest kõnet tunnistaja O. S.ga, on süüdistatav proovinud helistada kannatanule, milleks eelduslikult ei oleks olnud vajadust, kui K. R. oleks tema juures viibinud nendel kellaaegadel.
Kõnet tunnistajaga, Oleg Zhernak ei mäleta ja peale K. R. lahkumist mäletab, et läks magama, kella ei vaadanud. Üks hetk kuulis, et koer haugub, keegi koputas uksele. Oletab, et kell võis olla 2 öösel. Ukse avamisel, nägi, et ukse taga seisab naaber K., vaatab, et tal on nägu katki, verine. K. ütleb, anna viina, millest süüdistatav keeldus. Süüdistatav tahtis ust kinni panna, aga K. lükkas ootamatult Oleg Zhernaki kätega koridori sisse. Ei kukkunud, toetas seljaga vastu köögi uksepiita. Siis läks K. otsejoones kööki õllekasti ja viina suunas. Süüdistatav läks talle järele. Viinapudel oli põrandal. K. tahtis seda võtta, aga süüdistatav oli tal kannul ja võttis tal käest kinni, et ta ei saaks seda võtta. Süüdistatav selgitas, et võttis näo poolt K.il kätest kinni ja püüdis ta eemale nihutada alkoholist ahju nurga suunas. Siis K. hakkas näkku sülitama talle. Süüdistatav lasi K.i kätest lahti ja hakkas nägu pühkima. Mingil hetkel vist K. lõi teda põlvega kubemesse. Edasi lõi süüdistatav rusikas parema käega K.ile vastu nägu. K. kummardus seepeale ja süüdistatav hakkas teda tõukama köögist välja. Kätega tõukas vastu selga. Jalaga ei löönud, oli paljajalu, ärkas oli ainult aluspükstes. Mingite asjadega, sh taburetiga, teda ei löönud. Alguses lükkas ta köögist välja, siis majast välja. Kannatanu puikles vastu ja ei tahtnud minna. Terrassil oli K. püsti, jalul. Oleg Zhernak pani välisukse kinni ja läks edasi magama. Hiljem tuli meelde, et kõik see toimus selle pärast, et K. sülitas näkku ja lõi kubemesse. Süüdistatav ei oska selgitada, kust võis K. kõik tema kehal olevad vigastused saada, ei oska öelda, kus K. vahepeal viibis ja kellega. Süüdistatav selgitab, et võis ühe korra veel lüüa, aga ei mäleta. Süüdistatav täpselt ei mäleta seda sündmust. Hommikul, kui ärkas, vaatas, et veri ja hakkas kohe koristama, sest muidu kui teeb ukse lahti, jookseb koer kohe sinna sisse. Pesi põranda ära, välisukse juurde pani mopi ja ämbri, koer jooksis välja, pani koerale rihma siis nägi, et K. lamab. Vaatas K.it, isegi vist hüüdis teda või kutsus, vastuseks midagi ei tulnud. Tuli lähemale, katsus pulssi, pulssi ei olnud. Järeldus oli ainult üks, et ta ei ole elus. Läks telefoni võtma. Helistas abikaasale ja ütles, et tal võivad tekkida probleemid. Siis valis 112 ja teatas aadressi, et inimese laip (kd II tl 148-149).
Süüdistatava N. Z. kinnitas istungil, et laupäeva hommikul Oleg helistas ja teatas, et nüüd on nii. Ütles, et läks õue aga õues on naabrimees surnud. Oleg rohkem midagi ei öelnud, sest ta midagi ei mäletanud. Tunnistaja selgitab, et oli šokis. Oleg ütles, et kutsub politsei ja siis helistab tagasi (kd II tl 117 pöördel-120). Ka asitõendi vaatlusprotokollist 02.08.2023, mille käigus vaadeldi Oleg Zhernakile kuuluvat mobiiltelefoni (kd I tl 184-188) nähtub, et 09.07.2023 hommikul helistas Oleg Zhernak esmalt kell 6:37:06 N. , kõne pikkusega 34 sekundit. Ja järgmine kõne on tehtud kell 06:38:21 juba hädaabinumbrile
Häirekeskuse kõne salvestise vaatlusprotokollist nähtub, et Oleg Zhernak helistas häirekeskusesse 09.07.2023 kell 06:38:29 ja teatas, et tema hoovis lebab surnult naaber K. (kd I tl 26-30). 8
Esimesena kohale jõudnud patrullpolitseinik Marios Tammes selgitas kohtuistungil, et
juulil 2023 kella 06.50 paiku said nad väljakutse seoses laibaga. Nad suundusid Xxx tallu Xxx külas. Jõudsid kohale umbes 15 minutiga. Oleg Zhernak oli kohapeal üksinda. Märkasid ka surnukeha hoovis, maja ees kõhuli, nägu oli suunatud küljele, nägu oli katki, verine, surnukeha ümber olid vereloigud, selja peal oli särk natuke üleval, seal oli koolnulaike näha. Olegi käest küsiti, mis seal toimus ning tunnistaja sai aru, et süüdistatav oli koos K.iga alkoholi tarvitanud õhtul umbes 22 paiku, vahepeal oli K. lahkunud, umbes kella 2 paiku öösel tagasi tulnud ja alkoholi küsinud. Mingi hetk öösel oli K. ära läinud ja järgmine hetk, kui süüdistatav enda sõnade kohaselt K.it nägi, oli hommikul, kui ta koeraga jalutama läks ja K.i surnukeha üllatuslikult hoovis maas nägi. Tunnistaja märkas, et maja uks oli lahti, majas sees põrand oli märg, läikis vastu, nagu oleks värskelt pestud, uks avanes väljapoole, uksel olid sees pool verepritsmed. Ees oli veranda, kus oli samuti verepritsmeid näha (kd II, tl 108110 pöördel).
SA Tartu Kiirabi kiirabikaardilt (kd I tl 31-34) nähtub, et kiirabi jõudis sündmuskohale 09.07.2023 kell 07:16 Xxx küla Xxx talu ja tuvastas, et hoovis lamab surnult K. R.. Naabri sõnul leidis surnuna oma kodu õuest muru pealt majast 4 m kauguselt. Elutunnusteta meesterahva vägivallatunnustega keha paremal küljel parem käsi keha all sirgena, vasak käsi küünarliigesest kõverdatuna sõrmed nina juures. Pea näost täiesti verine/veremass, konkreetset vigastust ei sedasta, kuid kukal verine pole. Kehatüvel pluus selja pealt üles tõstetud, nähtaval nahaosal sinakaslilla koolnulaik allpool asetseval kehaosal. Vasak jalg kõverdatuna parema jala peal, parem jalg sirgena. Keha ees ja taga olev muru verine.
Kohtus andis ütlusi ka teise patrulli patrullpolitseinik Adriana-Maria Sillaots, kes selgitas, et mäletab sündmust
juulist 2023, mille sisuks oli, et on leitud laip. Nad läksid teist patrulliekipaaži välja vahetama. Kohale jõudes nägid kahtlustatavat, eelmisi patrullpolitseinikke ja surnukeha maja ees. Laip oli pikali maas, nägu oli moondunud, ta oli väga palju saanud ilmselt mingeid lööke, oli tekkinud koolnukangestus ka. Oleg ütles, et ta koos sõbraga, jõi öösel. Kui tema hommikul ärkas, siis oli sõber maja ees surnuna. Olegil oli silmnähtavalt parem käsi kergelt paistes, visuaalselt midagi rohkem ei olnud. Oleg peeti kahtlustatavana kinni. Vestlemise käigus tunnistaja ei saanud aru, et Oleg on tarvitanud alkoholi, kuid kohati hakkasid tekkima lüngad ja alkoholi lõhna oli natuke suust tunda, mistõttu tehti talle ka indikaatorvahendiga test, mille tulemuseks oli 0,81 mg/l kohta (kd II, tl 110 pöördel-112 pöördel).
Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Oleg Zhernak kahtlustatavana kinni 09.07.2023 kell 07:14 Xxx talus Xxx külas. Tema kehal tuvastati järgnevad vigastused: parema käe nukkidel ja labakäel paistetus, nukid katki, vasakul käe küünarvarrel kaks sinikat, kõhu peal nabast allpool üks sinikas. Lisatud fototabelist nähtub, et Oleg Zhernaki parem käsi on paistes. Isikul on mõõdetud 09.07.2023 kell 09:24 joove 0,81 mg/L (kd II tl 1-8).
K. R. surma põhjus on ära toodud surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis nr 23E-AOS0069/ TRT226 (kd I tl 109-127). Selle kohaselt on K. R. surma põhjuseks liittrauma-pea-kaelakehatüve tömp trauma traumaatiliste koldeliste ämblikuvõrkkesta aluste verevalumitega peaajupinnal, näokoljuluude lahtiste murdude ning siseorganite rebendiga. Vigastuste tüsistusena tekkis kannatanul lämbus vereaspiratsioonist ning kujunes välja peaaju-ja kopsuturse. K. R. surm võis saabuda lähteandmetes näidatud ajal - 09.07.2023 orienteeruvalt mitte vähem kui 3-6 tundi enne kohtuarst-eksperdi viibimist sündmuskohal. K. R.l esinesid järgmised kehavigastused: parema silmakoopa, ninaluude, ninavaheseina ja alalõualuu vasaku nurga murrud; peaajupõrutus koldeliste ämblikvõrkkestaaluste verevalumitega suuraju mõlema poolkera ja väikeaju pinnal; verevalumid kõõlustanul ja oimulihases; põrutushaavad juustega kaetud peanahal ja näol, nahaalused verevalumid ja pehmete kudede turse näopiirkonnas. Verevalumiga ümbritsetud põrna kapsli rebend, 9 verevalum parema neeru piirkonnas, rinnaku ristimurd verevalumiga murdu ümbritsevates pehmetes kudedes; keeleluu ja kilpkõhre murrud verevalumitega ümbritsetavates pehmetes kudedes; nahaalune verevalum vasakul pool kaelal, nahamarrastused ristluupiirkonnas. Nahaalused verevalumid ja nahamarrastused ülajäsemetel ning vasakul alajäsemel. Kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt on eelnevalt loetletud vigastused iseloomulikud tömbile vägivallale ning võivad olla saadud järgnevalt: haavad nr 1-3 juustega kaetud peanahal ja haav nr 5 otsmikul on suure tõenäosusega tekitatud löökidest kõva tömbi, serva omava esemega ning haav nr 4 eseme nurgaga. Haavad, verevalumid ja marrastused näol, sh haav alalõual on suure tõenäosusega tekitatud korduvatest löökidest kõvade tömpide esemetega, võimalik, et rusikate, jalgade või muude sarnaste esemetega. Vigastused huultel võivad olla tekitatud survest kõva tömbi esemega ja/või löögist/löökidest lahtise käega. Kaelapiirkonna vigastused võivad olla tekkinud löögist vasakule poole kaela-ülalõua alusesse piirkonda või survest kaelale kõva tömbi esemega. Rinnaku murd võib olla tekkinud nii rõhumisest rinnakule (nt põlvega) kui ka löögist kõva tömbi esemega. Põrna rebend ja verevalum parema neeru piirkonnas võivad olla tekkinud nii löökidest kui paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe pindu, esemeid. Nahamarrastused-kriimustused ristluu piirkonnas ja parema õla tagapinnal on tõenäoliselt tekkinud hõõrdumisest vastu ümbritsevat kõva tömpi pinda. Nahaalused verevalumid kannatanu ülajäsemetel võivad olla tekkinud nii löökidest kõvade tömpide esemetega kui löömisest/kukkumistest vastu sarnaseid esemeid, pindu. Samas võivad küünarvarte ja labakäte sirutuspindadel edastatud nahaalused verevalumid olla saadud enesekaitse käigus nt näo piirkonda suunatud löökide tõrjumisel. Nahaalused verevalumid alajäsemetel võivad olla tekkinud löökidest/löömisest/kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe pindu, esemeid. K. R. kehavigastused on saadud lühikese ajavahemiku jooksul (vahetult) enne surma saabumist. Ka toob ekspert välja, et K. R. pea piirkonda tabanud löökide arv ei ole täpselt määratav. Lähtudes põrutushaavade arvust ning verevalumite lokalisatsioonist, võib öelda, et lööke oli mitte vähem kui
Suure tõenäosusega oli K. R. enamuse vigastuste tekitamise ajal lamavas asendis. K. R. kehavigastused-ajunäokoljutrauma, põrna rebend ja nende tüsistused põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse ning konkreetsel juhul kannatanu surma. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on K. R. peapiirkonda tabanud löökide arv mitte väiksem kui
Kas mõni peapiirkonnas tuvastatud vigastustes võib olla tekitatud ka eksperdile esitatud sündmuskohalt ära võetud taburetiga, ekspert ei kinnitanud ega lükanud ümber. Küll aga on ekspert märkinud, et teatud vigastused (haavad nr 1-5) on tekitatud löökidest kõva tömbi serva omava esemega või eseme nurgaga. Teised peapiirkonna vigastused võivad olla tekitatud kõvade tömpide esemetega, milleks võib olla ka rusikas või jalg. Kaela ja rinnakupiirkonna vigastused on tekitanud kas löök või rõhumine/surve kõva tömbi esemega. Põrna rebend ja verevalum parema neeru piirkonnas võivad olla tekkinud kas löökidest või paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe pindu/esemeid ning verevalumid ülajäsemetel võivad olla tekkinud lisaks löökidele või pindade vastu kukkumisele ka enesekaitse käigus löökide tõrjumisel. Kokkuvõtlikul on kõigi vigastuste tekkimine iseloomulik peksmisel sooritatavatele vägivallaaktidele ning teatud tuvastatud vigastuste tekkimine seostatav serva omava esemega löömisega. Seega on tuvastamist leidnud, et K. R.le tekitati ööl vastu 09.07.2023 mitte hiljem kui kell 06:38 süüdistusaktis nimetatud viisil vigastused, mille tüsistusena tekkis kannatanul lämbus vereaspiratsioonist ning kujunes välja peaaju-ja kopsuturse.
Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kannatanule tekitas temal tuvastatud surma kaasa toonud vigastused süüdistuses kirjeldatud asjaoludel süüdistatav.
Oleg Zhernaki kohtus antud ütluste järgi tuli kannatanu öösel kl 2 paiku tagasi tema juurde alkoholi küsima. Süüdistatava ütlustes selles, et kannatanu öösel naasis tema juurde, puudub kohtul alusel kahelda. Selliselt on süüdistatav kirjeldanud sündmusi ka esimesena 10 sündmuskohale jõudnud tunnistaja Mairos Tammesele ning surnukeha paiknemine kannatanu hoovis kinnitab samuti kannatanu naasmist. Vägivalla osas on süüdistatav möönnud, et lõi K. R.t käega näkku vaid ühe korra, maksimaalselt kaks korda. Jalaga või mingi esemega löömust süüdistatav ei tunnista. Samas märgib ta, et ei mäleta kogu sündmust. Kuna teadaolevalt öiseid sündmusi kannatanu naasmise järel keegi pealt ei näinud, on käesolevas asjas väga olulisel kohal teised asjas kogutud tõendid.
Tõendite hulgas on ka sündmuskoha vaatlusprotokoll 09.07.2023 koos fototabeliga (kd I tl 35-69). Vaatluse käigus on kasutatud vere kindlakstegemiseks Tetrabase lahust, koostöös EKEI DNA-laboriga välja töötatud metoodikat. Fotografeeritud on sündmuskohta, maja ees muruplatsil lebab meesterahva surnukeha. Fotodelt 10-22 nähtub meesterahva surnukeha, mis on parema külje peal vasak jalg põlvest kõverdatud. Parem käsi on välja sirutatud asendis ja vasak käsi on kõverdatud asendis. Surnukeha pea ja vasak käelaba on verised. Surnukehast vasakul ja paremal pea juures on muru peal näha vereloike. Meesterahva nägu on paistes ja üleni verine, silmad on kinni paistetanud. Surnukeha ülahuule ja alahuule sisekülgedel on näha hematoomid. Meesterahva lõual on (lahtine haav) põrutushaav. Vasakul käel on näha hematoome. Fotodel 23-59 on pildistatud verd maja trepi ees maas, trepiastmel, terrassil 4-s kohas, terrassil olevatel toasussidel ja välisukse lävepakul. Kuivkäimla tagant maast on leitud verine põrandapesu mopp, mida on ka fotografeeritud. Avatud elumaja välisuksel on ukse siseküljel alumise hinge juures näha verepritsmeid. Ukse lävepaku paremal pool on näha verd (foto 33). Koridoris on veri porivaibal ja põrandal ja vasakpoolsel uksepiidal, mis viib kööki (fotod 38-40). Köögi uks on avatud asendis ja ukse välisküljel, st välisukse poole jääval küljel, on näha silmaga nähtavaid verepritsmeid. Verepritsmete kõrgus põrandast 90 cm. Köögi vasakus seinas on korsten, mille peal on silmaga nähtavaid verepritsmeid 4 kohas. Kõrgus põrandast 55-105 cm (foto 43). Köögi vasakus tagumises nurgas on sahtlitega kapp, mille alumisel sahtli vasakul küljel on näha verd (foto 46). Köögi otsaseinas akna all põrandal on Bolt market paberkott, mille peal on näha verepritsmeid (foto 47). Paberkotis on tühi verine Alexander õlu purk (foto 48). Köögi otsaseinas on nurgadiivan, mille esiserval on põranda lähedal näha verepritsmeid (foto 47, 49). Diivani ees asetseva köögilaua jalal on verepritsmed ja verejälg. Diivani teise osa esiservas, nö sisenurgas on samuti näha verepritsmeid (foto 52). Köögi parempoolse seina ääres paiknevatel köögikappidel on näha verepritsmeid. Silmaga nähtavaid 2 kohas. Köögi ukse kõrval paremal on põrandal kott, mille sees on Alexander pint õlu purgid koos kastiga. Koti juures põrandal on näha verist vedelikku (foto 54). Duširuumis olevast mustapesu korvist avastati märjad verega määrdunud aluspüksid (foto 58,59). Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud Oleg Zhernakil kahtlustatavana kinnipidamisel käe peal olnud musta värvi käekella. Visuaalsel vaatlusel avastati käekellal veriseid määrdumisi. Kiirtest tuvastas vere. Kellalt võeti DNA proovid (kd I, tl 138-142). Veel on vaadeldud sündmuskohalt kaasa võetud 1L klaasist pudelit kirjega „Laua viin“ ning käterätti, millel visuaalsel vaatlusel esineb veriseid määrdumisi. Kiirtestid osutusid positiivseks, nii klaasist pudelilt kui käterätilt võeti DNA proovid (kd I tl 143-151). 11.07.2023 teostati sündmuskohal ka läbiotsimine. Läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga (kd I tl 72-107) nähtub, et aadressil Xxx talu, Xxx teostatud läbiotsimise käigus võeti DNA proovid rohketelt veremäärdumistelt, samuti leiti ja võeti kaasa muuhulgas Tartu Tarbijate Kooperatiivi ostutšekk
juuli
a kuupäevaga, Laua viina pudel, vere määrdumistega mopp, käterätik ja taburet. Läbiotsimise käigus on fotografeeritud (fotod 1-36) verejälgi sündmuskohal, millistest on ka proovid võetud. Sündmuskohal on tuvastatud ja jäädvustatud esikus köögiukse ees muutunud verejälg, köögiukse ukseraami parempoolse piida all põrandast 2,5 cm kõrgusel vere imbumisjälg, söögilaua vasakpoolsete jalgade juures maas nähtav vere moondumisjälg, valgete plaatidega puupliidi uksel ja tuhauksel verejäljed. Lisaks on köögis gaasipliidi parem 11 ja vasakpoolse külje kõrval maas nähtavad muundunud verejäljed. Samuti on fotografeeritud köögis asunud verest imbunud taburetti ning selle põhja all verepritsmeid. Köögis puupliidis sees on paberpakendid, millel ühel peal kiri Alexander ja teisel AleCoq, mõlemal pakendil nähtavad vere imbumisjäljed. Köögis akna all on paberirull, mille pööramisel tuli esile verejälg. Köögiuksest vasakul nurgas riiulikapi uksel näha kaks vere voolamisjälge. Gaasipliidist edasi vasakpoolses nurgas köögi sahtelkapp, mille liigutamisel tuli alt esile moondunud verejälg põrandal. Diivani vasakpoolse jala peal ja selle ümbruses verejäljed. Köögis vähenähtavate ja nähtamatute verejälgede esiletoomiseks kasutati Lumiscene lahust, mis kokkupuutel verega tekitab helesinise helenduse. Piltidel (fotod 44-56) on näha, et helesiniseks on värvunud gaasipliidi uks ja pealispinna esiosa, gaasipliidi kõrval oleva sahtlitega kapi alumine uks suures ulatuses ja kapi ning gaasipliidi ees olev suur osa põrandast. Samuti on helesinine helendus antud sahtlitega kapi kõrval ja gaasiballooni alaosal ja ees põrandal. Köögis nurgadiivani ees põrandal on ulatuslik pikliku kujuga helesinise helendusega ala ning samuti on mõningad väiksemad helesinised laigud köögilaual. Samuti on köögis valgete plaatidega kaetud korstnajalal näha helesinise helenduse abil käejälg, soojamüüril sinine jälg ning valgete plaatidega kaetud puupliidil on helesinine helendus. Puupliidi ees põrandal on nähtavad helesinised täpid. Köögipõrandal on terves ulatuses nähtav madalama intensiivsusega helesinine helendus. Lisaks on sama metoodikat kasutades nähtav dušširuumis dušinurga põrandal ja seinal helesinine helendus ning kraanikausil helesinine helendus. Elumaja taga traataia peal leitud heledat värvi käteräti töötlemisel Lumiscene lahusega muutus ka pool käterätist helesinist värvi. See on tuvastatud vahetult sündmuse järel verejägi mitmetes kohtades kinnistul, sh elamu köögis ning süüdistatava isiklikel esemetel.
DNA ekspertiisiakti nr 23E-GE0683 (kd I, tl 153-162) kohaselt K. R. DNA-d leiti Oleg Zernaki sõrmedelt, küünarnukilt, terassilt, toasussilt, põrandapesumopilt ja selle varrelt, korstnalt, õlupurgilt, diivanilt, terrassi trepi tugipostilt, terrassilaualt, välisukselt, esiku põrandalt(muutunud verejälg), köögiukse piidalt, köögilaua juurest maast, puupliidi ukselt, gaasipliidi kõrvalt maast, taburetilt, tabureti põhja alt, A.Le Coq pakendilt, riiulkapi ukselt, sahtelkapi alt, aluspükstelt, käekella rihmalt ja klaasist pudelilt. Kokku olid süüdistatavalt, tema isiklikelt esemetelt ja elukohast võetud proovidest K. R.ga seostatavad 53-st võetud proovist
Oleg Zhernaki DNA-d leiti omakorda põrandapesu mopi varrelt, õllepurgi suult, dušitrapi kõrvalt ja aluspükstelt ning temaga seostatavad oli 14 proovi. Seega saab ekspertiisiakti põhjal öelda, et köögis väga paljudes erinevates kohtades olevad verejäljed sisaldasid K. R. DNA-d, samuti sisaldus kannatanu DNA hoonest väljaspool tuvastatud verejälgedes, süüdistatava sõrmedel ja isiklikel esemetel ning põrandapesumopil. Süüdistatav avaldas, et hommikul ärkas, vaatas veri ja hakkas kohe koristama, sest kui ukse teeks lahti, jookseks koer kohe sinna sisse (kd II, tl 149). Süüdistatava hinnangul sattus veri kõigisse neisse kohtadesse ilmselt K. R. näolt, kui ta tuli, siis tal oli veri näo peal. Kõik toimus selles piirkonnas, see ruum ei ole suur. Süüdistatava aluspükstelt tuvastati tagaküljel paremal ja vasakul püksivärvli juures verejäljed ning aluspükste esiküljel viies erinevas kohas verejäljed, millelt võeti DNA proovid (kd I, tl 130-137). Istungil selgitas süüdistatav Oleg Zhernak, et kui öösel kannatanu koputamise peale ärkas, oli ta aluspükstes (kd II, tl 148 pöördel). Samuti avaldas ta, et kui hommikul ärkas siis vaatas, et aluspükste peal on ka veretilgad ja üritas neid puhtaks pesta. Aluspüksid olid ka märjad, tilgutas sinna seda vett, mis oli verega, mis koristas. Siis dušiga pesi need puhtaks, võttis aluspüksid ära ja läks võttis teised. Selle kohta, kuidas sai kannatanu veri köögist leitud tabureti istumisosale ja põhja alla, märkis süüdistatav, et ta ei usu, et need sinna said, taburet oli hoopis kõrval, aga võib-olla siis kui teda välja tõukas, sai kannatanu veri sinna või olid süüdistatava käe peal mingid vereplekid (kd II, tl 149 pöördel). Eelkirjeldatud selgitused ei riimu jäljeekspertiisiga tuvastatuga. 12
Jäljeekspertiisiakti nr 23E-TR0020 (kd I, tl 164-172) kohaselt tuvastas ekspert erinevaid verejälgi: vereloigud maja ees murul, imbumisjälg terrassi ees oleva kummist mati vahel olevas pinnases, liikumisjälgi terrassi trepiastmel, terrassil, välisukse tihendil, välisukse sisekülje alumisel osal, välisukse lävepakul, köögiukse uksepiidal, söögilaua jalal ja terrassi tugipostil, ülekandumisjäljed terrassil, tilkumisplekid terrassil, lävepakul, porivaibal ja söögilaua jalal, voolamisjälg välisukse lävepakul ja köögis oleval paberirullil, pritsmed välisukse siseküljel, köögiukse välisküljel ja korstnal, diivanil, paberkotil, söögilaua lauajalal, kapiustel, puupliidi-ja tuhauksel põhja all, muutunud vereplekk söögilaua alt põrandalt. Välisukse lävepaku paremas nurgas, ukse alumise hinge juures oleval tihendil ning koridori paremal seinal põrandaliistu kohal jäädvustatud liikumisjälgede suund on suunaga seest välja. Köögiukse vasakpoolsel uksepiidal jäädvustatud liikumisjälg on suunaga köögist koridori. Eksperdi hinnangul verejäljed ei saanud tekkida ühest rusikalöögist kannatanu näkku.
Ekspert M. R. selgitas kohtuistungil (kd II, tl 113-116), et verejälgede tekkemehhanismid on erinevad. Verejälgede suunda saab määrata olenevalt verejälgede tekkemehhanismist. Kui rääkida löökidest tekkivatest pritsmetest, siis pritsmed tekivad elliptiliselt ehk siis need on ovaalse kujuga, sealt on võimalik määrata suund, mis suunas see pritse on lennanud. Verejälgede suunda saab määrata ka liikumisjälje puhul, kus on tulenevalt pinna struktuuriiseärasustest ja verekoguse intensiivsusest võimalik määrata selle liikumissuunda. Muutunud vereplekk on selline, mille algne kuju on füüsilise mõju tagajärjel muutunud. Kui on tegemist sündmuskohal tilkumisplekkidega põrandal, siis mingi aja möödudes füüsiliselt seda jälge, on kas pühitud või vastu mindud, siis veri hakkab kuivama väljast sissepoole. Ehk võib jääda sellest tilkumisplekist perimeetri jälg ehk kuivanud osa ja keskel verd ei pruugi olla. Või ükskõik, millised verejäljed sündmuskohal on ja kui keegi sealt midagi läbi lohistab, siis see muudab esialgset verejälge. Muutus verejäljes, kui see on kuriteo toimumise käigus, toimub siis kui on kahe inimese vahel mingi liikumine ja hõõrdumine üle verejälgede või teine variant on siis, kui hiljem on püütud peita kuriteo jälgi ehk kui on hakatud puhastama või hävitama verejälgi. Ekspert selgitas, et verejälgede tekkemehhanismi kohta saab teha järeldusi nähtavate verejälgede puhul. Nähtamatute verejälgede esiletoomiseks kasutatakse kriminalistikas erinevaid kemikaale. Üks nendest kemikaalidest on Lumiscene, mis toob objektidelt ja suurtelt pindadelt silmale nähtamatud verejäljed esile ja aitab visualiseerida varjatuid ja nähtamatuid verejälgi ja see toimub kemiluminestsentsi reaktsiooni alusel ja kestab see helesinine helendus kuskil minut. Eksperdi hinnangul on läbiotsimisprotokolli fotolt nr 44 nähtuvalt järeldatav, et seal pinnal on olnud verd ja keegi on puhastanud ja eemaldanud seda ja ta on kogu selle vere ühtlaselt laiali ajanud kogu gaasipliidi uksele. Ekspert näeb pühkimisjälgi, kui pilte suurendada, siis alumisel sahtliuksel on paremini servad näha, seal on liikumisjäljed. Objekt, millega puhastatakse, on ise ka verine ja see tekitab sellised dünaamilised servad. Ka sahtlikappi on puhastatud. Eksperdi hinnangul on sündmuskohal olevaid vereplekke pühitud. Sellele viitab köögis laua juures olnud muutunud vereplekk, mis on olnud tilkumisplekk (kd I, tl 81). Vereplekk on hakanud kuivama väljast sissepoole ning eemaldatud on keskel olnud vedel veri ja kuivanud serv on perimeetrijoonena alles jäänud. Seda näitab ka köögis tekkiv tugev helendus, seal toodi nähtavale mittenähtavad verejäljed, kus see veri algselt oli. Samamoodi viitab verejälgede eemaldamisele puupliidi metallist uks, täpsemalt jäljeekspertiisi akti foto nr 5 (kd I, tl 172). Uksel on tihedalt näha verepritsmeid ja hulgaliselt. Need verepritsmed peaksid olema ka valgel plaadil, aga need on samamoodi ära pühitud. Mõlemad punased ringid näitavad väikseid verejälgi, mis on jäänud peale pühkimist pliidiplaadile alles. Tihti on jäänud need just plaatide kumerjatele kohtadele, kus lapp pühkimisel nii tugevat kontakti ei oma. Ekspert kinnitab, et põrandat on pestud. Põrandal on vereseguse vedeliku jäljed. See tähendab, et vedelik on lahustunud mingi teise vedelikuga. Kuna on näha pühkimisjäljed ja keemilisel töötlemisel tuli välja, et seal on eelnevalt veri olnud ja seda on pühitud, siis tõenäoliselt on tegemist vere segunemisega veega ehk on tekkinud pesemisel. 13 Liikumisjäljed, mis võivad olla lohistamisjäljed välisukse nurgas, koridori paremal seinal ja köögiuksel on madalal põranda lähedal tekkinud verise objekti liikumisel mitteverisel pinnal. Jäljeekspertiisi fotol nr 3 on näha üks liist, kus on natuke tugevam jälg ja siis on väike tühik peale liistu. Kuna ta on reljeefne, tekib aste ja hiljem see vähemal määral ladestunud vere liikumissuund on uksest väljapoole näha. See on põranda lähedal lohistamisest ilmselt tekkinud. Verise objekti lohistamisel suunaga toast õue. Ka köögiukse vasakpoolsel uksepiidal jäädvustatud liikumisjäljed on suunaga köögist koridori. Verine objekt on läinud vastu puhast pinda ja liikumisel tekitanud need jäljed ja suunaga köögist väljapoole. Eksperdi hinnangul jäädvustatud verejäljed ei saanud tekkida ühest rusikalöögist kannatanu näkku ega ka ühest rusikalöögist juba verisesse näkku kuna pritsmed, mida tuvastati köögis, olid suhteliselt erinevatel pindadel arvestades ka asjaolu, et osaliselt oli neid kindlasti eemaldatud. Nähtavad olid diivani alumisel osal köögilaua lähedal, samamoodi kõrval olnud paberkotil olid pritsmed ja need kõik olid ümmarguse kujuga, mis näitab nende liikumissuunda. Ehk need on suhteliselt madalalt tabanud neid pindasid. Samamoodi oli pritsmeid näha köögilaua taga olnud köögi ustel. Need pritsmed näitavad seda, et on tehtud kannatanule korduvaid lööke selles piirkonnas. Need pritsmed olid tegelikult säilinud ka köögiukse lähedal olnud uksel. Olid ka korstnajalal. Pritsmed olid diivanil, köögiustel, pliitidel, pliitidest edasi tuli korstnajalg, köögiuks. Kokkuvõtvalt on eksperdi hinnang, et sellises koguses erinevatel pindadel olevaid pritsmeid ei saa tekitada ühe löögiga. Neid lööke pidi olema rohkem. Vaadates kogumis verepritsmeid ja nende asendit ja asukohta, siis oma kogemusele tuginedes järeldas ekspert, et need pritsmed, mis on lähedal olevatel objektidel, on tekkinud diivani ees kannatanut põrandal pikali maas olles lüües. Seda saab järeldada verepritsmete järgi, nende asukoha järgi. Puupliidi uksel on verepritsmed suunaga alt üles ehk need on elliptilise kujuga. Diivani nurgal olevad vähesed verepritsmed on 90 kraadise nurga all ehk need on ümmargused ehk nad on tabanud seda pinda 90 kraadise nurga all, seal ei ole suunda. Nende pritsmete järgi on võimalik oletada pritsmete lähteala, kust kohast nad pärinevad. Eksperdi hinnangul on välistatud, et mingid pritsmed võisid sattuda esemetele lihtsalt põhjusel, et isiku kehapindadelt tilkus või voolas verd. Sel juhul ei ole veretilkadel sellist kiirust nagu on löögijälgede puhul. Need pritsmed on oluliselt väiksemad. Tilkumisel on veretilgad suuremad. Isegi kui see tabab vertikaalselt pinda, on see oluliselt suurem ja tekib ka voolamine. Nende tekkemehhanism on hoopis teistsugune. Välistatud on ka, et keegi oleks verise käega vehkinud. Selliseid jälgi ekspert ei tuvastanud. Need on ikkagi passiivse tegevuse tagajärjel ehk kui käsi on verine ja liigutada kätt, mis on verine, siis tekivad pritsmed teise mehhanismi alusel, nad on joone kujulised üksteise järgi ja nad näitavad suunda, nende järgi on võimalik öelda, et need on liigutusest tekkinud. Löögi puhul tekivad pritsmed lehviku kujuliselt ja nende järgi on võimalik öelda ka suunda, kust need pärinevad. Tuvastatud oli verepritsmed, mis on tekkinud löögi tagajärjel. Seega saab sündmuskohal tuvastatud nähtavatest ja nähtamatutest verejälgedest järeldada, et K. R. suhtes on lööke tehtud elumaja köögis ning vahetus läheduses kuivõrd verejälgi on leitud ulatuslikult köögis, aga ka välisukse sisemisel poolel. Seejärel on kannatanu välja lohistatud, kuivõrd tuvastatud on madalal kõrgusel liikumisjälgi suunaga köögist koridori ning seest välja. Sündmuse järel on osa verejälgedest eemaldatud.
Süüdistatav on omapoolsetes ütlustes kokkuvõtlikult avaldanud, et lõi kannatanud maksimaalselt kaks korda. See leidis aset seetõttu, et öösel kella kahe paiku tuli verise näoga kannatanu tema uksele alkoholi nõudma, keeldumisel lükkas ennast ukse vahelt sisse ja süüdistatava vastu köögi uksepiita, mille järel läks kannatanu otsejoones kööki alkoholi juurde. Süüdistatav suutis ta peatada köögis temast kinni võttes. Seejärel kannatanu sülitas talle näkku ning mingil hetkel lõi põlvega kubemesse süüdistatavale. Edasi lõi süüdistatav kannatanut, kes oli kummargil. Peale seda asus süüdistatav kannatanut köögist välja tõukama, kes puikles vastu, ega tahtnud ära minna. 14 Prokurör seadis süüdistatava kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Riigikohus on lahendis 1-21-3307 öelnud, et kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi saab kohus isiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldada tema kohtueelses menetluses antud ütlusi üksnes

§ 289

lg 1 järgi kohtumenetluse poole taotluse alusel ristküsitluse käigus, kui kohtus antud ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antutega. Kui see tingimus on täidetud, saab kohus tugineda ütluste usaldusväärsuse hindamisel vastuolule tõendiallika kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel. Kohtus avaldati prokuröri taotlusel mitmel korral süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlusi vastuolude tõttu. Vastuolud, mis puudutasid öiseid sündmusi peale K. R. naasmist süüdistatava juurde seisnesid enne sisenemist toimunud vestluse pikkuses, kannatanu ja süüdistatava tegevuses enne kööki jõudmist, köögis olles ja sealt lahkumisel (kd II, tl 153154). Eeluurimisel on Oleg Zhernak öelnud, et tema läks ees kööki ning kannatanu järgnes talle. Samas kohtuistungil avaldas süüdistatav, et ta tõugati ukselt koridori ning köögi suunas liikus esimesena kannatanu, kellele süüdistatav hoopis järgnes. Samuti on süüdistatav eeluurimisel avaldanud, et lõi K. R.t köögis sees köögi ukse juures, peale mida kannatanu läks ise terrassile. Samas kohtuistungil märkis süüdistatav, et köögis peale süüdistatavale näkku sülitamist lõi kannatanu süüdistatavat kubemesse ja alles seejärel lõi süüdistatav ise kannatanut. Peale süüdistatava löömist ei läinud kohtuistungil antud ütluste kohaselt kannatanu mitte ise terassile, vaid süüdistatav pidi vastu puikleva kannatanu vastu tema tahtmist majast välja lükkama. Vastuolude selgitamisel märkis süüdistatav, et kuidas ta siis ise läks, kui süüdistatav tõukas teda, ju ta siis valesti ütles, ei tea. Prokurör tõi välja, et eeluurimisel ei ole Oleg Zhernak rääkinud midagi sellest, et K. oleks talle näkku sülitanud või teda löönud nagu rääkis ta kohtus (kd I, tl 108-112). Kohtu hinnangul ei saa süüdistatava ütlusi kannatanu majja sisenemise ja sealt lahkumise asjaolude ning süüdistatava löömise osas usaldusväärseks pidada. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav ära tarvitanud arvestatava koguse alkoholi, ega mäletanud ka nt vestlust tunnistaja S.. Oleg Zhernaki kohtus antud ütlused on vastuolus kohtueelselt antud ütlustega, milliste osas ühest selgitust isik välja ei toonud. Arvestades ka millistes küsimustes vastuolud muu hulgas esinesid – kas kannatanu sisenes majja jõudu kasutades või mitte, kes esimesena vägivalda kasutas, kas kannatanu lahkus ise või pidi teda jõuliselt lahkuma sundima – ei saa neid panna üksnes esialgse ülekuulamise üldsõnalisuse arvele, mida hilisemalt täpsustati. Lisaks ei ole kohtu hinnangul ka eluliselt usutavad süüdistatava selgitused selle kohta, et kannatanu kasutas jõudu ja lükkas süüdistatava uksest sisse, kui süüdistatav soovis ust kannatanu ees sulgeda. Süüdistatav on kannatanust tugevama kehaehitusega. Samuti oli kannatanu tervislik seisund tunnistajate selgitustest nähtuvalt nõrk – maksahaigusest tingitult ei jaksanud pikki maid ise kõndida. Ei ole usutav, et nõrga tervisega ja väiksema kehaehitusega kannatanu oleks suutnud tugevama kehaehitusega süüdistatavat ukse eest lükata, et majja vastu süüdistatava tahtmist siseneda. Kokkuvõtlikult ei ole kohtu hinnangul süüdistatava ütlused antud küsimuste osas usaldusväärsed ning kohus jätab need vastavas osas tõendikogumist kõrvale.

Ekspertiisiakti kohaselt oli kannatanu näopiirkonnas lööke mitte vähem kui
Et majas oli koristatud enne kriminalistide sündmuspaigale jõudmist, kinnitavad vereseguse vedeliku jäljed, läbiotsimisprotokolli fotod Lumiscene lahusega töödeldud pindadest koos jäljeeksperdi selgitustega ning süüdistatava enda ütlused. Samas oli koristamisest hoolimata nähtavaid verejälgi sündmuskohal arvestatavas koguses. Verepritsmeid oli mitmes eri kohas köögis ja köögi siseuksel ning välisuksel. Tilkumisjälgi oli ka terrassil, lävepakul, porivaibal ja söögilaua jalal. Arvestades nähtavate verepritsmete omadusi ja asukohti köögis leidis jäljeekspert, et nende tekkimine ühe löögiga, sh juba verisesse näkku ei ole võimalik ning enamus lööke oli tõenäoliselt tehtud nii, et kannatanu lebas diivani ees maas. Ka on ekspert usutavalt selgitanud, et verepritsmed on tekkinud just löögi tagajärjel, mitte näiteks verise käega vehkimisel. 15 Majas leiti verepritsmeid paljudelt erinevatelt pindadelt ning kohtul puudu alus kahelda jäljeeksperdi selgituses. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et pelgalt ühest või maksimaalselt kahest rusikalöögist tekkisid sedavõrd erinevatesse kohtadesse verepritsmed ja muud liiki verejäljed, arvestades ka seda, et sündmuskohal pidi neid enne koristamist olema veel ulatuslikumalt. Nii on näiteks tuvastatavad verepritsmed köögi ühes nurgas tumedate ustega kapil, mis asub uksega seina vastas (kd I, tl 84,88) ning samuti selle vastasseina juures olevatelt diivanilt ja teistelt esemetelt (kd I, tl 60,89,88). Samuti on kannatanu DNAd sisaldavaid verepritsmeid välisukse sisemisel poolel (kd I, tl 78, 156).
Kuigi kannatanu tegevus ja asukoht peale süüdistatava juurest u 22.30 aja lahkumist kuni umbes kella kahe ajal naasmiseni on teadmata, ei ole kohtu hinnangul usutav, et kannatanu sai temal tuvastatud ja surma kaasa toonud vigastused või valdava osa nendest kõnealusel vahepealsel ajal. Süüdistatav on selgitanud, et öösel tema juurde naastes oli kannatanul nägu katki, verine, veri näo peal, tal olid veretilgad. Verd nägi süüdistatav kannatanu näo peal. Ei osanud täpselt öelda, kus, aga näo peal. Küsides konkreetsema piirkonna kohta, selgitas süüdistatav, et umbes nina juures, täpselt ei oska öelda, öö oli, köögis põles vaid väike tuli. Ausalt öeldes ei pööranud temale eriti tähelepanu (kd II, tl 149 - 149 pöördel, 155 pöördel). Eelnevatest süüdistatava ütlustest ei selgu üheselt, mis ulatuses verd süüdistatav nägi ja seega ka millises ulatuses vigastused võisid temal enne asjaosaliste vahel toimunud konflikti juba olemas olla. Süüdistatav on tunnistanud maksimaalselt üksnes kahe löögi tegemist kannatanu pihta. Vaadates kannatanu näopiirkonna vigastusi sündmuskohal ning arvestades eksperdi tuvastatut, et juba üksnes näopiirkonda on isikut löödud vähemalt 12 korda, saab järeldada, et juhul kui Oleg Zhernak lõi kannatanut täiendavalt vaid 2 korda, pidid kannatanul juba esinevad vigastused olema arvukad ja ulatuslikud. Kannatanul tuvastati erinevates kohtades üle näo lahtised haavad, millest tuleb ka verd märkimisväärses koguses, lisaks muu hulgas rinnaku ristimurd, keeleluu ja kilpkõhre murrud. Kui kannatanu oleks saanud märkimisväärses ulatuses temal tuvastatud näo ja kehapiirkonna vigastusi juba enne süüdistatava juurde ilmumist, pidanuks näopiirkonnas olev veritsus ja vigastused olema üheselt märgatavad ka hämaras valguses süüdistatavale ning süüdistatav oleks suutnud üheselt välja tuua, kus konkreetsemalt kannatanu näol veri asus. Lisaks oleks kannatanu üleüldiselt täiendavalt halvenenud seisund pidanud olema märgatav süüdistatavale. Samas märkis süüdistatav korduvalt, et hästi ta ei mäleta kus veri asus, nina juures, kuid ei pööranud tähelepanu. Sellest järelduvalt pidi kannatanu näos olev vere kogus, kui see seal oli, ning üleüldine olek, olema piisavalt tavapärane või väheohtlik, et süüdistatava tähelepanu see ei äratanud ning kannatanule nt kiirabi kutsumist süüdistatav vajalikuks ei pidanud. Seega kus iganes kannatanu vahepealsel ajal oli, ei olnud tema välimus ja seisukord süüdistatava juurde naastes tavapärasest oluliselt erinev. Kohtu hinnangul võis tõepoolest kannatanu näos olla mõni kriim või marrastus. Ka tunnistajad, kes kohtus ütlusi andmas käisid, selgitasid, et on mõnikord K. R. näos kriime näinud, mis on tekkinud kukkumise tagajärjel. Kui aga kannatanu näol oli süüdistatava juurde ilmudes kõigest mõni suuremat tähelepanu mitteäratav kriim või marrastus, pidid talle ekspertiisiaktis tuvastatud ja sündmuskoha vaatlusprotokolli nähtuvad intensiivsed vigastused tekkima peale süüdistatava ukse taha ilmumist, mida kinnitavad ka sündmuskohal tuvastatud verepritsmed. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et juhul kui kannatanul tõepoolest olid faktiliselt mingid vigastused näopiirkonnas, oleks nende vigastuste ulatus ja iseloom selline, mis oleks seostatav kannatanu surma kaasa toonud vigastustega. Samuti arvestab kohus, et kannatanu oli kõnealusel päeval tarvitanud alkoholi ning tema üldine tervislik seisund oli maksahaigusest tingitult nõrk. Tunnistaja A. J. selgituste kohaselt ei jõudnud kannatanu ise pikemaid vahemaid läbida ning ta sageli sõidutas teda. Ka süüdistatav selgitas, et 2,5-3km eemal asuvast poest tagasi jõudmisele koos kannatanuga kulus 1,5 tundi. Tunnistaja U. P. avaldas samuti, et kõnealuse õhtul kannatanut nähes oli tema kehahoiakust tajutav, et ta on joobes – seisis keset teed jalad harkis ja kõikus. On väheusutav, 16 et kannatanu, kellel ilma vigastustetagi oli pikemate vahemaade läbimine tervislikust seisundist ning ka kõnealusel päeval tarbitud alkoholist tulenevalt, raskendatud, sai valdava osas tuvastatud vigastusetest kuskil süüdistatava elukohast kaugemal ning oli suuteline nendest hoolimata kõndima süüdistatava juurde ja seejuures säilitama enda tavapärase üldilme nii, et süüdistatav uksel kannatanut nähes midagi äärmiselt ohtlikku ei sedastanud. Kokkuvõtlikult saab eelnevast tulenevalt tuvastada, et kannatanu suhtes kasutati vägivalda just Oleg Zhernaki elamus sees, valdavalt köögis, ning usutavaks ei saa pidada, et vägivald seisnes üksnes ühes või kahes rusikalöögis, sh juba verisesse näkku. Jäljeeksperdi selgitustest põranda lähedal tuvastatud liikumisjälgede esinemise ja tekkimise kohta, saab järeldada, et pärast peksmist lohistas süüdistatav kannatanu majast välja.
Lisaks viitavad Oleg Zhernakil tuvastatud vigastused sellele, et just tema oli see, kes K. R. kallal vägivalda kasutas. Patrullpolitseinik Adriana-Maria Sillaots selgitas istungil, et sündmuskohal oli Olegi käsi silmnähtavalt paistes randmest kuni sõrmenukkideni ja nad läksid koos Oleg Zhernakiga EMO-sse Tartusse, kuna kahtlustati luumurdu. Kui nad EMO-sse olid jõudnud siis oli süüdistatava käsi juba oluliselt suuremaks paistetanud, hakkas lillakaks minema, oli värvi vahetanud, labakäsi ise hakkas pallitaoliseks muutuma. Kõik oli ühtlaselt paistes. Luumurdu ei tuvastatud. 09.07.2023 sündmuskohal süüdistatava kätest tehtud fotodelt (kd I, tl 37) nähtuvad süüdistava paremal käel tugev paistetus ning sõrmuse ja väikse sõrme nukkide juures nahavigastused. Tunnistaja selgitusi EMO-s käimise kohta kinnitab Tartu Ülikooli epikriis nr EP23-282677 (kd II tl 10-18). Oleg Zhernakil on tuvastatud järgmised vigastused: parema labakäe turse ja hematoom, marrastus parema küünarliigese välispinnal, u 1x1,5 cm hematoom küünarvarre ülemisel kolmandikul, hematoomid vasakul küünarvarrel, hematoom kõhul naba kõrval. Paremast labakäest tehti röntgen, murdu ei tuvastatud. Lisatud fototabelist on näha, et Oleg Zhernaki parem labakäsi on väga paistes ja haiglas jäädvustamise ajaks juba muutunud punakasroosat tooni. Sõrmuse ning väikse sõrme kohal, sõrmenukkide juures on nahavigastused. Oleg Zhernaki vigastuste osas on teostatud ka kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 23E-AOI
Ekspertiisiakti kohaselt tuvastati Oleg Zhernakil parema käe põrutus koos pehmete kudede turse ja nahakriimustustega ning värsked nahaalused verevalumid paremal küünarliigesel, mõlemal küünarvarrel ja vasakul käel, mis lähtudes nende morfoloogilistest iseärasustest, võivad olla tekkinud orienteeruvalt mitte rohkem kui 1-2 ööpäeva enne nende fikseerimist ja fotografeerimist 09.07.
Oleg Zhernaki kehavigastused on iseloomulikud tömbile traumale. Need võivad olla tekkinud löömisest/kukkumisest vastu kõvasid tömpe pindu, esemeid ja/või löökidest sarnaste esemetega. Parema labakäe vigastused võivad olla tekkinud (korduvast) löömisest nt rusikas käega vastu kõvasid tömpe pindu. Eksperdi hinnangul võivad Oleg Zhernaki parema labakäe vigastused olla tekkinud löömisest rusikas käega vastu teist isikut. Parema labakäe vigastus võib olla tekkinud nii ühekordsest tugevajõulisest löögist vastu kõva tömpi pinda, kui ka korduvatest löökidest (kd II tl 19-22). Eelpool analüüsitud tõenditest saab kohtu hinnangul järeldada, et süüdistatava ulatuslik paistetus paremal käel ning nahavigastused, tekkisid just kannatanu rusikaga löömise tulemusel.
Eelkirjeldatust tulenevalt on kohtu hinnangul käsitletud tõenditega tuvastatav, et just süüdistatav ööl vastu 09.07.2023 kuid mitte hiljem kui 09.07.2023 kell 06:38 aadressil Xxx talu, Xxx küla, lõi vähemalt 12 korda tuvastamata kõva tömbi, serva omava esemega ja rusikate või jalgadega kannatanut peapiirkonda, surus põlvega või lõi kõva tömbi esemega K. R. rinnale ja kaelale ning lõi korduvalt kõva tömbi esemega või rusikate või jalgadega K. R.le kehapiirkonda ja jalgadesse. Sellise tegevusega põhjustas süüdistatav K. R.le parema silmakoopa, ninaluude, ninavaheseina ja alalõualuu vasaku nurga murrud, peaajupõrutus koldeliste ämblikuvõrkkestaaluste verevalumitega 17 suuraju mõlema poolkera ja väikeaju pinnal; verevalumid kõõlustanul ja oimulihases, põrutushaavad juustega kaetud peanahal ja näol, nahaalused verevalumid ja pehmete kudede turse näopiirkonnas. Lisaks põhjustas süüdistatav K. R. rinnaku ristimurru verevalumiga murdu ümbritsevates pehmetes kudedes, keeleluu ja kilpkõhre murrud verevalumitega ümbritsevates pehmetes kudedes ja nahaaluse verevalumi vasakul pool kaelal ja verevalumiga ümbritsetud põrna kapsli rebendi ja verevalumi parema neeru piirkonnas; nahamarrastused ristluupiirkonnas; nahaalused verevalumid ja nahamarrastused ülajäsemetel ning vasakul alajäsemel. Vigastuste tüsistusena tekkis kannatanul lämbus vereaspiratsioonist ning kujunes välja peaaju- ja kopsuturse, mis põhjustas samal ööl K. R. surma.
Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Oleg Zhernak täitis oma tegevusega KarS § 113 lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu, s.o teise inimese tapmise. Ekspert on kinnitanud, et K. R. surma põhjuseks oli liittrauma pea-kaela-kehatüve tömp trauma traumaatiliste koldeliste ämblikuvõrkkesta aluste verevalumitega peaajupinnal, näokoljuluude lahtiste murdude ning siseorganite rebendiga. Vigastuste tüsistusena tekkis kannatanul lämbus vereaspiratsioonist ning kujunes välja peaaju-ja kopsuturse. Leidis tuvastamist, et need vigastused tekitas kannatanule Oleg Zhernak. Seega põhjuslik seos Oleg Zhernaki teo -peksmise- ning tagajärje -K. R. surma- vahel on olemas, kuivõrd juhul kui Oleg Zhernak ei oleks kannatanut peksnud, ei oleks isik antud asjaoludel surnud. Süüdistatava tekitatud vigastused tingisid kannatanu surma.
Prokuratuur on isikule esitanud süüdistuse KarS § 114 lg 1 p 1 järgi mõrvas, so tapmises, mis on toime pandud julmal viisil. Kaitsja hinnangul tuleks Oleg Zhernaki tegu kvalifitseerida ümber KarS § 113 järgi tapmisena. KarS § 114 näeb ette vastutuse tapmise eest nii piinaval kui ka julmal viisil (KarS § 114 lg 1 p 1 alt 1 ja alt 2). Piinav on tapmine siis, kui selle käigus tekitatakse ohvrile elupuhuselt suuri või kauakestvaid füüsilisi või vaimseid kannatusi (RKKKo 1-15-10119/80, p 18). Julm on tapmine juhul, kui selle teoga väljendatakse põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha suhtes, nt kannatanut kirvega rohkearvuliselt lüües. Julma viisina on käsitatud näiteks kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamist. (RKKKo 1-15-10119/80, p-d 16–17). Prokuröri hinnangul põhjustas Oleg Zhernak kannatanule põhjendamatult jõhkraid ja nägu moonutavaid vigastusi, mistõttu saab tema teguviisi käsitleda julmana. Eelpool on tuvastatud, et süüdistatav kasutas ulatuslikku vägivalda kannatanu suhtes, pekstes teda korduvalt rusikate või jalgade ja tömbi, serva omava esemega, pea- ja kehapiirkonda. Kannatanu kehal olevad vigastused on tavapäraselt intensiivse peksmisega kaasnevad vigastused, sh on näo ja silmapiirkonda löömise tüüpiline tagajärg paistetus. Et kannatanu nägu paistetas peksmise tagajärjel, ei tähenda, et antud tagajärg oleks hinnatav moonutava vigastuse tekitamisena KarS § 114 lg 1 p 1 tähenduses. Muid esemeid või vahendeid kannatanu keha moonutamiseks või põhjendamatult jõhkrate vigastuste tekitamiseks ei kasutatud. Tapmine mis tahes moodusel on julm käitumisakt. Samas ei vasta iga tapmistegu oma toimepanemise viisilt sellele, kuidas õiguspraktikas on sisustatud julma viisi kui tapmistegu kvalifitseerivat tunnust. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas menetluses tuvastatud asjaoludel kannatanu surnuks peksmine hinnatav julmal viisil toimepanduna. Antud juhul ei saa rääkida põhimõttelisest ja erilisest hoolimatusest inimelu ja inimkeha suhtes ehk julmast tapmisest. Kohus leiab, et Oleg Zhernaki poolt toime pandud tapmisteos ei ole tuvastatud julm viis kui tapmist kvalifitseeriv asjaolu KarS § 114 lg 1 p 1 tähenduses ning isiku käitumine vastab KarS § 113 lg 1 koosseisule.
KarS § 15 lg 1 alusel on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu. KarS § 16 lg 1 alusel jaguneb tahtlus kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks tahtluseks. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et Oleg Zhernak tegutses tapmise toimepanemisel otsese tahtlusega. Valimatult, intensiivselt ja jõuliselt 18 rusikatega ning serva omava esemega vähemalt 12 korda elutähtsate organite piirkonda, milleks pea piirkond on, ning kehapiirkonda löömine viitab sellele, et lööja teadvustab ja aktsepteerib ka raskemate tagajärgede, s.h. surma saabumise võimalust ja tegutseb seetõttu otsese tapmistahtlusega. On üldteada asjaolu, et inimese elu võib ohus olla juba ainuüksi ühest tugevast löögist vastu pead või kukkumisel, rääkimata korduvatest jõulistest löökidest rusikate või muude esemetega vastu pead. Kohus on seisukohal, et ka iga mõistlik, objektiivne kõrvaltvaataja mõistab, et pekstes teist inimest valimatult rusikahoopidega vastu pead ja keha, lisaks kasutades ka serva omavat eset, kaasneb sellise tegevusega pekstava inimese surm. Kasutades kannatanu suhtes tuvastatud viisil ja ulatuses vägivalda, pidi Oleg Zhernak möönma mistahes tagajärje, sh ka surma saabumist.
Süüdistatava käitumises esinevad KarS § 113 süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega süüdistatavale Oleg Zhernakile süüks arvatud teos teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Eelpool ei ole leidnud tuvastamist kannatanupoolne vägivald või mistahes õigusvastane rünne, mida süüdistatav oma käitumisega oleks saanud tõrjuma asuda. Hädakaitseseisundi tunnused antud juhul puuduvad ning ka kaitsja rõhutas kohtuvaidlustes, et Oleg Zhernak ei ole kunagi ennast õigustanud enesekaitsega.
Samuti on kohus seisukohal, et isik on süüdiv ning puuduvad süüd välistavad asjaolud.
Kõiki eeltoodud, kohtu poolt arvesse võetud tõendeid analüüsides ja neid kogumis hinnates, kohus leiab, et süüdistatava Oleg Zhernaki poolt toime pandud tegu vastab KarS § 113 lg 1 tunnustele ning tuleb vastavalt ka kvalifitseerida. Oleg Zhernaki süü KarS § 113 lg-s 1 kirjeldatud teo toimepanemisel on leidnud täielikku tõendamist. Süüdistatav Oleg Zhernak tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. (II) Karistus
KarS § 113 lg 1, s.o teise inimese tapmise eest näeb seadusandja karistusena ette kuuekuni viieteistaastase vangistuse.
KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
Sanktsiooni keskmine KarS § 113 lg 1 kohaselt on 10,5 aastat vangistust.
Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid. Konflikti põhjustas see, et kannatanu tuli öösel kell kaks süüdistatava ukse taha ja nõudis alkoholi. Tõenäoliselt mängis Oleg Zhernaki edasises käitumises olulist rolli see, et ka tema oli alkoholijoobes. Kohus on tuvastanud, et süüdistatav kasutas kannatanu suhtes ulatuslikku vägivalda, lüües teda arvukalt rusikate või jalgadega ning näopiirkonda ka tömbi serva omava 19 esemega. Seejärel lohistas süüdistatav kannatanu majast välja ning jättis kannatanu murule lebama. Oleg Zhernak on kasvult suur mees ning arvestades seda, et ta on laeval enda sõnul rasket tööd teinud on ta ka tõenäoliselt füüsiliselt üsna tugev. K. R. oli temast kasvult väiksem ning alkoholijoobes ega suutnud end kaitsta. Materjalidest ei ilmne, et süüdistatava eesmärgiks oleks olnud kannatanu tapmine, vaid sündmuste kulg viis selleni. Samas ei olnud tegu ühe või maksimaalselt kahe õnnetu löögiga vaid tõendamist leidis, et Oleg Zhernak lõi kannatanut arvukaid kordi, mh eksperdi hinnangul tegi vähemalt 12 lööki peapiirkonda. Seejärel ei kutsunud süüdistatav mitte kannatanule abi, vaid lohistas ta õue ning jättis ta sinna. Eelöeldu alusel saab teo toimepanemise asjaolusid arvestades hinnata süüdistatava süü suurust keskmisest suuremaks.
Samas esineb käesoleval juhul KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Oleg Zhernak avaldas kohtuistungil kahetsust ning palus vabandust K.i R. sugulaste ees. Teiseks kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p-s 2 sätestatud kahju vabatahtlik hüvitamine. Nimelt on Oleg Zhernaki perekonna poolt hüvitatud K. R. matustega seotud kulutused menetlusse esialgselt esitatud tsiviilhagi varalise kahju ulatuses. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
Oleg Zhernakil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Praeguseks hetkeks juba 60aastaseks saanud Oleg Zhernakil pole varem seaduserikkumistega probleeme olnud. Kohtule on esitatud üks politseiväljakutse (tl 198-201), mille tegi Olegi xxx N. Z. 29.12.2018, kus teatas, et abikaasa tuli kallale. Rüseluse käigus lõi Oleg N.vastu pead, mille tulemusel on N. otsa ees muhk ja rinnal kriimustusjäljed. N.selgitas kohtuistungil, et tegemist oli arusaamatusega, ta oli armukade ja ütles Olegile halvasti, mida üldjoontes kinnitas ka Oleg Zhernak ise. Kuna tegemist on üksnes politsei väljakutsega ning sellele menetlust ei järgnenud, võib järeldada, et tegu polnud väga tõsise konfliktiga. Lisaks toimus see intsident enam kui 5 aastat tagasi. Seega on Oleg Zhernak seniajani elanud seadusekuulekat elu, mistõttu ei tingi eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused karistuse raskendamist. Seetõttu võttes arvesse karistuse eesmärke, kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süü suurust, süüdistatava isikut, kahe karistust kergendava asjaolu esinemist, raskendavate asjaolude puudumist, kuriteo toimepanemist otsese tahtlusega, leiab kohus, et süüdistatavat tuleb KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada KarS § 113 lg-s 1 ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras vangistusega, mis vastab karistusvahemiku esimesele kolmandikule, s.o 9 aasta pikkuse vangistusega.
Tõkend – vahistamine – Oleg Zhernaki suhtes tuleb jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni ning KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise aja algust lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o
juulist
Lisakaristus
Tartu Vangla on 09.08.2023.a. teinud ettepaneku välisriigi kodaniku Oleg Zhernaki lisakaristusena riigist väljasaatmiseks koos sissesõidukeelu kohaldamisega. Vangla andmetel ei ole Oleg Zhernak taotlenud Eesti kodakondsust ning ei oska eesti keelt. Isiku tegevusetus näitab, et isik ei ole tegelikult huvitatud Eestis elades motiveerima ennast lõimuma Eesti ühiskonda. Vangla on seisukohal, et kõnealuse isiku suhtes lisakaristuse kohaldamine on vajalik preventiivsel eesmärgil, kaitsmaks Eesti Vabariigi õiguskorda ja ühiskonna turvalisust. Eesti õiguskorra ja ühiskonna turvalisuse kaitsmise vajadus kaalub ülesse välisriigi kodaniku sidemete katkemise Eesti riigiga, tema isiklikud huvid ja tema õiguse vabalt Eestis liikuda (kd II tl 39-42).
Kohtus uuritud tõenditest nähtuvalt on Oleg Zhernak Xxx kodanik. Oleg Zhernak selgitas istungil, et Eestisse tuli ta elama koos isaga siis kui oli 13 aastane. Ta õppis xxx ja peale seda xxx. Peale seda on töötanud enamasti erinevatel laevadel. Varasemalt oli tal määratlemata 20 kodakondsus. Eesti Vabariigi kodakondsust on tahtnud, kuid eesti keele oskus ei olnud piisav. Ei olnud praktikat, laeval räägiti xxx ja xxx keeles. Mingil ajal enam ei saanud merele halli passiga ja oli sunnitud võtma Xxx kodakondsuse, et edasi saaks töötada oma erialal. Tal on abikaasa ja täiskasvanud poeg, kellel on Eesti kodakondsus. Karistusregistri andmetel ei ole Oleg Zhernak varem ühtegi väärtegu ega kuritegu toime pannud (kd II tl 31). Tema alaline elukoht xxx ja talle kuulub maamaja aadressil vald Xxx küla Xxx talu. Alaealised ülalpeetavad tal puuduvad. Käesoleva kohtuotsusega mõisteti Oleg Zhernak süüdi KarS § 113 lg 1 järgi.
Riigikohus kriminaalasjas nr 1-17-9941 p-des 12-13 märkinud järgmist: „Kaaludes süü suurusest tulenevat ohtu riigi õiguskorrale ja süüdlase perekondlike sidemete katkemisega tehtavat kahju, tuleb kohtul välja selgitada, kas väljasaadetav välismaalane on riigis viibinud lühikest aega või on ta jõudnud asukohamaaga integreeruda. Välismaalane on integreerunud eelkõige siis, kui ta on suurema osa oma elust elanud Eestis, omandanud siin hariduse ning tema perekond ja lähisugulased elavad siin. Need asjaolud võivad anda tunnistust selle kohta, et isik on asukohamaaga seotud sama püsivalt kui kodanikud ning sellest tulenevalt peavad väljasaatmisega kaasneva perekonnaelu puutumatuse riive õigustamiseks olema eriti mõjuvad põhjendused. Kui isiku süü ja õiguskorra kaitsmise huvid annavad põhjust kaaluda integreerunud välismaalase Eestist väljasaatmist, tuleb kohtul esitada asjaolud, mis kaaluvad üles püsivate, s.h perekondlike sidemete katkemise asukohamaal. Muu hulgas ei tohi tähelepanuta jätta ka välismaalase sidemeid kodakondsusjärgses riigis. /…./ Sisuliselt tuleb kohtul seega süüdistatavat välja saates esile tuua need argumendid, mis karistuse mõistmise eesmärkidest tulenevalt kaaluvad üles tema sunniviisilise lahutamise oma perekonnast. Kuna perekondlike sidemete tõttu on selline välismaalane lahutamatult seotud Eestiga, siis võib tema väljasaatmine lisakaristusena tulla kõne alla vaid juhul, kui seda õigustavad toimepandud kuriteo raskusest tulenev süü suurus ja õiguskorra kaitsmise huvid.“. Kuigi tegemist on raske kuriteoga, ei saa tähelepanuta jätta, et süüdistatav on Eesti Vabariigiga tugevalt seotud lähedaste ja elukoha kaudu ning seda pikaajaliselt. Ka prokurör tõdes süüdistuskõnes, et lisakaristusena Xxx kodanikust Oleg Zhernaki riigist väljasaatmise ja sissesõidukeelu rakendamist põhjendatuks pidada ei saa. Seda seetõttu, et tegemist on pikka aega Eestis elanud isikuga, kellel on paraku suuresti tema erialavaliku tõttu omandamata eesti keel ja sellega seoses on olnud raskendatud Eesti kodakondsuse taotlemine. Tema lähedased elavad Eestis ja on Eesti kodakondsusega. Ei ole tuvastatud, et tegemist oleks Eesti riigi vastu meelestatud isikuga ja suurt ohtu süüdistatav Eesti Vabariigile ning selle kodanikele iseenesest ei kujuta.
Kohus nõustub prokuratuuri ja ka kaitsja selgitustega antud osas, ega pea põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist. (III) Tsiviilhagid 59.

§ 310

lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

Kannatanu H. A. on esitanud nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohtuistungil loobus ta varalise kahju hüvitamise nõudest (kd II tl 95), kuna tegi A. J.ga kokkuleppe, et A. J. nõuab ise matusekulud ning pärast tasub talle tagasi varalise kahju summa 311 eurot. Ka kannatanu A. J. on esitanud nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kuna süüdistatava xxx N.Z. tasus matusega seotud kulud kannatanule siis kannatanu A. J. loobus kohtuistungil varalise kahju nõudest (kd II tl 128 pöördel). Kohus võttis viidatud osas nõuetest loobumised vastu, millises osas tsiviilhagide menetlus lõppes.
Varalise nõude osas loobumisest olenemata on kohtu menetluses A. J. nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot (kd I lk 7). Hagiavalduses on välja toodud, et pärast 21 pikka kooselu ja isiku sel moel lahkumist on A. J.l tekkinud mitmed une- ja meeleoluhäired, mis omakorda on mõjutanud töövõimet. Tekkinud on suhtlemis- ja keskendumisraskused, mõttepausid, nutuhood, hooti esinev seletamatu ärevus. Lisaks eeltoodule jäi tema hoolde K. R.
aastane hooldust ja abi vajav isa ja, et tagada talle harjumuspärane elukeskkond, kolis kannatanu maale tagasi. Selle tulemusena on langenud tema elatustase, kuna suurenenud on kulutused transpordile ja tema maksta on ka erinevad kommunaalarved.
Ka kannatanu H. A. esitatud tsiviilhagis mittevaralise kahju nõue summas 20 000 eurot (kd I lk 9) on jätkuvalt kohtu menetluses. H. A. tõi välja, et kriminaalasi ja teadmine, et tema isa vägivaldselt tapeti on tekitanud talle tugeva vaimse trauma, mis on seganud tema igapäevaelu. On olnud palju hingelist valu ning vaimne tervis on kannatada saanud. Tekkisid uinumisraskused, meeleoluhäireid, nutuhood. Pöördunud psühhiaatri vastuvõtule, diagnoosiks kerge depressioon, rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired, sega tüüpi ärevdepressiivne reaktsioon. Psühhiaater kirjutas unerohtu ja estsitalopraami, et depressiooni ja pingetega toime tulla.
Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise aluseks on (VÕS) § 1043, mille järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 134 lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.
Esiteks tuleb hinnata, kas A. J. ja H. A. kuuluvad VÕS § 134 lg-ga 3 tletud isikute ringi, s.t kas nad on K. R. suhtes lähedased isikud või mitte. Kohtupraktikas peetakse lähedasteks eelkõige, kuid mitte ilmtingimata üksnes hukkunu abikaasat, lapsi ja vanemaid. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
aprilli
a otsuses nr 3-2-1-19-08 on märgitud, et VÕS § 134 kolmandas lõikes nimetatud "lähedaste" ringi pole seaduses tletud, mistõttu tuleb see määratleda kohtul - iga üksikjuhtu tuleb hinnata eraldi, lähtudes mh isikute sugulusest, perekondlikest sidemetest, senisest elukorraldusest ja muudest asjaoludest. Kaitsja leidis, et A. J. mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata kuna A. J.le kui endisele elukaaslasele ei ole tekitatud mittevaralist kahju ja selle hüvitamiseks puudub alus.
Kannatanu A. J. selgitas kohtuistungil, et nad olid K. R.ga elukaaslased 27 aastat ja läksid lahku
aasta oktoobris või novembris, kui otsustati et liigutakse edasi erinevaid teid. Mehe ja naise vahelist suhtlust enam ei olnud. Lahkuminek oli sõbralik vastastikkusel kokkuleppel. A. J. asus teisele töökohale xxx, millisel ajal oli tütre juures üürikorteris, kuid aeg-ajalt käis ka maal ning abistas K.it vajadusel. Kuigi A. J. ei elanud juba peaaegu aasta enam K. R.ga elukaaslastena järjepidevalt koos, eelnes sellele äärmisel pikk kooselu – 27 aastat, jätkuvalt suheldi omavahel, K. R. helistas A. J.le, kui tal millegagi abi vaja oli ning just A. J. korraldas kannatanu matused. Sedavõrd pika kooselu järel jääb teine inimene erilise tähendusega isikuks ka teatud ajaks peale suhte lõppu ning kohtus tuvastatud asjaoludel oli K. R.a ja A. J. läbikäimine jätkuvalt lähedane, olenemata sellest et mehe ja naise vaheline läbikäimine nagi kannatanu avaldas, oli lõppenud. Seega oli kohtu hinnangul asjaolusid arvestades endine elukaaslane A. J. kannatanu lähedane. Kannatanu A. J. selgitas kohtuistungil oma hingeliste üleelamiste kohta, et kõige hullem oli sündmusest teadasaamine. Täpsem info tuli ajakirjanduse kaudu, sealt sai teada, et inimene on tapetud. Kannatanu selgitas, et on käinud toimikuga tutvumas, kuid sellest hoolimata ta ei uskunud, et see asi toimus. Hingelised üleelamised kestavad siiani. On eitamine ja pidev ootustunne. Kõik sellised tunded, et kohe ta tuleb ja midagi ei ole juhtunud. Nutmised. Kannatanu ei ole pidanud kuskilt abi otsima ega medikamente tarvitama, aga ta on pidanud oma elukorraldust muutma. Neil oli plaanis üürida tütrega linna suurem korter, et sinna koos 22 elama asuda, sissemakse oli tehtud. Selle sündmuse taustal nad tühistasid selle. Leppisid tütrega kokku, et mõlemad kolivad maale tagasi ja hakkavad sealt linna käima. Otsustasid nii kuna majapidamisse jäi K.i isa, kes vajab hooldust ja abi. Kanad vajavad toitmist. Seoses selle sündmusega kannatanu ennast töölt lahti ei võtnud, kuna tema töö ei ole füüsiliselt raske ega tähelepanu nõudev. Selgitab, et ajakirjandus on oluliselt tema seisundit traumeerinud. Selleks, et lähedasel tekiks õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, peavad esinema erandlikud asjaolud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses nr 3-2-2-19-08 on märgitud, et VÕS § 134 lg 3 mõttes ei saa „erandlikuks asjaoluks“ olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Kolleegiumi arvates ei ole erandlikuks asjaoluks lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Kolleegium tõi välja mõningad olukorrad, mille puhul "erandliku asjaolu" esinemist saab jaatada. Esiteks õigustaks lähedase kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 kohaselt lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal. Teiseks võib nimetatud sätte rakendamine tulla kõne alla nt hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemate üleelamiste korral. Kolmandaks võib VÕS § 134 lg-le 3 tugineda nt juhul, kui tegelikult soovitigi rünnata või mõjutada kannatanu lähedasi. Viimaks võib VÕS § 134 lg-t 3 kohaldada ka siis, kui kannatanule tekitati kahju tahtlikult ning lähedastel esinevad hiljem üleelamised.
Kohtu hinnangul ei ole täidetud teine eeldus, ehk ei esine erandlikke asjaolusid. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses nr 3-2-2-19-08 on märgitud, et VÕS § 134 lg 3 mõttes ei saa „erandlikuks asjaoluks“ olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Kolleegiumi arvates ei ole erandlikuks asjaoluks lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Ringkonnakohtu lahendis 1-21-2157 on jäetud rahuldamata abikaasa mittevaralise kahju nõue kuna kriminaalasja materjalidest ei ilmnenud, et kannatanul oleks tekkinud abikaasa surma tõttu mingeid hilisemaid tõsiseid üleelamisi (posttraumaatiline psüühikahäire vms). Ka antud juhul ei esine kannatanul selliseid tõsiseid üleelamisi. A. J. ei viibinud sündmuse juures ega näinud vahetult hilisemalt kannatanu vigastusi. Puudub alus arvata, et teoga soovis süüdistatav kahju tekitada A. J.le. Kuigi saab tuvastada, et K. R.le tekitati vigastused tahtlikult, ei ole tuvastatavad A. J. hilisemad üleelamised, mis ületaksid tavapäraselt iga lähedasema isiku surmaga kaasneva kaotusvalu ja leina. Seetõttu VÕS § 134 lg 3 ei ole tema osas kohaldatav. Seega jätab kohus A. J. tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot rahuldamata.
Teise tsiviilhagi esitanud kannatanu H. A. on K. R. tütar. H. A. selgitas kohtuistungil, et ta ei ole isaga koos kunagi elanud. Kui tema sündis, siis ema ja isa koos ei elanud. K. siiski toetas ja käidi läbi. Nad elasid xxx poe juures. Läbisaamine oli kogu aeg. K. R. elas läheduses, 2-3 km. H. A. rääkis, et lapsena puutus isaga rohkem kokku. xxx kolis ära kui oli 5-aastane xxx ja sealt xxx. xxx elas 7-16 eluaastani. Siis käis nädalavahetuseti maal, üksinda sõitis bussiga xxx. Vanaema tuli bussi vastu.16-aastaselt koliti ära xxx. Siis käis kord kuus, aga enam ei ööbinud vanaisa ja vanaema juures. Vanaema oli R. R., K. R. ema. Praegu elab xxx. Isaga helistasid kord nädalas, vahepeal harvem, aga Messengeris suheldi pidevalt. Isa on pilte suht iga päev saatnud, vahepeal olid augud sees, aga kirjavahetust oli tihti. Kohtu hinnangul saab H. A.t pidada "lähedaseks" VÕS § 134 lg 3 tähenduses. Kuigi koos ei ole elatud, on vanema-lapse suhtlus olnud H. A. ja K. R. vahel järjepidevalt.
Ka H. A. ei viibinud sündmuse juures ega näinud vahetult hilisemalt kannatanu vigastusi ning puudub alus arvata, et teoga soovis süüdistatav kahju tekitada H. A.le. Samas on kannatanu H. A. selgitanud (kd II, tl 95), et kui sai isa surmast teada tekkis tal depressioon. Olid kogu aeg nutuhood. Tal olid tugevad unehäireid, nägi unenägusid, et töö juures püstoliga 23 lastakse. Tekkisid konfliktid tööandjaga. Töötas klienditeenindajana, ei tahtnud tööle minna, kuna pidi klientidega suhtlema, naeratama neile. Oli väga raske. Puhkes töö juures nutma. Leidis vabandusi, et tööle mitte minna, võttis haiguslehe ja vahepeal hoolduslehe lapsega. Lõpuks jäi xxx. Alustas ka
klassi, kus olid õppimisraskused tänu sellele, ei suutnud endaga toime tulla, ei suutnud keskenduda, oli meeletult raske. Depressioon tekkis sellest, kui sai teada, et isa on tapetud. Kui oleks saanud teada, et isa suri maksahäiresse, sest ta jõi liiga palju, siis see oleks teistmoodi surm. See teadmine, et keegi tappis ta ära, ta peksti täiesti vaeseomaks. Kannatanu selgitab, et pidi pöörduma abi saamiseks psühhiaatri poole, kes kirjutas välja rohud. Kohus loeb kannatanu üleelamised tõendatuks H. A. enda ütluste ja digiloo väljavõtetega (kd II tl 72-75). Selle kohaselt diagnoositi H. A.l xxx, rasked xxx ja xxx xxx reaktsioon. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et isiku lähedase isiku tõsine psüühikahäire võib anda alust kohaldada VÕS § 134 lg-t 3 (vt RKKKo 3-1-1-57-10, p 25.2). Traumaatilisi üleelamisi põhjustas H. A.le teadmine, mil viisil isa surm saabus. Antud juhul H. A.l tekkisid isa ootamatu ja vägivaldse surma tõttu terviseprobleemid, seega kannatanul on esinenud üleelamised ja VÕS § 134 lg 3 on kohaldatav. Kohus tuvastas eelnevalt, et süüdistatav pani kuriteo toime otsese tahtlusega, seega kannatanule on tekitatud kahju tahtlikult.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi korduvalt väljendatud seisukoha järgi puuduvad moraalse kahju suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid ja kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
veebruari
a otsus nr 3-2-1-1-01 ja
mai
a otsus nr 3-2-1-51-05).
aastal on Riigikohtu poolt koostatud kohtupraktika kordusanalüüs „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–
aastal“
Analüüsis on välja toodud, et perioodil 01.06.2018.a – 31.05.2020.a tapmis- ja mõrvakatse asjades hüvitas maakohus süüdistatava lõpuleviidud tapmises või mõrvas (KarS §-d 113 ja 114) süüdi tunnistamisel lähedasele isikule kannatanuna täielikult või osaliselt 2 mittevaralise kahju nõuet 2 kriminaalasjas. Samas jättis maakohus 2 nõuet rahuldamata, kuna kohtu hinnangul ei olnud tõendatud eriliste asjaolude esinemine. Keskmine hüvitis oli 11 000 eurot ja mediaan 10 000 eurot.
10 000€ ja 15 000€ suurused hüvitised on välja mõistetud asjades, milles kannatanu on kas näinud pealt oma abikaasa noaga löömist või on isik avastanud kuriteosündmuse toimumise helistanud häirekeskusesse ning tajunud vahetult sündmuskohal viibides selle asjaolusid. Samuti kui alaealised lapsed on tapmise tõttu jäänud ilma oma ainsast vanemast, läbi mille kahjustus jäädavalt laste turvatunne.
Käesoleval juhul on põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamine keskmise hüvitise summast väiksemas määras arvestades eelkõige asjaolu, et täisealine kannatanu ei näinud juhtunut pealt vaid sai sündmustest teada läbi kolmandate isikute. Kannatanu pidi abi saamiseks pöörduma psühhiaatri poole, kuid tal ei ole diagnoositud rasket ja püsivat psüühikahäiret vaid xxx, xxx ja xxx xxx reaktsioon. Seega on kohtu hinnangul õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks 5000 eurot, mis vastab antud asjas esinevatele erandlikele asjaoludele ning millises ulatuses kohus rahuldab H. A. mittevaralise kahju nõude. (IV) Menetluskulud 73.

§ 306

lg 1 p 14 paneb kohtule kohustuse otsustada, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 1 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf 24 74.

§ 175

lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus on Oleg Zhernaki kaitsjale Anu Pärtelile välja mõistetud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 459,60 ulatuses: 265,20 eurot (kd II tl 43-45), 194,40 eurot (kd II tl 46-47). 75.

§ 175

lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuludeks kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale

§ 178kohaselt makstavad summad.

Senises menetluses on tunnistajale Marios Tammesele istungil osalemisega seotud transpordile tehtud kulud hüvitamisele määratud summas 31,80 eurot (kd II tl 183-191), millised loeb kohus menetluskulude hulka. 76.

§ 175

lg 1 p 3 alusel on Oleg Zhernaki poolt tasumisele kuuluvateks menetluskuludeks ekspertiisikulud summas kokku 7 597 eurot: surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 627 eurot, (ekspertiisiakt nr 23E-AOS0069/TRT226, kd I tl 128); DNA ekspertiisi maksumus 6384 eurot (ekspertiisiakt nr 23E-GE0683, kd I tl 160); jäljeekspertiisi maksumus 502 eurot, (ekspertiisiakt nr 23E-TR0020, kd I tl 173) ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 eurot, (ekspertiisiakt nr 23E-AOI0210, kd II tl 23). 77. Menetluskulu hulka kuulub ka

§ 175

lg 1 p 9 tulenevalt sundraha, mis on

§ 179

lg 1 p 1 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 2050 eurot. 78. Seega kriminaalmenetluse kulu kokku on 10 138,40 eurot (459,60+31,80+7597 +2050 = 10138,40), mis tuleb

§ 180

lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt mõista välja riigi tuludesse.

§ 175

lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel tuleb valitud kaitsjale makstud tasu jätta süüdistatava kanda. 79. Lähtudes

§ 180

lg-st 3 arvestades menetluskulude summa suurust ja konkureerivat rahalist kohustust välja mõistetud tsiviilhagi näol ning asjaolu, et süüdistatav viibib vanglas, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest alates osade kaupa 12 kuu jooksul. (V) Asitõendid 80.

§ 306

lg 1 p 13 kohustab muu hulgas kohut otsustama, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud muude objektidega. 81. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-18-5732 p-s 125 selgitanud, et kriminaalasja materjale talletavad CD-plaadid on

§ 1601

lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist

§ 126

lg 3 p-s 1 ega

§ 126lg-s 5 nimetatud objektiga.

Seega puudub vajadus kohtu poolt eraldi otsustuseks ka seoses käesoleva kriminaalasja osaks olevate CD ja DVD plaadiga. 82. Läbiotsimise käigus kaasa võetud ostutšekk, mis asub kriminaaltoimikus, jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

83.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule Oleg Zhernakile Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad asitõendid: - Kinnipidamisel Oleg Zhernaki seljas olnud riided ja jalanõud-pakendites nr O.Z.1, O.Z.2, O.Z.3, O.Z.

- Oleg Zhernakilt sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud randmel olnud käekell Q&Q
Surnu K. R. mobiiltelefon Samsung Galaxy A13 (asub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis aadressil Riia tn 132, Tartu linn) anda

§ 126lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist K.

R. pärijale/pärijatele. (VI) Muud otsustused 1 86.

§ 313

lg 1 p 10 kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiivosas esitada märge selle kohta, kas kannatanu on esitanud käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 punktis 2 või 4 sätestatud taotluse. Kannatanud A. J. ja H. A. on taotlenud enda teavitamist süüdistatava vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb seda

§ 313lg 1 p 10 1 kohaselt otsuse resolutiivosas märkida.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak /allkirjastatud digitaalselt/ Rahvakohtunik Piret Puistaja 26 /allkirjastatud digitaalselt/ Rahvakohtunik U. Viickberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

1-23-6240/31

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-23-6240 Kriminaalasi Oleg Zhernak süüdistatuna karistusseadustiku (KarS)

§ 180

§ 126

§ 126

§ 126lg 3 p 2 alusel anda surnu K.

§ 126

§ 289

§ 310

§ 306

§ 180

§ 175

§ 175

§ 178kohaselt makstavad summad.

§ 175

§ 175

§ 179

§ 180

§ 175

§ 180

§ 306

§ 1601

§ 126

§ 126lg-s 5 nimetatud objektiga.

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

§ 126

§ 126

§ 126lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist K.

§ 313

§ 313lg 1 p 10 1 kohaselt otsuse resolutiivosas märkida.