Obsah (5)

§ 424§ 68§ 73§ 56§ 44

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. augustil 2024, Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-4041 (23210000009) Kohtunik Katre Poljakova Kriminaalasi Toomas

§ 424

lg 1 järgi käskmenetluses; Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav Toomas Kukk, isikukood: 36408080211, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx haridusega, töökoht xxx, elukoht: xxx, e – post xxx, kehtivad väärteo – ja kriminaal karistused puuduvad, käesolevas kriminaalasjas isik KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 29.01.2023 kell 17.42 kuni 30.01.2023 kell 11.24, tõkendit kohaldatud ei ole; Kaitsja Vandeadvokaat Indrek Västrik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg-st 1, § 253 lg-st 1 ning §-st 254 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Toomas Kukk

§ 424

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära (päevamäära suurus 16.- (kuusteist) eurot), s.o 1600.- (üks tuhat kuussada) eurot. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvata Toomas Kukk karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 29.01.2023 kuni 30.01.2023, s.o 2 (kaks) päeva vangistust so 6 (kuus) päevamäära ning karistada Toomas Kukke lõpliku rahalise karistusega 94 (üheksakümmend neli) päevamäära s.o rahalise karistusega summas 1504.- (üks tuhat viissada neli) eurot. 3. Juhindudes

§ 73

jätta Toomas Kukele (Kukk) lõplikuks karistuseks mõistetud rahaline karistus summas 1504.- (üks tuhat viissada neli) eurot tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Toomas Kukk ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Toomas Kukk katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 19.08.
3. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Toomas Kukelt riigituludesse menetluskuluna: teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha summas 1230.- (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasu kogusummas 173,52.- (ükssada seitsekümmend kolm eurot ja viiskümmend kaks senti) eurot.
4. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Toomas Kukelt välja mõistetud menetluskulud (sundraha ja kaitsjatasud) tuleb tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsuse makseinfos märgitud ulatuses ning arveldusarvele kuni kohustuse täitmiseni. Makseinfo menetluskulu tasumiseks edastatakse Toomas Kukele kohtuotsuse jõustumisel tema avaldatud e-posti aadressile xxx. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
5. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord: Süüdistataval ja kaitsjal on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldmenetluses. Kui süüdistatav 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg 1 sätetele kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. Tuvastatud asjaolud ja menetluse käik: Harju Maakohtule laekus 12.07.2024 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör N. Duškina poolt Toomas Kukk suhtes koostatud süüdistusakt viimase süüdistuses, milline on kvalifitseeritud

§ 424lg 1 järgi.

Toomas Kukke (Kukk) süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 29.01.2023 kella 17.42 ajal Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Tallinn-Tartu mnt 7. km-il suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Toyota Corolla Verso, Soome reg-nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove: lõplik lugem 0,99 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,90 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Toomas Kukk liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. 2 LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Toomas Kukk toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuur taotleb süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras, tehes ettepaneku karistada süüdistatavat Toomas Kukke

§ 424lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega.

Toomas Kukel kehtivad väärteo – ja kriminaalkaristused puuduvad, ta pani toime II astme kuriteo, mille tõendamise asjaolud on selged. Juhindudes KrMS § 251 lg-st 1 leiab abiprokurör, et Toomas Kukk suhtes on võimalik kohaldada põhikaristusena rahalist karistust ning taotleb kohtult lahendada kriminaalasi käskmenetluses. Kohtuotsuse motiivid: Juba eelnevalt mainitud käesolev kriminaalasi saabus kohtusse 12.07.

1. Prokuröri poolt edastatud e-kirjast nähtub, et samal kuupäeval on süüdistusakt edastatud ka süüdistatavale ja kaitsjale e-postile. Käesoleva kriminaalasja kohtueelse menetluse kestel on nii süüdistatav kui ka tema kaitsja vandeadvokaat Indrek Västrik andnud nõusoleku lahendada kõne all olev kriminaalasi käskmenetluse sätteid kohaldades. Kohtule on teada, et nii Toomas Kukk kui ka tema kaitsja vandeadvokaat Indrek Västrik on kõne all olevas kriminaalasjas prokuratuuri poolt süüdistatava suhtes koostatud süüdistusakti kätte saanud. Toomas Kukk on märgitut prokuratuurile kinnitanud 07.08.2024 ja tema kaitsja on prokuratuurile märgitut kinnitanud 06.08.
2. Prokuratuur on kohtule teadmiseks edastanud sellekohased e-kirjad. Seega KrMS §-s 253 ette nähtud tähtaeg s.o viisteist päeva prokuröri poolt süüdistusakti edastamisest süüdistatavale ja kaitsjale, möödus 27.07.
3. Kohtule ei ole laekunud KrMS § 252 lg-s 3 nimetatud süüdistatava või kaitsja kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta. Sellest järeldab kohus, et süüdistataval ega tema kaitsjal ei ole vastuväiteid kriminaalasja lahendamisele käskmenetluse reeglite järgi vastavalt prokuröri ettepanekule.

§ 424

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb

§ 424

lg 1 inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval alkoholijoobe olemasolu. Kohtu hinnangul on kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud, et Toomas Kukk juhtis 29.01.2023 kella 17.42 ajal Harjumaal, Rae vallas, Peetri alevikus, Tallinn – Tartu mnt

1. kmil suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Toyota Corolla Verso, Soome reg – nr XXX, olles ise joobeseisundis (alkoholijoove: lõplik lugem 0,99 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,90 mg/l). Kahtlustatava Toomas Kukk kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste (tl 13-14) kohaselt tunnistab ta oma süüd selles, et juhtis mootorsõidukit Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga XXX, olles ise joobeseisundis. Toomas Kukk on kriminaalasja kohtueelses menetluses kinnitanud, et tema jõi 28.01.2023 sõbral Oru külas, külas olles rummi. 29.01.2023 päeval ärgates ta enam ei joonud, enesetunne oli tal enam – vähema ja ta ei arvanud, et ta on veel joobes. Kuna ta pidi oma noorukile vastu minema, siis ta sõitis autoga Toyota Corolla Verso reg.nr XXX Oru külast Tallinna. Kui ta oli peaaegu Tallinna 3 jõudnud, siis peatas teda Tartu mnt politsei ning kontrollimise käigus tuvastati tal joove. Kohapeal puhus ta indikaatorvahendisse ning seejärel viidi ta jaoskonda, kus ta puhus tõenduslikku alkomeetrisse, millise lõplik näit oli 0,90 mg/l, peale seda viidi ta arestimajja. Kahtlustatavana ülekuulamisel Toomas Kukk on kinnitanud, et tema väga kahetseb juhtunut, lubades, et see oli viimane kord, mil ta joobes rooli läks. Tunnistaja T.U kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt oli ta 29.01.2023 autopatrullis 3676 koos arendusekspert H Liga. Märgitud kuupäeval anti kell 17-43 politsei raadioeetrisse teada, et mööda Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maanteed liigub Soome registrinumbriga sõiduauto, mis vingerdab teel. Kuna nad asusid lähipiirkonnas, siis jäid nad maanteeäärde kirjeldusele vastavat sõidukit ootama. Peagi möödus neist suunaga Tallinna poole kahtlase sõidustiiliga Soome registrinumbriga sõiduk Toyota reg. Nr XXX. Nad andsid sõidukile peatumismärguande, sõiduk peatati kell 17.
2. Sõiduki roolis oli Toomas Kukk. Indikaatorvahendit kasutades mõõdeti isiku esmaseks joobeks 1,10 mg/l. Tõendusliku alkomeetriga mõõdetud isiku lõplikuks joobeks saadi 0,90 mg/l. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum ja ka isiku – Toomas Kukk suhtes 29.01.2023 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, et sõiduk, mille juhikohal Toomas Kukk istus, oli liikumises, seega Toomas Kukk juhtis mootorsõidukit. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et Toomas Kuke seisundi kindlakstegemiseks kasutati taadeldud tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST, numbriga ARDF –
3. Tõendusliku alkomeetri näit alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta oli 0,99 mg/l kohta ning laiendmääramatust +/-0,09 süüdistatava kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,90 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Eelnimetatud andmetest saab järeldada, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja H L, kasutades taadeldud (taatlustunnistuse nr TTRC22/00115) mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Toomas Kukk rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud juhul oli isiku väljahingatava õhu kohta 0,90 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega oli süüdistatav joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Toomas Kuke mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Toomas Kukk juhtis sõidukit alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

Toomas Kuke

§ 424

lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ütlustest nähtub, et Toomas Kukk oli teadlik sellest, et ta päev varem oli joonud kanget alkoholi – rummi. Vaatamata sellele, et Toomas Kukk arvas, et tal 4 enne mootorsõiduki rooli istumist alkoholijoovet ei esine, pidi ta aru saama ja teadma, et peale kangealkoholi joomist sõidukit juhtima asudes võib ta olla joobeseisundis, kuid sellest hoolimata otsustas ta oma võimalikku alkoholi joovet kontrollimata jätta ja autoga sõitma minna. Sellest järeldab kohus, et Toomas Kuke käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus, s.t Toomas Kukk sai aru, et ta on juhile keelatud seisundis ning selline käitumine on vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Toomas Kukk on süüvõimeline ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega pani Toomas Kukk toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistus

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12).

§ 424

lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on ettepanek karistada süüdistatavat Toomas Kukke

§ 424lg 1 järgi rahalise karistusega.

Kohus hindab isiku süüd keskmisest väiksemaks. Süüdistataval kehtivad väärteo – ja kriminaalkaristused puuduvad . Kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Nähtuvalt süüdistatava 2022 keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatisest, on prokurör oma karistusettepanekus õigesti lähtunud päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäärast. Toomas Kukk keskmine päevasissetulek 2022 aastal oli 16,40.- eurot.

§ 44

lg 2 kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot, seega on Toomas Kuke rahalise karistuse päevamäär 16.- eurot.

§ 44

lg 1 alusel võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata Toomas Kukk karistusaja hulka viimse poolt eelvangistuses viibitud aeg 29.01.2023 kell 17.42 kuni 30.01.2023, s.o 2 päeva vangistust s.o 6 päevamäära ning lõplik karistuseks tuleb Toomas Kukele mõista rahaline karistus on 94 päevamäära, s.o rahaline karistus summas 1504.- eurot, milline jäetakse

§ 73

lg 1, 3 sätete alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et Toomas Kukk ei pane 2 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt Toomas Kukelt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1230.- eurot ja KrMS 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kogusummas 173,52.- eurot, mis teeb kokku 1403,52.- eurot. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tuleb Toomas Kukel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 5 Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 6