Obsah (4)

§ 119§ 110§ 37§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja 28. oktoobril 2024 Tallinnas koht Haldusasja number 3-24-2866 Haldusasi K.Z-i taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetl

§ 119lg 1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti
2. oktoobril 2024 K.Z-i taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib K.Z riigi õigusabi selleks, et koostada kaebus Tallinna arestimaja tingimuste peale. Arestimajas alandati tema inimväärikust. Taotlejal ei ole võimalik ise kaebust koostada, sest ta on närviline ning tal on diagnoositud isiksusehäire F60.2, F60.3 ja F60.
3. Samuti on taotlejal kehv mälu. Nimetatud probleemide tõttu on tal osaline töövõime.
4. Kaebajale ei antud jopet, mütsi ega jalanõusid jalutamiseks ega žiletti. Kahe rätiku asemel anti talle üks rätik. Tal ei võimaldatud helistada ülemusele ja allkirjastada dokumenti. Taotleja jäi ilma antipsühhootikumi ravist. Kohal polnud sotsiaaltöötajat ja kirikuõpetajat. Kambris ei olnud WC-poti harja ega puhastuvahendit ning tualett haises. Põrandalapp oli kehv ning taotlejale ei võimaldatud triikrauda. Politseiametnikuga ei olnud võimalik suhelda julgeolekukaalutlustel. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 110 lg 1 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (

§ 110lg 1 p 3).

Menetlusabi andmisel advokaadi õigusabi eest tasumisel lähtub kohus lisaks

-i sätetele ka riigi õigusabi seaduses (RÕS) sätestatust (

§ 110lg 2).

4. Taotlejal võib olla keeruline tasuda kvalifitseeritud õigusabi eest, kuid praegusel juhul esinevad RÕS § 7 lg 1 p-des 1 ja 6 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keelduda. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui isik on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et taotleja soovib esitada kaebust Tallinna arestimaja tingimuste peale, kuna leiab, et need alandasid inimväärikust. Taotlejal ei pruugi olla õigusalaseid eriteadmisi. Samuti on taotleja selgitanud oma terviseprobleeme. Sellele vaatama ei ole kohtul põhjust kahelda, et taotleja on võimeline ise esitama kohtule kaebuse. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on varem kohtumenetluses (sh halduskohtumenetluses) osalenud ilma esindajata. Ta on suutnud ise oma seisukohti väljendada, sõltumata terviseprobleemidest (nt asjades nr 3-22-1949, 3-23-2229, 3-22-2184). Taotleja isiksusehäire on tuvastatud enne nimetatud kohtuasjades kaebuste esitamist (vt haldusasi nr 3-21-2340). Taotlusest ei nähtu ka uusi asjaolusid, millest võiks järeldada taotleja tervisliku seisundi halvenemist sel määral, et ta ei ole võimeline kohtule faktilisi asjaolusid selgitama. RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Taotleja on arestimajast viidud Tallinna Vanglasse. Ta ei saa seega enam oma õigusi kaitsta arestimaja vastu kohustamisnõude esitamisega. Võimalik on esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue (

§ 37lg 1 p 4, riigivastutuse seaduse § 9 lg 1).

Tungivat avalikku huvi riigi õigusabi andmiseks praegusel juhul ei esine.

1. Kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule (riigivastutuse seaduse § 17 lg 1). Taotleja ei pea kaebust õiguslikult põhjendama. Tal tuleb esitada üksnes asjaolud, millest tulenevalt ta leiab, et talle tekitati mittevaraline kahju, näiteks tema inimväärikuse alandamisega. Selliste faktiliste asjaolude esitamine ei nõua õigusalast ettevalmistust. Arvestades seda, et vaidlus puudutab taotlejaga toimunud sündmusi, teab nende kohta anda selgitusi eeskätt taotleja ise. Lisaks on K.Z taotluses juba osaliselt selgitanudki, miks ta leiab, et arestimaja tingimused olid probleemsed. Ka see võimaldab järeldada, et taotleja tuleb kohtule faktiliste asjaolude esitamisega toime.
2. Ühtlasi lasub halduskohtul uurimispõhimõttest tulenevalt kohustus jälgida, et kaebaja õigused ei jääks kaitseta. Selleks tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele (

§ 2lg 4 lause 1).

Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse (

§ 2lg 5).

Kohtule tuleb tagada kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid (

§ 2lg 6).

7. Eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/