1-24-4703/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. oktoober 2024 Kohtuasja number 1-24-4703 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Marek Miti (Mitt; isikukood: 38708044226) süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 ja § 423 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2024 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Marek Mitt, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Marek Miti apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
4. septembril 2024 sõlmisid prokurör, süüdistatav Marek Mitt ja tema kaitsja kriminaalasjas nr 24278051383 kokkuleppe. Selle järgi taotleb prokuratuur M. Miti süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 ning § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise aega arvata alates M. Miti kahtlustatavana kinnipidamisest
5. juunil
6. Pooled leppisid kokku veel selles, et süüdistatavalt tuleb välja mõista 1230 eurone sundraha ja 95,16 eurot õigusabi kulude katteks. Kokkuleppes on märgitud, et M. Mitt taotleb kriminaalmenetluse seadustiku KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumist ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
7. Tartu Maakohtus
8. septembril 2024 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate. M. Mitt kinnitas kohtule, et see kokkulepe on talle arusaadav ja ta jääb kokkuleppe juurde.
9. Tartu Maakohtu
10. oktoobri 2024 otsusega tunnistati M. Mitt KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi süüdi ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega. Ühtlasi mõisteti M. Mitilt riigi kasuks välja 1230 eurone sundraha ja 95,16 eurot kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 3 alusel määras maakohus, et menetluskulud kogusummas 1325,16 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
12. oktoobril 2024 esitas M. Mitt maakohtu otsuse peale apellatsiooni, paludes muuta kohtuotsusega määratud sundraha tasumise tähtaega. Süüdistatav märgib, et ta vabaneb vanglast alles
13. aasta oktoobris. Kuna tal puudub vanglas sissetulek ning võimalus raha teenida, ei saa ta enne vabanemist sundraha tasuda. Ringkonnakohtu seisukoht
14. Ringkonnakohus on seisukohal, et M. Miti apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
15. Kuna maakohus lahendas M. Miti kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
16. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
17. peatüki
18. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
19. Apellatsioonis ei viita M. Mitt sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka ringkonnakohus. Seega võiks M. Mitil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus M. Mitt poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist ringkonnakohtu meelest ei olnud: kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate, M. Mitt kinnitas kohtule, et kokkulepe on tema jaoks arusaadav, sh nõustus ta kohustusega tasuda menetluskulud ositi ühe aasta jooksul. Muu hulgas kinnitas ta seda, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe ja et ta jääb kokkuleppe juurde. Seejuures ei esitanud M. Mitt kohtuistungil ainsatki vastuväidet menetluskulude tasumise tähtaja osas. Pelgalt tagantjärele tekkinud rahulolematus väljamõistetud menetluskulude (sundraha) tasumise tähtaja osas pole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu pole M. Mitil apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 M. Miti apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle M. Mitile. (allkirjastatud digitaalselt) 2