← Eesti

2-21-13719/58

Obsah (7)§ 445§ 436§ 692§ 691§ 652§ 654§ 173

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-13719 Otsuse kuupäev Tartu, 13. november 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Margit Vutt, liikmed Ants Kull ja Kalev Saare

) § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse resolutsioonis poolte menetluses esitatud nõuded rahuldatud osas. Seega ei saa menetlusliku tasaarvestusega tasaarvestada menetluses esitamata nõuet. Ringkonnakohus rikkus oluliselt

§ 445

lg 1 teist lauset,

§ 436

lg-st 1 tulenevat põhjendamiskohustust ja materiaalõiguse norme, kui jättis maakohtu otsuse vaatamata väärale tasaarvestusele tühistamata.

  1. Hageja vaidleb kostja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 692

p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb

§ 691p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

  1. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus ei saanud tasaarvestada kostja menetluslikus tasaarvestusavalduses esitatud nõuet hageja nõude selle osaga, mida hageja hagis ei esitanud, ja põhjendab seda alljärgnevalt. 10.
  2. Hageja nõuab hagis kostja tekitatud kahju osalist hüvitamist. Kolleegium märgib, et hagejal on õigus esitada kahjunõue ka ainult osaliselt ja üksnes sellest ei saa järeldada, et hageja oleks ülejäänud nõudeosast loobunud. Kostja esitas maakohtus
  3. jaanuaril 2023 menetlusliku tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas tal hageja vastu oleva 26 674 euro 29 sendi suuruse nõude hageja 50 000 euro suuruse haginõudega. Seejärel palus hageja vastusena kostja tasaarvestusavaldusele
  4. veebruari
  5. a menetlusdokumendis, et juhul, kui kohus peab kostja tasaarvestusnõuet põhjendatuks, tasaarvestataks kostja nõue mitte hagis esitatud nõudeosaga, vaid selle nõudeosaga, mida hageja hagis ei nõudnud. 3

(5)2-21-13719 10.
  1. VÕS § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi teise lõike esimene lause sätestab tasaarvestuse õigusliku tagajärje ja selle kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Seega on tasaarvestus kujundusõigus, mille teostamise tulemuseks on see, et tasaarvestuse poolte nõuded lõpevad kattuvas ulatuses. 10.
  2. Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest vt ka (RKTKo 04.11.2014, 3-2-1-94-14, p 14). VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kuna maakohus tuvastas, et kostja tasaarvestusnõue on (osaliselt) põhjendatud (vt maakohtu otsuse p 14.6), oli kostja
  3. jaanuari
  4. a tasaarvestusavalduse tulemuseks VÕS § 197 lg 2 esimese lause järgi see, et nii hageja hagis esitatud nõue kui ka kostja tasaarvestusnõue lõppesid kattuvas (ehk kohtu tuvastatud) ulatuses. Seega, kui hageja esitas oma tasaarvestusavalduse pärast kostja tasaarvestusavaldust, siis ei olnud kostjal enam nõuet, millega hageja oleks saanud oma hagis esitamata nõude tasaarvestada. Sellises olukorras oli hageja tasaarvestusavaldus õiguslikult toimetu.
  5. Hageja saanuks oma hagis esitamata nõudeosa tasaarvestada kostja nõudega enne kostja tasaarvestusavaldust, kuid asjaolusid, millest nähtuks, et ta seda tegi, ei ole käesolevas asjas kohtu ette toodud. Hageja ei ole ka väitnud, et kostja tasaarvestusnõue oleks juba varem tasaarvestusega lõppenud. Seega, kui hageja ei ole kasutanud oma hagis esitamata nõudeosa enne kostja tasaarvestusavaldust selleks, et see nõudeosa kostja nõudega tasaarvestada, peab ta leppima sellega, et kostja nõue lõpeb selle hagis esitatud nõudeosa tasaarvestusega.
  6. Eeltoodust tulenevalt kohaldas maakohus valesti VÕS § 197 lg-t 2 ja jättis tähelepanuta, et kui kostja on teinud kehtiva tasaarvestusavalduse, siis on kostja nõue hageja vastu lõppenud, mistõttu ei saa hageja enam oma menetlusvälist nõuet kostja nõudega tasaarvestada. Ringkonnakohus seda rikkumist ei kõrvaldanud.
  7. Kolleegiumi järjepideva praktika kohaselt on õiguse kohaldamine kohtu ülesanne tulenevalt

§ 436

lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 ning seda sõltumata poolte väidetest (vt nt RKTKo 2-20-10384/125, p 12).

§ 652

lg 8 kohaselt ei ole ka ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega ja see tähendab, et ringkonnakohus kohaldab materiaalõigust ise (vt RKTKo 03.04.2024, 2-21-9962/62, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Eeltoodust tulenevalt oleks ringkonnakohus pidanud maakohtu materiaalõiguse normi valele kohaldamisele reageerima, selle rikkumise kõrvaldama ja VÕS § 197 lg-te 1 ja 2 alusel kontrollima, kas hageja tasaarvestusavaldusel on materiaalõiguslikud tagajärjed või mitte. Jättes selle tegemata, rikkus ringkonnakohus ka kohtuotsuse põhjendamise kohustust (

§ 654lg 4).

  1. Lisaks oleks maakohus selgitamiskohustusest tulenevalt pidanud pooltega arutama hageja tasaarvestusavaldusest tulenevat õiguslikku olukorda ja seetõttu kohalduvaid materiaalõiguse norme. Pärast olukorra selgitamist tulnuks anda hagejale võimalus otsustada, kas ta soovib vaidluse eset muuta või täiendada. Selgitamiskohustuse rikkumist ei kõrvaldanud ka ringkonnakohus.
  2. Eeltoodud rikkumiste tõttu tuleb asi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb tasaarvestusavaldustega seotud õiguslikku olukorda pooltega arutada ja asi käesolevas otsuses viidatud õigusnormide kohaldamise kohta antud selgitusi arvestades uuesti 4

(5)2-21-13719 lahendada. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et muid materiaalõiguse norme on maakohus praeguses asjas õigesti kohaldanud. 16. Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtusse, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teisest lausest tulenevalt ringkonnakohtu otsustada.

Kolleegium märgib, et juhul, kui asja uuel läbivaatamisel otsustatud menetluskulude jaotuse järgi peab hageja kandma mingi osa kostja menetluskuludest, tuleks kostja menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtta seda, et kostja apellatsioonkaebus oli sisutu ja alles kassatsioonkaebuses on kostja selgitanud, miks nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus on tema arvates ebaõige. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.