Obsah (10)

§ 663§ 656§ 659§ 595§ 464§ 478§ 601§ 46§ 465§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 13. november 2024 Tsiviilasja number 2-24-15979 Tsiviilasi Uni

) § 696 lg 3 ja § 601 lg 8). ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu registriosakond andis
2. juuli
3. a määrusega Unitree Capital OÜ-le (äriühing)
4. a majandusaasta aruande esitamiseks tähtaja 30 päeva määruse kättetoimetamisest. Äriühing kohtu määratud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ei esitanud.
5. Tartu Maakohtu registriosakond määras
6. oktoobri
7. a määrusega nr Ä 10198403 / M3 äriühingule
8. a majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise eest rahatrahvi 200 eurot. MÄÄRUSKAEBUS
9. Äriühing esitas registriosakonna määruse peale määruskaebuse, milles palub registriosakonna määruse tühistada ja pikendada majandusaasta aruande esitamise tähtaega kuni
10. novembrini
11. Majandusaasta aruande esitamine viibib audiitori ülekoormuse tõttu. Majandusaasta aruandega hilinemine on esmakordne. Äriühing on hoidnud registriosakonda kursis. Majandusaasta aruande esitamise tähtaega pikendati
12. septembrini 2024, seda kuupäeva soovis audiitor ja see oli äriühingule üllatuseks, et sellest neile ei piisa. Äriühing kontakteerus
13. septembril 2024 uuesti registriosakonnaga ja palus tähtaega pikendada kuni
14. oktoobrini
15. Registriosakonna vastuse kohaselt määratakse trahv automaatselt ja tähtaega ei ole enam võimalik pikendada. Soovitati esitada määruskaebus. Osadele äriühingutele on tähtaega pikendatud koheselt kuus kuud, mitte kolm kuud.
16. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle

§ 663lg 6 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.

5. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu registriosakonna määrus tuleb menetlusõiguse normide oluliste rikkumiste tõttu määruskaebuse põhjendustest sõltumata tühistada ja tsiviilasi tuleb saata registriosakonnale tagasi äriühingule
2. a majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise eest trahvi määramise otsustamiseks (

§ 656lg 1 p-d 3 ja 5 ja § 659).

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 7. Ringkonnakohus tühistab

§ 656

lg 1 p-de 3 ja 5 kohaselt esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus lahendas asja ebaseaduslik kohtukoosseis, muu hulgas kohtukoosseis, kuhu kuulunud kohtunik oleks pidanud ennast taandama (p 3) või ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (p 5). Viidatud norm kohaldub

§ 659järgi ka määruskaebuse läbivaatamisel.

8. Kui juriidiline isik ei ole esitanud registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet, võib registripidaja määrata talle ilma hoiatusmäärust tegemata

§-s 601 nimetatud trahvi korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamise kohustuse täitmiseni (ÄRS § 57 lg 1). Äriregistripidaja on ÄRS § 5 lg 1 järgi Tartu Maakohtu registriosakond. Tegemist on seega kohtu peetava registriga. Kohtu peetavasse registrisse saab kandeid ja registri pidamise alaseid määruseid, sh trahvimääruseid, teha kohtunik või kohtunikuabi (

§ 595lg 1).

See tähendab, et äriregistripidaja, s.o Tartu Maakohtu registriosakonna, nimel on õigustatud trahvimääruseid tegema üksnes kohtunikud ja 2 kohtunikuabid, kes on vastavatesse ametitesse nimetatud seaduses sätestatud korras (vt PS § 147 ja kohtute seaduse §-d 47–60 ja §-d 114–124). Kui kohtumääruse võib seaduse kohaselt edasi kaevata, tuleb määrus

§ 464

lg 2 kolmanda lause järgi vormistada kirjalikult eesti keeles ja määruse tegija (või tegijate) poolt allkirjastada. See kehtib ka hagita menetluses tehtavate kohtumääruste kohta, kui seadus ei näe ette teisiti (

§ 478lg 1 teine lause).

Äriregistripidaja tehtav trahvimäärus on määruskaebe korras vaidlustatav (ÄRS § 57 lg 1 ja

§ 601lg 8).

1. Tartu Maakohtu registriosakonna
2. oktoobri
3. a määrusest ei nähtu, et selle oleks teinud kohtunik või kohtunikuabi. Määrusel ei ole kohtuniku ega kohtunikuabi nime ega allkirja. Määrusel on üksnes Tartu Maakohtu digitaalne e-tempel, mis on dokumendile pandud
4. oktoobril 2024 kell 04.06 (seega väljaspool kohtu tavapärast tööaega). E-tempel ei võimalda tuvastada kohtumääruse koostanud isikut. Määruskaebuse kohaselt on registriosakond avaldaja taotlusele tähtaja pikendamiseks vastanud, et trahv määratakse automaatselt ja enam ei ole võimalik tähtaega pikendada. Kuigi kirjavahetust registriosakonnaga ei ole määruskaebusele lisatud, annavad eelnevalt välja toodud asjaolud alust arvata, et
5. oktoobri
6. a trahvimäärus on koostatud automatiseeritult selleks loodud arvutiprogrammi või infosüsteemi vahendusel. Ringkonnakohus rõhutab, et kehtiv õigus ei võimalda koostada registripidajal majandusaasta aruannete esitamata jätmise eest trahvimäärusi automatiseeritult. Eelmärgitust järeldub, et äriühingule trahvi määramist ei ole otsustanud kohtunik ega kohtunikuabi, vaid trahv on
7. oktoobri
8. a määrusega määratud automatiseeritult. Seega ei ole lahendit teinud õiguspärane kohtukoosseis. Vaidlustatud määrus kuulub

§ 659

ja § 656 lg 1 p 3 järgi määruskaebuses märgitud asjaoludest ja põhjendustest sõltumata tühistamisele. 10. Trahvi ja selle suuruse määramine on ÄRS § 57 lg 1 ja 2 ning

§ 46lg 1 järgi kohtuniku või kohtunikuabi kaalutlusotsus.

Trahvi määramise määruses peavad seega olema kirjas kõik asjaolud, mida kohtunik või kohtunikuabi on trahvi määramisel kaalunud (

§ 465lg 2 p 8).

Trahvi määramisel tuleb muu hulgas arvestada, mitu korda on majandusaasta aruanne tähtaegselt esitamata, kui pikk aeg on möödunud majandusaasta aruande esitamise tähtpäevast ning muid olulisi registripidajale teadaolevaid asjaolusid (ÄRS § 57 lg 2).

§-s 601 sätestatud trahv ei ole karistus, vaid tsiviilkohtumenetluslik sunnivahend, mis peab lõppastmes tagama kohustuse täitmise. Trahvimise eesmärk on saavutada see, et puuduolev majandusaasta aruanne esitatakse (vt V. Kõve jt. (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2018, § 601 komm. 3.2.5 ja 3.2.4.1). Trahvi määramisel tuleb seega mh kaaluda, kas trahvi määramine saab viia trahvi määramise eesmärgi realiseerumiseni, s.o majandusaasta aruande esitamiseni. Selleks, et teada saada, kas on asjaolusid, milles tulenevalt on alust arvata, et trahvi määramine ei viiks nagunii majandusaasta aruande esitamiseni, on põhjendatud teha trahvihoiatus, vaatamata sellele, et ÄRS § 57 lg 1 võimaldab trahvi määrata ka hoiatust tegemata. Kui trahvihoiatus on tehtud, tuleb trahvi määramisel arvestada muuhulgas nende asjaoludega, millega äriühing on registripidajale põhistanud seda, miks tal ei ole võimalik majandusaasta aruannet esitada (

§ 601lõiked 3–5).

Trahvi suuruse määramisel tuleb arvestada, et trahvi saab reeglina määrata kuni 3200 euro ulatuses (

§ 46lg 1 esimene lause).

Ringkonnakohus märgib, et kehtivas õiguses ei ole enam registripidaja määratava trahvi suuruse alammäära, vaid üksnes ülemmäär. ÄS § 71 lg 21, mis nägi trahvi alammäärana ette 200 eurot, on alates 1. veebruarist 2023 kehtetu. Trahvi määramisel ei ole seega enam põhjendatud lähtuda sellest, et trahvi suurus peaks olema vähemalt 200 eurot. Trahvi suurust määrates tuleb arvestada isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid (

§ 46lg 1 teine lause).

3 Määratava trahvi suurus sõltub seega konkreetse tsiviilasja asjaoludest ja seda tuleb trahvi määramisel põhjendada. Trahvimäärus, milles ei ole kirjas ühtegi kaalutlust, mille alusel on trahv ja selle suurus määratud, on

§ 656lg 1 p 5 mõttes olulises osas põhjendamata.

11. Ringkonnkohus ei saa trahvimääruse põhjendusi puudutavat olulist puudust ise kõrvaldada. Esiteks tuleneb ülalviidatud trahvi määramise sätetest, et kaalutlusõigust tuleb kohtul teostada juba trahvi ja selle suuruse määramisel, seda ei saa asuda esmakordselt tegema alles trahvi tühistamise üle otsustamisel. Vastasel juhul peaks isik, kellele kohus teeb trahvi, trahvimise aluseks olevate kohtu kaalutluste teadasaamiseks esitama määruskaebuse ja maksma selle eest riigilõivu. Teiseks, olukorras, kus ringkonnakohus märgib esimest korda kaalutlused, mis on trahvi ja selle suuruse määramise aluseks, kaotab isik talle seadusega antud kaebeõiguse vaidlustada trahvi ja selle suuruse määramise aluseks olevat kaalutlusotsust. Seadusandja näeb ette, et trahvitud isik võib esitada trahvimäärusele määruskaebuse. Samas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta ei saa Riigikohtule kaevata (

§ 601lg 8).

See tähendab, et kui maakohus ei märgi trahvimääruses kaalutlusi, mis on trahvi ja selle suuruse määramise aluseks, ning seda teeb esmakordselt ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel, kaotab isik sisuliselt võimaluse määratud trahvi vaidlustada. Trahvimäärus, milles ei ole kirjas ühtegi kaalutlust, mille alusel on trahv ja selle suurus määratud ja mis on seetõttu

§ 656

lg 1 p 5 mõttes olulises osas põhjendamata, kuulub seega määruskaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata tühistamisele (

§ 659ja § 656 lg 1 p 5).

1. Tartu Maakohtu registriosakonna
2. oktoobri
3. a määrusest ei nähtu ühtegi kaalutlust, mille alusel on trahv ja selle suurus määratud. Seega on vaidlustatud määrus

§ 656lg 1 p 5 mõttes olulises osas põhjendamata.

Ülaltoodut arvestades kuulub vaidlustatud määrus seega ka

§ 659

ja § 656 lg 1 p 5 järgi määruskaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata tühistamisele. 13. Ringkonnakohus saadab eeltoodust tulenevalt tsiviilasja

§ 659ja § 656 lg 1 p-de 3 ja 5 alusel Tartu Maakohtu registriosakonnale tagasi.

Tartu Maakohtu registriosakonnal tuleb asja uuel läbivaatamisel otsustada äriühingule trahvi määramine selleks seaduses sätestatud kohtukoosseisus, s.o kohtuniku või kohtunikuabi poolt, ning teostada trahvi ja selle suuruse määramisel kaalutlusõigust, sh kajastada trahvimääruses trahvi ja selle suuruse aluseks olevad kaalutlused.

1. ÄS § 179 lg 4 järgi esitatakse majandusaasta aruanne äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Ringkonnakohus selgitab, et tegemist on seadusest tuleneva tähtajaga, mida kohtul ei ole võimalik pikendada. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik rahuldada äriühingu taotlust majandusaasta aruande esitamise tähtaja pikendamiseks. Kui äriühing on registripidajale põhistanud seda, miks tal ei ole võimalik majandusaasta aruannet tähtaegselt esitada, on registripidajal võimalik seda äriühingule trahvi määramisel arvestada, sh trahvi määramine edasi lükata. Ringkonnakohus märgib, et äriühing ei ole ka enda soovitud täiendava tähtaja jooksul
2. a majandusaasta aruannet esitanud. Äriregistrist nähtub, et äriühingu
3. a majandusaasta aruanne on endiselt esitamata.
4. Määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud jäävad äriühingu kanda, kuna ta on asjas ainuke menetlusosaline (

§ 601lg 7).

Määruskaebuse esitajal on õigus saada määruskaebuse eest tasutud riigilõiv tagasi (

§ 150lg 1 p 5).

Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada vastavasisuline taotlus. Taotluses tuleb märkida pangakonto number, millele riigilõivu tagastamist soovitakse, ja pangakonto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, 4 millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt) 5