) § 44 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kannab kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele.
lg 2 kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50% ulatuses isikuarvele kantavast summast, hoiustatakse ka need summad vastavalt täies ulatuses või ülejäänud osa ulatuses vabanemistoetusena. 7. Eelnevast nähtub, et vangla peab kaebajale vanglasisesele kontole laekunud töötasust ja muudest summadest 70% ulatuses kinni kooskõlas
lg-ga 2.
lg 2 ei jäta vanglale ei kaalutlusruumi ega muud võimalust pidada kaebaja vanglasisesele isikuarvele laekunud raha kinni vähem kui 50% nõuete fondi ja vähem kui 20% vananemisfondi. Sellest tulenevalt puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda enda töötasust ja muudest laekumistest kinnipidamiste teostamist nõuete- ja vabanemisfondi väiksemas ulatuses, kui seda näeb ette
Kinnipeetava töötasu suurus on kindlaksmääratud õigusaktides.
lg 2 näeb ette võimaluse maksta kinnipeetavale üldiselt kehtivast töötasu alammäärast väiksemat tasu. Vabariigi Valitsuse määruse "Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord" § 2 lg 2 kohaselt on täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl 95,87 eurot kuus, s.o 11,7 % praegu kehtivast palga alammäärast ehk 820 eurost. Õigusnormidega on seega kehtestatud kinnipeetava töötasu alammäär. Tasu suuruse määrab viidatud alammäära arvestades vastustaja oma haldusaktiga ja puudub õiguslik takistus määrata seda alammäärast suuremana. Kuivõrd vanglal on õigus otsustada, millise suurusega töötasu kinnipeetavale määrata, siis on tegemist kaalutlusõiguse teostamisega haldusmenetluse seaduse § 4 lg 1 tähenduses. Kaebajal oli õigus vaidlustada käskkiri, millega tema töötasu suurus kindlaks määrati. 8. Kohus selgitab, et juhul, kui kaebajale laekuksid otse vanglavälisele arveldusarvele töötasu ja muud summad ning vangla ei kontrolliks nende kasutamist, siis võib tekkida olukord, kus jääks täitmata
lg-s 2 ettenähtud rahaliste nõuete täitmine ja vabanemistoetuse kogumine ning kaebaja võib hiilida kõrvale oma kohustuste täitmisest. See aga on otseses vastuolus vangistuse täideviimise eesmärgiga. 2 3-24-1472 Kohus märgib, et vangla tagab kaebajale kõik vajaliku, mida on talle vaja, et kanda karistust ilma, et kaebajal oleksid vanglasisesel kontol rahalised vahendid. Rahaliste vahendite olemasolu küll annab kaebajale võimaluse kasutada erinevaid soodustusi, kuid ilma nendeta vastavad samuti kinnipidamistingimused kehtestatud nõuetele ja tagavad kaebaja inimväärika kohtlemise. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et
9. Riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1 tulenevalt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus on eelpool selgitanud, et õigusaktid ei võimalda kohustada vanglat pidama kaebaja vanglasisesele kontole laekunud rahast kinni vähem kui 50% nõuete fondi ja vähem kui 20% vabanemisefondi. Vanglal puudub
Tegemist on imperatiivse iseloomuga sättega. Kohus, pidades silmas
44 lg 2 eesmärke (rahaliste nõuete täitmise ja vabanemistoetuse kogumise vajadus), ei näe põhjust arvata, et kehtiv regulatsioon riivaks ebaproportsionaalselt kaebaja omandiõigust, õigust võrdsele kohtlemisele, aga samuti õigust inimväärikale kohtlemisele vanglas ja muid subjektiivseid õigusi.
44 lg 2 kehtival kujul kohaldamise taga on ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub kaebaja huvid üles. Seega, ei saa kohus rahuldada kaebaja kohustamisnõuet, mistõttu tema kaebus on perspektiivitu. 10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 21, tagastab kohus kaebuse. Kuna kohus tagastas kaebuse, jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.