← Eesti

2-22-17817/15

Obsah (7)§ 164§ 436§ 230§ 231§ 445§ 442§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 10. oktoober 2024.a, Tallinnas Tsiviilasi O. J. N. ja J. L. N. hagiavald

§ 164lg 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused

  1. Hagejad esitasid 26.11.2022.a kohtule hagi M. N. vastu elatise nõuetes. Hagejad paluvad välja mõista kummalegi hagejale elatise 150 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta vastavalt kehtivale PKS §-le
  2. Samuti nõuavad hagejad tagasiulatuvat elatist perioodi 01.04.2022.a. kuni 25.11.2022.a eest kummalegi hagejale summas 150 eurot kuus. Hagejad elavad nädala sees emaga ja reedest kuni esmaspäeva hommikuni kostjaga, v.a üks pühapäev kuus, mil viibivad emaga. Koolivaheaajad on jagatud võrdselt ning suvevaheaja veedavad hagejad vanemate juures pooleks. Kui hagejad on haiged, siis viibivad nad üldjuhul emaga, kuid ka kostjaga. Seega kokkuvõttes viibivad hagejad isaga koos 8 päeva kuus. Hagejad paluvad kohtukulud jätta poolte endi kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
  3. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja annab hagejatele ülapidamist vahetult. Hagejad viibivad kostjaga iga nädala reedest kuni esmaspäevani. Suvevaheajad veedavad hagejad vanemate juures võrdselt. Seega viibivad lapsed vanemate juures peaaegu võrdselt, s.o 56% kuus emaga ja 44% kuus isaga. Kostja möönab, et väike kõrvalekalle laste ema nö kasuks senises suhtluses on olnud, kuid see on väga 2 marginaalne. Lisaks tuleb arvestada, et kostja ja tema elukaaslane on ise täiendavalt ostnud lastele mitmeid asju ning kostja tasub hageja O. J.i trennikulud. Kostja sissetulek ei võimaldaks tal lisaks tema suhtlusajal lastega seotud kulude kandmisele täiendavalt maksta iga kuu 300 eurot nii-öelda peale. Kostjal on vahepeal veel üks laps sündinud. Kostja on nõus tasuma kummalegi hagejale 10% nõutud summast, s.o 15 eurot kuus. Kostja palub kohtukulud jätta poolte endi kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
  4. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

  1. Vaidlust ei ole, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning et hagejad elavad emaga. Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist hagetavas summas ning kas esineb alus elatise vähendamiseks.
  2. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista kummalegi hagejale elatise 150 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta vastavalt PKS §-le 101 (dtl 76, 127). Seega on hagejad palunud elatise välja mõista miinimumäärast väiksemas summas.
  3. Kostja vaidleb igakuisele elatisele vastu, sest leiab, et annab hagejatele ülalpidamist vahetult. Kostja on nõus tasuma kummalegi hagejale 10% nõutud summast, s.o 15 eurot kuus. Kostja väidetel ei võimalda tema sissetulek hagis nõutud summas igakuist elatist maksta. Kostjal on peale hagejate veel üks alaealine laps (dtl 20, 23, 128).
  4. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
  5. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.
  6. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13).
  7. Kuna hagejad taotlevad igakuist elatist alla miinimummäära, siis ei ole hagejatel vajalik 3 esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Samas kuna poolte vahel on vaidlus koosviibitud päevade osas, siis võtab kohus käesoleva asja lahendamisel aluseks Justiitsministeeriumi lehel oleva elatiskalkulaatori https://www.just.ee/elatiskalkulaator/ ja miinimumelatise summa.
  8. Kostja väidab, et tema sissetulekud ei võimalda hagejatele nõutud summas elatist tasuda ning kostja perre on sündinud ka kolmas laps. Seega hindab kohus esimesena vanemate varalist seisundit ja seda, kas kostja varaline seisund võis halveneda kolmanda lapse sünniga.
  9. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vaata Riigikohtu
  10. oktoobri
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, punkt 15).
  12. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.
  13. leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vaata ka Riigikohtu
  14. oktoobri
  15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, punkt 16).
  16. Hagejate emal on kaks alaealist last, s.o hagejad. Hagejate ema töötab logopeedina ning tema töötasu oli detsember 2023.a kuni mai 2024.a 896 - 973 eurot kuus. Paar korda aastas saab hagejate ema projektide eest lisatulu 50-200 eurot. Hagejate ema omab investeerimiskontot ja ettevõtluskontot, mille keskmine käive perioodil detsember 2023.a kuni mai 2024.a oli 1152 eurot kuus (dtl 130, 254-294, 305). Hagejate emale kuulub korteriomand XXX, mille eest ta tasub igakuist pangalaenu 408 eurot kuus. Hagejate ema sõidab liisitud sõidukiga Renault Megane XXX, mille igakuine liisingumakse on 113 eurot kuus (dtl 214).
  17. Kostjal on kolm alaealist last, s.o hagejad ja üks laps uue elukaaslasega (dtl 128). Kostjale kuulub osalus OÜ-s X, kes on ühtlasi ka kostja tööandja. Kostja saab töötasu 900 - 1200 eurot kuus. Lisaks kuulub kostjale ainuisikuliselt X OÜ ning X OÜ. Kostjale kuulub ½ suurune mõtteline osa Lee tee 33, Muraste, Harjumaa kinnisasjast, millel on pangalaen 437,07 eurot kuus, mida tasub kostja elukaaslane. Kostja kasutab OÜ-le X kuuluvat sõidukit VW Passat. Kostjal on kolmanda samba fond väärtusega 1637,19 eurot. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja on enda kontole teinud igakuiselt ka rahalisi ülekandeid summades 50 - 1900 eurot. Kostja pere saab lisaks lastetoetustele ka lasterikka pere toetust (dtl 128, 135-209).
  18. Kohus leiab, et arvestades ülaltoodut, siis ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et ta ei ole võimeline hagejatele elatist tasuma või et kostja varaline seis oleks kehvem kui hagejate ema oma. Kostja varalist seisu ei tee halvemaks ka asjaolu, et kostjal on perre sündinud kolmas laps, kuivõrd kolmas laps saab suuremat lastetoetust kui hagejad (100 eurot kuus) ning ka lasterikka peretoetust.
  19. Kohus leiab, et põhimõte, et vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamisest vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab miinimumile lähedast või sellest väiksemat töötasu, st elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle oma ülalpidamiskulude tasumist miinimumulatuses. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et antud juhtumil ei ole tegemist sellise olukorraga.
  20. Kostja on palunud elatist vähendada hagejatega viibitud aja võrra, mis on kostja väidetel 4 45% kuus (dtl 128). Hagejad vaidlevad sellele vastu ning leiavad, et hagejad viibivad kostjaga kuus kokku 8 päeva (dtl 129).
  21. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.
  22. PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, punktid 14.7, 15.5).
  23. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vaata Riigikohtu
  24. veebruari
  25. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, punkt 10;
  26. oktoobri
  27. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, punkt 15).
  28. Vaidlus puudub, et poolte vahel ei ole kehtivat kohtulikku suhtluskorda. Samas ei vaidle vanemad selle üle, et hagejad viibivad kostjaga järgmiselt (dtl 128-129): - iga nädala reedel peale kooli/ lasteaeda kuni esmapäeva hommikuni; - üks kord kuus pühapäeviti emaga; - sügise, talve ja kevade koolivaheajad jagatakse vanemate vahel võrdselt; - suvevaheaegadel vanematega võrdselt.
  29. Kohus leiab, et hagejad viibivad kostjaga koos 13 päeva kuus ning suvevaheajal juuni, juuli, august pool ajast (50%).
  30. Kohus tegi arvutuse järgnevalt: kuus on kokku 4 nädalat, seega viibides iga reede kuni esmaspäeva hommikuni kostjaga, teeb see ühes kuus kokku 12 päeva (3 x 4). Sellest tuleb lahutada 1 pühapäev, kui hagejad viibivad emaga. See teeb kokku 11 päeva (12-1). Sügise, talve ja kevade vaheaegu on riikliku õppekava järgi kokku
  31. Vaheajad kestavad 7 päeva, v.a vaheaeg, mille sisse jäävad jõulud ja uus aasta, see kestab 14 päeva (https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023-11/Koolivaheajad.pdf).
  32. Seega tuleb vaheaegade osas aasta peale ära jagada veel keskmiselt 17,5 päeva (7 x 3 +14 = 35/2 = 17,5). See teeb juurde 2,1 päeva kuus (17,5 x 12 : 100). Seega kokkuvõttes veedavad hagejad kostjaga 13 päeva kuus (12 - 1 + 2).
  33. Eeltoodus tulenevalt, tuleb vastavat Justiitsministeeriumi lehel asuva elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) poolt tehtavale arvutusele vähendada elatist 86,67% võrra (13x100/15), mis teeb elatise summaks: perioodil 26.11.2022.a kuni 31.12.2022.a 30,08 eurot kuus, perioodil 01.01.2023.a kuni 31.03.2023.a 28,74 eurot kuus, perioodil 01.04.2023.a kuni 31.03.2024.a 34,70 eurot kuus ja alates 01.04.2024.a 38,35 eurot kuus.
  34. Kuivõrd mõlemad pooled on kinnitanud, et hagejad viibivad suvepuhkuse ajal vanemate juures võrdselt, siis puudub kostjal hagejatele igakuise elatise maksmise kohustus suveperioodil s.o juunikuu, juulikuu ja augustikuu eest, kuni kehtib poolte omavaheline kokkulepitud suhtluskord (vaata käesoleva kohtuotsuse punkt 23).
  35. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejatele tuleb elatis välja mõista vastavalt PKS §-le
  36. 5 30.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hagejate hagiavalduses taotletud arveldusarvele iga kuu

  1. kuupäevaks.
  2. Hagejad paluvad igakuine elatis määrata muutuva summana. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole. Seega tuleb indekseerida väljamõistetud elatise summat iga aasta
  3. aprillil vastavalt PKS §101 lg-tele 3-
  4. Tagasiulatuva elatise nõue
  5. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
  6. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 01.04.2022.a kuni 25.11.2022.a eest kummalegi hagejale 150 eurot kuus (dtl 5, 127).
  7. Kuna vaidlust pole, et kostja ei ole elatist hagejatele tasunud ning kohus on käesoleva kohtuotsuse punktides 16-18 leidnud, et kostja majanduslik olukord võimaldab tal ülalpidamiskohustust täita, siis tuleb elatis välja mõista ka tagasiulatuvalt.
  8. Tagasiulatuva elatise perioodi ajal oli seadusjärgne elatise miinimummäär 225,64 eurot, mida tuleb vähendada 86,67% (vaata käesoleva kohtuotsuse punktid 26-27). Seega tuleb perioodi 01.04.2022.a kuni 25.11.2022.a eest kummagi hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis kogusummas 145,32 eurot (120,32 (30,08 x 4) + 25 (30,08 : 30 = 1 x 25), juuni, juuli, august 0 eurot). Vaata selles osas ka käesoleva kohtuotsuse punkt
  10. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 37.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2700 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 38. Kooskõlas

§ 164lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda.

Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.