lg 1 sätet kohaldades LS § 224 lg 2 alusel karistuseks mõista arest 20 (kakskümmend) päeva.
lg 1 ja 3 alusel asendada Ragnar Reis’ile mõistetud arest 20 (kahekümne) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 4 (neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse jõustumisel edastada kriminaalhooldusosakonnale. kohtuotsus täitmiseks Tallinna Vangla Viru 2 Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 08.10.
lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Ragnar Reis oli teadlik, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid ta asus sellest hoolimata mootorsõidukit juhtima. Eelnevalt alkoholi tarvitamist ta ei eita, sest tal tuvastati alkoholijoove. Küll aga jäi Ragnar Reis kohtuistungil selle juurde, et alkoholi tarvitamist tema ise ei mäleta. Võttes arvesse tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,72 mg/l väljahingatavas õhus, mis on ligilähedane kriminaalsele joobele, leiab kohus, et menetlusalune isik pidi väga hästi tajuma juhile keelatud seisundit ning seda nii enesetunde kui ka juba oma varasema elukogemuse pinnalt. Seega subjektiivsest küljest pani Ragnar Reis LS § 201 lg-s 2 ja § 224 lg-s 2 sätestatud väärteod toime otsese tahtlusega
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud Ragnar Reisi käitumises puuduvad.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-des 201 lg 2 ja 224 lg 2 sätestatud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Ragnar Reis. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahvühikut või aresti. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.
sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista täisealisele isikule aresti kuni kolmkümmend päeva.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt 5 arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuna Ragnar Reis pani mootorsõidukit juhtides toime ühe teo, mis vastab kahele eri väärteokoosseisule, siis tuleb talle mõista karistus LS § 224 lg 2 alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Menetlusaluse isiku Ragnar Reisi karistust kergendab süü tunnistamine, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. LS § 224 lg 2 alusel karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg. Ragnar Reisil tuvastati alkoholijoove väljahingatavas õhus 0,72 mg/l kohta, mis on ligilähedane kriminaalsele joobele, mistõttu hindab kohus tema süüd keskmisest suuremaks. Lisaks sellele puudus Ragnar Reisil ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning teda on varasemalt, s.o 17.09.2022 juhtimiselt kõrvaldatud. Arvestades seda, et väärtegu saab toime panna nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest ning Ragnar Reis pani antud väärteod toime tahtlikult, täpsemalt otsese tahtlusega, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisest suuremale süü suurusele. Tõsi, Ragnar Reis tunnistab täielikult oma süüd ning kõnealused väärteod pani ta toime öisel ajal, mil liiklus on oluliselt väiksem, kuid sellest hoolimata hindab kohus menetlusaluse isiku süüd keskmisest suuremaks. Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse Ragnar Reisi varasemat käitumist. Ragnar Reis ei oma küll kehtivaid väärteokaristusi, kuid teda on 2 korral kriminaalkorras karistatud samalaadsete rikkumiste eest (tl 13). Esimesel korral karistati Ragnar Reisi kriminaalkorras mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest Viru Maakohtu 04.10.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-6650. Kohtuotsusest nähtuvalt juhtis Ragnar Reis 01.10.2021 alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust mootorsõidukit ning teda karistati
lg 1 järgi lühiajalise vangistusega (5 kuud vangistust, millest kandmisele kuulus 4 kuud 27 päeva vangistust), mis jäeti
Teisel korral karistati Ragnar Reisi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest Viru Maakohtu 18.09.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-5554. Kohtuotsusest nähtuvalt juhtis Ragnar Reis 17.09.2022 alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust mootorsõidukit ning teda karistati
Kuna kõnealune kuritegu oli toime pandud katseajal suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 04.10.2021 otsusega nr 1-21-6650 mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ning kohus asendas kanda jäänud 1 aasta 11 kuu 25 päeva pikkuse vangistuse
lg 1 ja 3 alusel 715 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Kuna menetlusalust isikut on juba samalaadsete rikkumiste eest 2 korral kriminaalkorras karistatud, siis kergeimaliigilise karistuse ehk rahatrahvi mõistmine käesoleval juhul kindlasti eripreventiivset eesmärki ei täidaks ega oleks põhjendatud. Kui võtta arvesse Ragnar Reisi varasemat käitumist liikluses ning keskmisest suuremat süüd, siis on käesoleval juhul igati põhjendatud keskmisest suuremas määras aresti mõistmine. Samas võtab kohus arvesse ka seda, et Ragnar Reis on oma varasema käitumisega näidanud, et tema puhul võib eripreventiivset eesmärki täita ka aresti asendamine üldkasuliku tööga.
Tõsi, kohus võib aresti üldkasuliku tööga asendada, kuid ei pea seda tegema. Kohus võib üldkasuliku töö määramisest keelduda näiteks juhul, kui isiku puhul on piisavalt alust karta, et isik jätab 6 üldkasuliku töö tegemata või kui kohus leiab, et üldkasuliku töö määramine isiku suhtumist õiguskorda ei muudaks. Kohus võtab aresti üldkasuliku tööga asendades arvesse, et Ragnar Reis pani temale etteheidetavad väärteod toime 04.08.2024, s.o ajal, mil viimasest liiklussüüteost oli möödunud rohkem kui 1 aasta 10 kuud. Käesolevaks ajaks on temale Viru Maakohtu 18.09.2022 otsusega mõistetud karistuse täitmine jõudmas lõpusirgele, sest menetlusaluse isiku kinnitusel on tal 16.09.2024 seisuga vaja sooritada veel 22 tundi üldkasulikku tööd ning üldkasuliku töö tegemise 2 aastane tähtaeg lõppeb juba 04.10.2024. Kohtute infosüsteemist nähtub, et isiku kohta ei ole kohtule selle 2 aasta jooksul esitatud ühtegi erakorralist ettekannet. Eeltoodu kinnitab kohtule, et isikul ei ole üldkasuliku töö sooritamisega probleeme esinenud. Ragnar Reis kinnitas kohtuistungil, et ta on nõus sellega, et temale mõistetud arest asendatakse üldkasuliku tööga. Ühtlasi arvestab kohus karistuse mõistmisel ka seda, et isiku kinnipidamise protokolli kohaselt peeti menetlusalune isik VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel kinni 04.08.2024 kell 03.25 – 04.08.2024 kell 19.15, s.o vähem kui 24 tundi (tl 11). Ragnar Reis tunnistas kohtuistungil algusest peale oma süüd ning mõistis sedagi, et ta ei oleks tohtinud niimoodi käituda. Eeltoodust tulenevalt, arvestades sealhulgas üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, leiab kohus, et isiku süü suurusele vastav ning karistuse eesmärke täitev karistus Ragnar Reisile on arest 20 päeva, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suurem, kuid maksimaalmäärast väiksem. Kohus leiab, et Ragnar Reisile mõistetavat aresti on võimalik asendada üldkasuliku tööga
Juhindudes eeltoodust ja VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 tuleb menetlusalune isik Ragnar Reis LS §-de 201 lg 2 ja 224 lg 2 järgi süüdi tunnistada ning
lg 1 sätet kohaldades LS § 224 lg 2 alusel mõista talle karistuseks arest 20 päeva.
lg 1 ja 3 alusel asendab kohus Ragnar Reisile mõistetud aresti 20 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab 4 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.