Obsah (8)

§ 657§ 651§ 456§ 436§ 438§ 5§ 163§ 169

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuli 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-17

) § 163 lg 2 alusel hageja kanda. Hageja vastuapellatsioonkaebus

1. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kostja vastu esitatud hagi jäeti osaliselt rahuldamata ja osas, millega menetluskulud jäid hageja enda kanda. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja nõude, mis puudutas väidet, nagu ei oleks hagejal juhatuse liikmena töötamiseks vajalikku pädevust ja kogemusi. Kohus leidis ebaõigesti, et tegemist on väärtushinnanguga, mille ümberlükkamist ei ole võimalik nõuda. Kostja väide sisaldab nii halvustavat väärtushinnangut kui ka halvustavat faktiväidet. Kostja väitis, et hagejal ei ole korteriühistu esimehe tööks vastavat kvalifikatsiooni, haridust ega tunnistust ja et juhatuse esimehel puudub vastav kvalifikatsioon, mis tõendab temal KÜ juhtimiseks vajalike teadmiste ja kompetentsi olemasolu. Hagejal on õigus nõuda, et kostja lükkaks ümber selle, mis tema poolt avaldatust järeldub. Mõistliku isiku arusaama järgi avaldas kostja, et korteriühistu esimehe tööks on kohustuslik omada vastavat kvalifikatsiooni, haridust ja tunnistust ning et hageja ei ole selliseid kohustuslikke nõudeid täitnud. Hageja vastab kõikidele seaduses sätestatud nõuetele, täiendavaid pädevus või kvalifikatsiooninõudeid seadusest ei tulene.
3. Kuna hagi tuleb tervikuna rahuldada ja vastuhagi jätta suuremas osas rahuldamata, samuti kuna kostja esitas äärmiselt suurel hulgal mahukaid väiteid ja asjakohatuid tõendeid, tuleb hagi ja vastuhagiga seotud menetluskulud jätta kostja kanda. 12 2-22-17357 Seisukohad kaebustele
4. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda. selle rahuldamata ja
5. Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, välja arvatud tõendite fabritseerimise väite ümberlükkamise nõude osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tühistatud osas rahuldamata. Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Hageja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 49. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Nii hageja kui kostja vaidlustavad maakohtu otsuse osaliselt. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus kohustas kostjat avaldama teate, et ebaõige on tema väide, nagu oleks hageja Gildi KÜ 10.12.2021 üldkoosolekul tõendeid fabritseerinud ja osas, millega maakohus kohustas hagejat avaldama teate, et ebaõige on tema väide, nagu oleks kostja vormistanud arveid, mis on esitatud Gildi KÜ raamatupidamisse, et sealtkaudu endale lisatasu teenida, samuti väide, nagu oleks kostja edastanud Gildi KÜ majaelanikele kirju juhatuse esimehe nime kasutades. Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, millega maakohus rahuldas hageja ja kostja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded ning hageja varalise kahju hüvitamise nõude. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ka osas, milles maakohus rahuldas osaliselt hageja kostja II vastu esitatud nõude ja jaotas menetluskulud hageja ja kostja II suhetes. Loetletud osas on maakohtu otsus jõustunud (

§ 456lg 1 ja lg 2 p 1).

50. Lähtudes kostja apellatsioonkaebuse ja hageja vastuapellatsioonkebuse ulatusest kontrollib ringkonnakohtu maakohtu otsust seega osas, millega maakohus: a. rahuldas hagi ja kohustas kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud väited, o nagu ei oleks hageja oma Tina KÜ ja Gildi KÜ juhatuse esimehe kohustusi kohaselt täitnud, o nagu oleks hageja 10.12.2021 üldkoosolekul korteriomanikele valetanud, o nagu oleks hageja W, kostja ja C kohta avaldanud valeinfot ja neid isikuid laimanud, b. jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud väite, nagu ei omaks hageja korteriühistu juhatuse esimehena töötamiseks vajalikku pädevust ja kogemusi, c. jättis rahuldamata kostja nõude kohustada hagejat ümber lükkama väite, nagu oleks kostja maja hoovis löönud teist elanikku, d. jättis rahuldamata kostja nõude kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks, e. jättis hageja ja kostja menetluskulud nende endi kanda. 13 2-22-17357 51. Ringkonnakohus käsitleb esmalt (I) hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudeid (käesoleva otsuse punktis 50. a ja b nimetatud nõuded), (II) kostja rahuldamata jäänud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet (punkt 50. c), (III) seejärel kostja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõuet (punkt 50.

1. d)ning (IV) vastab viimaks poolte väidetele menetluskulude jaotuse kohta (punkt 50.
2. e)ja jaotab kohtumenetluse kulud. I 52. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamise esmane eeldus on seega see, et kostja avaldas hageja kohta andmeid. 53. Maakohus tuvastas oma otsuses ja pooled ka ei vaidle selle üle, et kostja saatis 22.11.2021 Tina KÜ liikmetele ning 14.09.2022, 14.07.2022 ja 02.11.2022 Gildi KÜ liikmetele teated, mis sisaldavad väiteid hageja kohta. Õige on aga kostja etteheide, et maakohus jättis tuvastamata selle, mida kostja avaldas. See, mida kostja avaldas, on aga oluline, kuna on VÕS § 1047 lg 4 alusel nõude rahuldamise eeldus. Alles pärast kostja avaldatu tuvastamist saab kontrollida, kas avaldatu on ka õige. Maakohus viitab oma otsuses küll sellele, et hageja on hagiavalduses kostja avaldatud väited esile toonud, kuid maakohtu põhjendustest ei nähtu, milliste väidetega tegemist on. Sellega rikkus maakohus

§ 436

lg 1, § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 tulenevat asjaolude tuvastamise ja kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kohtuotsuse põhjendamise kohustus tähendab muu hulgas ka seda, et hagi rahuldamiseks tuleb tuvastada hagi rahuldamise aluseks oleva õigusnormi kohaldamiseks vajalikud asjaolud. Hagi rahuldamiseks vajalike asjaolude tuvastamata jätmine on menetlusõiguse normi oluline rikkumine (vt ka RKTKo 19.06.2024, 2-22-10897, p 17). Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse.

1. Hageja heidab kostjale ette tema kohta mitmete ebaõigete ja halvustavate väidete avaldamist Tina ja Gildi korteriühistu liikmetele. Nimelt avaldas kostja Tina KÜ liikmetele 22.11.2021 edastatud teates hageja kohta järgmised väited (dtl 19–21 erakorralise üldkoosoleku kutse teisel lehel): 1) Nimelt sai hageja valitud KÜ Tina 16 juhatuse liikmeks, aga KÜ Tina 16 juhatuse liige saab olla vaid Tina 16 korteriomandi omanik (KÜ liige) vastavalt KÜ Tina 16 kehtiva põhikirja punkt 3.1 teisele (nummerdamata) alapunktile. 2) Hageja ei ole KÜ esimehena toimides järginud KÜ üldkoosolekul vastu võetud 2021 aasta kohta käivaid otsusi – on teostanud neid osaliselt või nendega mitte üldse tegelenud ega ole sellega täitnud KÜ liikmete ootusi. 3) Selgunud on ka, et hagejal puuduvad piisavad kogemused ja teadmised korterelamut puudutavates tehnilistes küsimustes – ta ei oska teostada KÜ liikmete huve silmas pidades vajalikku järelevalvet ega pea seda kohati üldse vajalikuks. Samuti ei ole tal korteriühistu esimehe tööks vastavat kvalifikatsiooni, haridust ega tunnistust. 4) Reaalsuses ongi 90% ulatuses kõik palgalise KÜ juhatuse esimehe tööd ära teinud KÜ juhatuse liige kostja ja me oleme tasunud hageja puhul läbi juriidilise ettevõtte inimesele, keda makstav töötasu nii väga ei motiveeri ja kel pole aega, et olla huvitatud majarahva heaolu eest. Hageja selgitas 13.09.2023 kohtuistungil, et esimese väite üle ei ole vaidlust ja see ei puuduta hageja nõuet. Seega ei oma see väide ega sellega seonduv asja lahendamisel tähtsust. 14 2-22-17357
2. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Gildi KÜ liikmetele 14.09.2022 edastatud teates seoses hagejaga järgmist (dtl 22–23 erakorralise koosoleku kutse e-kiri): 1) Mida on toonud kaasa KÜ Gildi 8 juhatuse liikmete hageja ja F teadlik, tahtlik ja järjepidev KÜ juhtimine seadustest mitte kinnipidamisel ja korteriomanike huvidega mitte arvestamisel. 2) Kuidas hageja kasseeris
3. aastal nende korteriühistu 32-lt korteriomanikult juhatuse esimehe töötasudena tuhandeid eurosid, aga tööd, milleks isik palgati ei tehtud; koosolekul kokkulepitud tegevuskava ei järgitud; KÜ põhikirja kohaselt ei toimitud ja korteriomanike kooskõlastuseta alustati lisaks omaalgatuslike kokku leppimata tegevustega. 3) Tõestatud saavad asjaolud, et hageja ja F valetasid 10.12.2021 üldkoosolekul korteriomanikele ja fabritseerisid tõendeid, et vabaneda juhatuse liikmest, kes ohustas nende positsiooni soovides tegutseda seaduse kohaselt ja kõigi korteriomanike huvisid arvestades. 4) Gildi 8 korterelamu soojustatud välisfassaadi õhekrohvisüsteemis
4. a suvel avastatud puudustest, mida KÜ Gildi 8 juhatus on korteriomanike eest varjanud. Kolleegium täpsustab, et 14.09.2022 saadetud e-kirjas avaldas kostja ülal viidatud punktis 2 sõnasõnalt järgmist: „Kuidas X kasseeris 2021 aastal ühe teise korteriühistu 32-lt korteriomanikult juhatuse esimehe töötasudena tuhandeid eurosid /…/“. Seega on hagiavalduse tekst ebatäpne.
5. Kostja avaldas 14.07.2022 Gildi KÜ liikmetele hageja kohta järgmise väite: „/.../ tegelikkuses juhatuse esimehel puudub vastav kvalifikatsioon, mis tõendab temal KÜ juhtimiseks vajalike teadmiste ja kompetentsi olemasolu.“ (dtl 27 eriarvamus).
6. Hageja tugines hagiavalduses sellele, et kostja avaldas 02.11.2022 Gildi KÜ liikmetele hageja kohta järgmised väited (dtl 35–45 protokolli lk 15, 16, 18): 1) Hageja teatas 10.12.2021 üldkoosolekul, et W on kostja sõbranna ja armuke 2) Seega kui hageja on 10.12.2021 üldkoosoleku kutses ja 10.12.2021 toimunud üldkoosolekul väitnud, et nii raamatupidaja kui ka juhatuse liige kostja on omavahel kokku mänginud ning esitanud raamatupidamisele arveid lisatasu teenimiseks, siis kas hageja on korteriomanikele valetanud? 3) Kui palju on Teie karjääri jooksul raamatupidamises ette tulnud, et Teie klient Teie kohta valetab? Millise mulje see Teile Teie kliendist jätab? 4) KÜ Gildi 8 juhatuse esimees, hageja, on avalikult valetanud, laimanud ja kahjustanud seega Gildi 8-22 korteri (kaas)omaniku ja varasema juhatuse liikme kostja, Gildi 8-16 korteri esindaja ja Tallinna Linnavaraameti juristi C ja korteriühistu lepingulise partneri OÜ Ülemiste Raamatupidamisbüroo juhataja W head mainet kogu Gildi 8 korteriühistu ees. Hageja ei ole oma ebaeetilise käitumise ja valede kohta esitanud ühtegi põhjendatud argumenti. 5) KÜ Gildi 8 juhatuse esimees, hageja, on 29.09.2022 ähvardanud korteriühistu lepingulist koostööpartnerit – OÜ Pindi Kinnisvarahaldus – lepingu ülesütlemisega, milleks tal on puudunud igasugune alus ja on sellise tegevusega kahjustanud KÜ Gildi 8 mainet koostööpartneri ees.
7. Seega kinnitavad eelnimetatud sisuga väidete avaldamist tõenditena esitatud teated ja protokollid. Sellele, et kostja hageja kohta eelnimetatut avaldanud on, kostja vastu ka ei vaidle. Hageja palus oma hagiavalduses, et kohus kohustaks kostjat lükkama ümber hageja kohta avaldatud ebaõiged väited järgmisel viisil (04.10.2023 täpsustatud sõnastus): 15 2-22-17357 1) Kohustada kostjat ümber lükkama ebaõiged andmed ning edastama Gildi KÜ liikmetele järgmine teade: Käesolevaga annan teada, et minu poolt esitatud väited, nagu ei oleks hageja oma Gildi KÜ juhatuse esimehe kohustusi kohaselt täitnud, nagu ei omaks hageja korteriühistu juhatuse esimehena töötamiseks vajalikku pädevust ja kogemusi, nagu oleks hageja Gildi KÜ 10.12.2021 üldkoosolekul korteriomanikele valetanud ja tõendeid fabritseerinud ning nagu oleks X W, kostja ja C kohta avaldanud valeinfot ja neid isikuid laimanud, ei vasta tõele. Lugupidamisega Q. 2) Kohustada kostjat ümber lükkama ebaõiged andmed ja edastama Tina KÜ liikmetele järgmine teade: Käesolevaga annan teada, et minu poolt esitatud väited, nagu ei oleks hageja oma Tina KÜ juhatuse esimehe kohustusi kohaselt täitnud, nagu ei omaks hageja korteriühistu juhatuse esimehena töötamiseks vajalikku pädevust ja kogemusi, ei vasta tõele. Lugupidamisega Q.
8. Kostja pöörab oma apellatsioonkaebuses õigesti tähelepanu asjaolule, et ta ei ole avaldanud seda, mille ümber lükkamist hageja nõuab (vrdl käesoleva otsuse p 54–57 ja p 58). Kostja pööras sellele tähelepanu juba ka maakohtu menetluses (13.09.2023 kohtuistungi protokoll, alates ajamärge 00:56:33). Maakohus kostja vastuväitele ei vastanud, kuid on asja lahendamisel nõustunud hageja käsitlusega ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudest. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et tugineb Riigikohtu praktikale (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449, p 11), mille kohaselt on tal õigus ümber lükata ka see, mis kostja avaldatust mõistlikult järeldub ja tal ei ole kohustust esitada oma nõuet selliselt, et ta taotleb iga esitatud vale faktiväite täpselt samas sõnastuses ümberlükkamist. Hageja leidis, et nõude selliselt sõnastamine on mõistlikum ja koormab kohut vähem kui viis lehekülge pikk haginõue, kus on ükshaaval kõik ebaõiged väited kirjas (20.06.2024 kohtuistungi protokoll, ajamärge 00:21:24). Ringkonnakohus hageja ja maakohtu käsitlusega ei nõustu.
9. VÕS § 1047 lg 4 võimaldab isikul nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist. Isiku kohta mistahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, st selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seega saab isik kasutada VÕS § 1047 lg-st 4 tulenevat õiguskaitsevahendit siis, kui tema kohta on avaldatud faktilist laadi andmeid, mis ei ole tõesed. Sellises olukorras on isikul õigus nõuda ebaõigete andmete ümber lükkamist või nende parandamist. Iseenesest on õige ka hageja käsitlus, et sama õiguskaitsevahendit saab kohaldada ka kaudsete faktiväidete ümberlükkamiseks. Nimelt on Riigikohus läbivalt selgitanud, et faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, ei pea kostja olema avaldanud sõnaselgelt. Ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka sellised faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt nt RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p-d 11 ja 12; RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-24-15, p 13; RKTKo 28.04.2021, 218-17980 p 19). Eelnevast tulenevalt on VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatud õiguskaitsevahendi eesmärk parandada avalikkuse ees teise isiku kohta avaldatud faktilist laadi andmed, mis ei vasta tõele. Isikul on selline õigus sõltumata sellest, kas need andmed avaldati sõnaselgelt või järelduvad need avaldatust. See on oluline osa isiku õigusest olla üldsuse ees kujutatud tõeselt. VÕS § 1047 lg-t 4 ei kohaldata aga siis, kui isikut on solvatud väljendite või teoga, mis ei sisalda isikut iseloomustavat informatsiooni. Seega, kui tegemist on väärtushinnanguga, mitte faktiväitega, ei saa selle ümberlükkamist nõuda isegi siis, kui see tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele) (vt ka RKTKo 10.10.2007, 3-2-1-53-07, p 19). 16 2-22-17357
10. Praegusel juhul loetleb hageja hagiavalduses tema kohta avaldatud väited (käesoleva otsusse punktid 54), kuid ei nõua kostjalt nende väidete ümber lükkamist. Hageja on teinud kostja poolt avaldatud väidetest kokkuvõtvad järeldused, nagu ei oleks hageja oma kohustusi kohaselt täitnud ja nagu ei oleks hagejal juhatuse esimehena töötamiseks vajalikku pädevust ja kogemusi ning palub kohtul kohustada kostjat neid järeldusi ümber lükkama. Hageja käsitlus kaudsete faktiväidete ümberlükkamist puudutava kohtupraktika kohta on aga ekslik. Need põhimõtted ei ole hageja taotletud viisil kohaldatavad.
11. Esmalt ei ole tegemist olukorraga, kus kostja ei oleks avaldanud hageja kohta väidetavalt ebaõigeid faktiväiteid. Nende, tegelikult avaldatud väidete (vt käesoleva otsuse p 54) tõelevastavuse üle on pooled menetluses vaielnud. Teiseks ei ole tegemist olukorraga, kus mingid ebaõiged faktiväited järelduksid kostja avaldatust kaudselt. Ka olukorras, kus hageja soovib ümber lükata asjaolu, mis järeldub kostja avaldatust kaudselt, peab tegemist olema faktilise asjaoluga, ehk faktiväitega. Praegusel juhul heidab aga hageja ette kaudse väärtushinnangu, mitte kaudse faktiväite avaldamist. Hageja leiab nimelt, et mõistlikult võttes järeldub kostja avaldatust väide, et hageja ei ole oma juhatuse liikme kohustusi kohaselt täitnud. See aga, kas isik on oma kohustusi täitnud kohaselt või mitte, on hinnang, mitte faktiväide. Väide töö kohasuse kohta ei sisalda faktilist laadi andmeid, vaid üksnes tugineb neile.
12. Samal põhjusel ei ole hagejal võimalik nõuda, et kostja lükkaks ümber väite, nagu ei omaks hageja juhatuse esimehena töötamiseks vajalikku pädevust ja kogemusi. Ülal tuvastatu kohaselt ei avaldanud kostja hageja kohta väidet, nagu puuduks tal juhatuse esimehena töötamiseks vajalik pädevus ja kogemused. Hageja põhjendab oma sõnastatud andmete ümber lükkamise nõuet sellega, et kostja avaldas tema kohta väite, et tal ei ole juhatuse esimehena töötamiseks vastavat kvalifikatsiooni, haridust ega tunnistust. Kostja ei vaidle vastu sellele, et sellise väite ta avaldas. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja poolt tegelikult avaldatu on faktiväide, mis on kontrollitav vähemalt küsimuses, kas hagejale on või ei ole väljastatud juhatuse esimehena töötamist puudutav kvalifikatsioon või tunnistus või kas ta on omandanud sellise hariduse. Hageja ei nõua aga nende andmete ümberlükkamist. Hageja on kostja poolt avaldatu ümber sõnastanud ja palub ümber lükata selle, mis tema arvates kostja avaldatust järeldub. Maakohus leidis õigesti, et järeldus, et hagejal puudub juhatuse esimehena töötamiseks vajalik pädevus ja kogemused, on hinnang, mitte faktiväide. Hageja seisukoht, et väide sisaldab ka faktiväidet, et hagejal ei ole vastavat kvalifikatsiooni, haridust ega tunnistust, ei ole õige ega võimalda kohustada kostjat VÕS § 1047 lg 4 alusel tema avaldatust järelduvat hinnangut ümber lükkama.
13. Hageja palub kohustada kostjat ümber lükkama ka väite, nagu oleks hageja korteriomanikele valetanud, avaldanud valeinfot ja isikuid laimanud. Maakohus kvalifitseeris kostja väited ebaõigesti faktiväideteks ja kohustas kostjat neid ümber lükkama. Tegemist ei ole faktilist laadi andmetega hageja kohta. Kostja väide üksnes tugineb temale teadaolevatele faktilistele asjaoludele, mille alusel ta andis hageja tegevusele hinnangu, nagu hageja valetaks ja laimaks. See ei muuda aga hinnangut ennast faktiväiteks. Nii selgitas kostja, et tema väide, mille kohaselt hageja valetas, tugineb sellele, et hageja ütles, nagu oleks kostja teist isikut löönud, mis aga kostja sõnul ei vasta tõele. Valeinfo edastamist ja laimamist puudutavad väited tuginevad C, kostja ja Wga suhetega seotud väidetele. Väide, et isik valetas ja laimas, on seega hinnang tema poolt avaldatu tõelevastavusele ja eetilisusele, kuid ei ole ise faktilist laadi asjaolu.
14. Hagejale antud eeltoodud hinnanguid ei ole võimalik VÕS § 1047 lg 4 alusel ümber lükata, kuna need ei sisalda andmeid hageja kohta. Seda sõltumata sellest, et kostja hinnangud 17 2-22-17357 tuginevad faktilist laadi andmetele. Hinnangut on võimalik üksnes põhjendada ja seda ongi kostja teinud. Hageja käsitlus selle kohta, et kostja avaldatust tuleneb, nagu ei oleks hageja oma ülesandeid kohaselt täitnud, ei omaks vajalikku pädevust ja kogemusi, on valetanud ning avaldanud valeinfot ja laimanud, on seega asjakohane mittevaralise kahju hüvitamise nõude põhjendatuse hindamisel VÕS § 1046 alusel, kuid mitte ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude esitamisel VÕS § 1047 lg 4 alusel. Teistsugusele seisukohale ei võimalda asuda ka hageja viidatud menetlusökonoomia põhimõte.
15. Seega ei ole hagejal võimalik nõuda, et kostja lükkaks ümber tema avaldatust järelduvad hinnangud, nagu ei oleks hageja oma kohustusi kohaselt täitnud, nagu tal ei oleks juhatuse esimehena töötamiseks vajalikku pädevust ja kogemusi, samuti tema antud hinnangud nagu hageja oleks valetanud, avaldanud valeinfot ja laimanud. Maakohus kohaldas seega materiaalõiguse normi (VÕS § 1047 lg 4) ebaõigesti, kui rahuldas hagi ja kohustas kostjat ümber lükkama tema poolt hagejale antud hinnangud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hageja ebaõigete andmete ümber lükkamise nõude (välja arvatud tõendite fabritseerimise väite osas) ja teeb uue otsuse, millega jätab hageja nõude vastavas osas rahuldamata (käesoleva otsuse p 50.a nimetatud nõuded). Apellatsioonkaebus tuleb selles osas rahuldada. Maakohus jättis õigesti rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat ümber lükkama väite, nagu ei oleks hagejal esimehena töötamiseks vajalikku pädevust ja kogemusi (käesoleva otsuse p 50.b). Vastuapellatsioonkaebus jääb selles osas rahuldamata.
16. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja ebaõigete andmete ümber lükkamise nõue vaidlustatud osas rahuldamata. Ringkonnakohus ei vasta kostja väidetele selle kohta, et tõene on tema väide, et hageja ei tegelenud Tina KÜ üldkoosoleku poolt
17. a vastu võetud otsustega või tegeles nendega osaliselt ning kostja tegi ära suure osa töödest. Kuna hageja ei ole nende avaldatud väidete ümber lükkamist nõudnud, ei oma eeltoodu ebaõigete andmete ümber lükkamise nõude kontekstis tähtsust. Samuti ei oma ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude kontekstis tähtsust see, kas kostja poolt hagejale antud hinnangud on põhjendatud või mitte, kuna VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ei sõltu ebaõigete andmete ümber lükkamise nõue andmete avaldamise õigusvastasusest. II
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole avaldanud väidet, nagu oleks kostja maja hoovis löönud teist elanikku. Maakohus jättis kostja nõude selle väite ümberlükkamiseks õigesti rahuldamata. Maakohus ei ole selle järelduse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega hinnanud ebaõigesti tõendeid.
19. Maakohus tuvastas helisalvestise alusel, et hageja avaldas väite füüsilise kontakti, kakluse kohta. Sellest ei saa aga järeldada tingimata löömist ega seda, et lööjaks oli just kostja. Seda, nagu oleks hageja väitnud, et kostja kedagi lõi, ei saa järeldada ka kaudselt hageja hääletoonist ega sõnakasutusest. Kolleegium ei nõustu käsitlusega, nagu järelduks löömine hageja kasutatud sõnast „kaklema“. Keskmise mõistliku isiku vaatenurgast ei tähenda viide kaklusele tingimata löömist ja seda ei saa tuletada ka kostja eesti keele sõnaraamatu kirjetest tehtud järeldustest.
20. Apellatsioonkaebuse väited ei anna seega alust maakohtu otsuse selles osas tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb vastavas osas rahuldamata. III 18 2-22-17357
21. Maakohus jättis õigesti rahuldamata ka kostja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude. Kostja nõuab hagejalt 31.01.2023 esitatud arvega nr 23010098 (dtl 288) seotud kulu, 1548 euro hüvitamist. Vastuhagi kohaselt on arve seotud enne vastuhagi esitamist kantud õigusabikuludega, nimelt asja materjali õigusliku analüüsi, kliendiga suhtlemise ja kompromissettepaneku koostamisega.
22. Tsiviilkohtumenetluse seadustik kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist ei reguleeri. Maakohus selgitas õigesti, et kohtueelsed õigusabikulud on käsitletavad VÕS § 128 lg 3 alusel otsese varalise kahjuna, mis on hüvitatavad VÕS § 115 lg 1 alusel. Seega pidid kostja nõude rahuldamiseks olema täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.
23. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja taotletud kulude näol ei ole tegemist vastuhagi kohtueelsete õigusabikuludega, kuna õigusteenust osutati hoopis seoses hageja nõudega kostja vastu. Maakohus ei ole seejuures rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme ega hinnanud ebaõigesti tõendeid.
24. Kostja esitas kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude koos vastuhagiga ja hageja vaidles sellele algusest peale vastu. Hageja leidis, et nõue on tervikuna põhjendamatu, samuti et kostja kulud on ebamõistlikult suured ja ebavajalikud. Maakohtul tuli nõude rahuldamiseks esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite alusel seega tuvastada, et kostja pidas hagejaga seoses vastuhagis esitatud nõuetega läbirääkimisi kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks, et professionaalse õigusabi kasutamine oli selles etapis vajalik ja et kostja kandis seoses sellega kulusid, mis on käsitletavad kahjuna ja et need kulud olid vajalikud ja põhjendatud (vt ka RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 27–28). Maakohus leidis kostja tõendeid hinnates õigesti, et kostja ei ole seoses vastuhagi esitamisega kahju kandnud. Kostja seisukoht, nagu ei oleks kohtul olnud võimalik kostja nõude eelduseks olevaid asjaolusid tema esitatud tõendite alusel kontrollida, on ekslik ja vastuolus

§ 438

lg-st 1 tuleneva kohtu kohustusega hinnata otsust tehes tõendeid ja otsustada, millised asjaolud on tuvastatud ja millised mitte. Samuti ei pidanud maakohus enne otsuse tegemist selgitama kostjale, et tema esitatud tõend tema väidetud asjaolusid ei tõenda.

§ 5

lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolusid ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Kostja jääb ka apellatsioonimenetluses selle juurde, et õigusabikulu seondus vastuhagi esitamisega. Kolleegium sellega ei nõustu. Kostja esitatud arve kohaselt osutati kostjale õigusteenust projekti raames „X nõue Q vastu“, s.t seoses hageja poolt kostja vastu esitatud hagiga. Õigusteenust osutati ajavahemikus 01.01.2023 – 31.01.
2. Samadele asjaoludele viitab arvele lisatud aruanne (dtl 289). Aruande kohaselt seisnes õigusabi järgmises: 09.01.2023 suhtlus kliendiga, 10.01.2023 kliendi edastatud materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs, 16.01.2023 telefonikõne kliendiga, 19.01.2023 kohtumine kliendiga, 25.01.2023 hagejale kompromissettepaneku koostamine seoses tsiviilasjas nr 2-22-17357 esitatud nõudega ja 27.01.2023 suhtlus kliendiga ning kompromissettepanku täiendamine. Kostja tõenditest nähtuvad asjaolud ei viita seega eesmärgile lahendada kostja võimalik nõue hageja vastu kohtueelselt ja pidada selleks läbirääkimisi. Vastupidi, kostjale osutati õigusabi sõnaselgelt seoses juba menetluses oleva hageja nõudega kostja vastu. Kostja ei ole tõendanud õigusabikulude kandmist seoses märtsis 2023 vastuhagis esitatud nõuetega. Seejuures ei oma tähtsust kostja selgitus, et tema esindaja ei olnud jaanuaris 2023 kohtule veel teada. See ei muuda kostja kulu vastuhagi nõuetega seonduvaks kuluks.
3. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et professionaalse õigusabi kaasamine kohtueelses vaidluse staadiumis võib olla mõistlik, kui see on suunatud läbirääkimiste pidamisele ja 19 2-22-17357 sisulise kohtuvälise lahenduse leidmisele ning aitab pooltel valmistuda kohtuvaidluseks. Ekslik on kostja seisukoht, nagu oleks igasuguse enne nõude esitamist koostatud dokumendiga seotud kulu vajalik ja põhjendatud, sõltumata dokumendi sisust ja eesmärgist ning pooltevaheliste suhete seisust. Seda, et tegemist oleks olnud vastuhagi nõude osas lahenduse saavutamisele suunatud vajaliku kuluga ei kinnita ka kostja poolt 22.02.2023 asja materjali juurde esitatud 28.01.2023 dokument (dtl 250–256). Sellest dokumendist nähtub kostja soov veenda hagejat tema esitatud nõuetest loobuma.
4. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse muutmiseks kostja varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas. Apellatsioonkaebus jääb selles osas rahuldamata. IV
5. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust, tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu otsuse tulemusel rahuldatakse hageja hagi osaliselt, nimelt rahuldatakse hageja neljast ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudest pool, samuti hageja varalise kahju hüvitamise nõue ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kostja vastuhagi osas jääb maakohtu otsus muutmata, s.t vastuhagi rahuldatakse osaliselt, nimelt rahuldatakse kostja kolmest ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudest kaks, samuti kostja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Samas jääb rahuldamata kostja varalise kahju hüvitamise nõue. 79.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus jätab poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 60% hageja kanda ja 40% kostja kanda. Ringkonnakohus võtab seejuures arvesse, et poolte nõuded on osaliselt läbipõimunud ja hagi ning vastuhagiga seotud kulud ei ole täielikult eristatavad. Teiseks tuleb arvestada, et hageja rahuldamata jäänud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue moodustas olulise mahu menetlusest ja kostja apellatsioonkaebus osutus selles osas edukaks. Seega ei saa jätta menetluskulusid poolte endi kanda ja arvestades menetluse lõpptulemust, tuleb suurem osa kuludest jätta hageja kanda. 80. Vastuseks poolte kaebuste väidetele, märgib kolleegium, et õige ei ole kostja käsitlus, nagu oleks maakohus rahuldanud hagi sellesarnases ulatuses, nagu pakkus kompromissina kostja. Sellist tulemust ei ole ka ringkonnakohtu otsusel. Nimelt pakkus kostja hagejale kompromissina, et hageja loobub kostjate vastu esitatud nõuetest ja kostja loobub vastuhagi esitamisest (dtl 250–256). Kuna nii hagi kui ka vastuhagi rahuldatakse osaliselt, ei ole tegemist kostja ettepanekuga sarnase ulatusega

§ 163lg 2 tähenduses.

Kohus ei jätnud hagi ja vastuhagi rahuldamata. 81. Samuti ei ole alust jätta menetluskulusid

§ 169lg 3 alusel suuremas osas kostja kanda, nagu taotleb hageja.

Hagi kuulub rahuldamisele vaid osaliselt ja ka vastuhagi on osaliselt põhjendatud. Hageja leiab küll, et kostja esitas suurel hulgal mahukaid väiteid ja tõendeid, mis ei ole asjakohased, kuid asja materjali kohaselt lähtus kostja oma menetlusdokumentide koostamisel vajadusest vastata hageja poolt esitatule. Samas on hageja ise möönnud, et tema esitatud nõue on piiratum kui kõik hagis esile toodud kostja valeväited (hageja 25.10.2023 arvamus, dtl 354, samuti 13.09.2023 kohtuistungi protokoll ajamärk 00:19:58). Kostjale ei saa ette heita oma õiguste kaitsmise eesmärgil hageja väidetele 20 2-22-17357 vastamist, sh vastamist sellistele asjaoludele, millest selgus, et hageja neile oma nõude esitamisel ei tuginegi. (allkirjastatud digitaalselt) 21