Obsah (8)

§ 38§ 180§ 175§ 381§ 182§ 340§ 390§ 187

1-24-707 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-707 Kohtukoosseis Inna Ombler, Pavel Gontšarov

§ 381 lg 6 ja Ts

MS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohtuotsus

1. Pärnu Maakohus tunnistas
2. septembri 2024 otsusega Igor Kozlovi süüdi KarS § 423 lg 1 järgi. Sama otsusega rahuldas kohus kannatanu V.S tsiviilhagi ja mõistis I. Kozlovilt ja V.K.A solidaarselt välja V.S kasuks 20 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamise nõude katteks ja nõudega seotud viivise. Lisaks mõistis kohus

§ 180lg 1 ja 175 lg 1 p 1 alusel I.

Kozlovilt ja tsiviilkostjalt V.K.A solidaarselt välja 9166,78 eurot kannatanute P.A ja V.S kasuks menetluskulude katteks, samuti nõudega seotud viivise. Tsiviilhagiga seoses märkis kohus, et mõlemad kannatanud võtsid tagasi nõuded liiklusõnnetusega tekkinud varalise kahju hüvitamiseks ning kannatanutele nende tervisekahjustustest tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ainsaks põhinõudeks jäi V.S mittevaralise kahju hüvitamise nõue süüdistatava ja tsiviilkostja vastu V.S ema surma ja abikaasa kannatuste nägemisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise nõudes ja sellega seotud viivise nõudes. Maakohus tuvastas, et I. Kozlovi süülise käitumise tulemusena on V.Sile tekitatud kahju, kannatanul on tekkinud hingelised üleelamised, vaimse ja füüsilise tervise probleemid, regulaarne vajadus psühholoogilisele ja psühhiaatrilisele abile, ravile ja toetusele. Seoses kannatanute esindaja taotlusega hüvitada kannatanutele lepingulise esindaja tasu 9166,78 eurot leidis maakohus, et see summa on

§ 175lg 1 p 1 tähenduses mõistlik.

Kohus märkis, et kohtuistungi protokollist ja kohtule esitatud menetluskulu spetsifikatsioonidest järelduvalt on esindaja tasu tervikuna seotud tsiviilhagi menetlemisega, kulud on olnud vajalikud ja mõistlikud. Tsiviilhagi rahuldamine tingib nende kulude väljamõistmise solidaarselt I. Kozlovilt ja V.K.A . Ka tuleb I. Kozlovilt ja V.K.A- mõista kannatanute P.A ja C. R. P. kasuks menetluskulude nõudelt seadusest tulenev viivis VÕS § 113 sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kannatanute kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitised tuleb kanda P.A arveldusarvele. Määruskaebus

1. Tsiviilkostja V.K.A esindaja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega kohustati tsiviilkostjat tasuma kannatanu menetluskulusid täies mahus ja solidaarselt süüdistatavaga. Tsiviilkostja palub kannatanute menetluskulud jätta V.K.A välja mõistmata. 5.
2. Kannatanud palusid
3. mai 2024 taotlusega jätta menetluskulud I. Kozlovi või Eesti Vabariigi kanda ega taotlenud menetluskulude väljamõistmist V.K.A . Kuivõrd kannatanu(d) ei taotlenud esitatud hagis menetluskulude väljamõistmist V.K.A, ei ole alust ka nende kulude väljamõistmiseks tsiviilkostjalt. Menetluskulude väljamõistmise taotlus on hagi ese ning TsMS § 376 lg 1 kohaselt võib hagi eset muuta üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostjale ei ole enne kohtuotsuse tegemist esitatud dokumenti hagi eseme muutmise kohta. 3 1-24-707 5.
4. P.A-l puudusid nõuded tsiviilkostja vastu. Seega ei ole alust P.A esindamisega seotud kulude väljamõistmiseks tsiviilkostjalt. 5.
5. Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et kogu menetluskulu on tervikuna seotud tsiviilhagi menetlemisega. Tegelikult on enamus menetluskuludest seotud kriminaalmenetlusega. Juhul kui kohus siiski leiab, et V.S tsiviilnõudega seotud kulud peaks hüvitama tsiviilkostja, kuuluks hüvitamisele üksnes kannatanu VÕS § 134 lg 3 alusel esitatud nõude menetlemisega seotud kulud ning muude asjaolude või nõuetega seotud kulud, sh liiklusõnnetuse tehiolude väljaselgitamise ning kriminaalkaristusega seotud menetluskulud, mis ei ole vahetult seotud tsiviilhagiga, hüvitamisele ei kuulu. 5.
6. Kannatanutel ja AS-il V.K.A puudus vaidlus juhtumi tehiolude osas. Tsiviilkostja nõustus täielikult süüdistatava vastutusega ning kannatanud ja tsiviilkostja jõudsid kokkuleppele varalise kahju ja tervise kahjustumisest tekkinud mittevaralise kahju hüvitamises. Tsiviilkostja ei saa vastutada süüdistatava tegevuse eest kohtumenetluses, sh süüdistatava esindaja menetluslike toimingute ning seisukohtade eest. Kui süüdistatava esindaja tegevus venitas mingil moel tsiviilnõude läbivaatamist, siis sellise tegevusega kaasnenud kannatanute menetluskulude tsiviilkostja kanda jätmine on põhjendamatu ja ebaõiglane. Arvestades, et kannatanute ja tsiviilkostja vahel puudus tehiolude osas vaidlus ning enamus nõuete osas jõuti kokkuleppele, siis VÕS § 134 lg 3 alusel esitatud nõude menetlemisega seoses oleks tavapärase tsiviilmenetluse korral olnud vajalik teha sisuliselt kaks toimingut: koostada ja esitada hagi ning anda kostja seisukohtadele oma hinnang. Kohus oleks saanud otsuse teha pärast hagiavalduse kättesaamist ning hageja ja kostja kirjalike seisukohtadega tutvumist. Nimetatud kahe toimingu mõistlikuks menetluslikuks ajakuluks saab pidada ca 4-6 tundi. Menetlus ringkonnakohtus
7. Kannatanute esindaja esitas määruskaebusele kirjaliku seisukoha, milles palub jätta määruskaebus rahuldamata ja määruskaebemenetluse menetluskulud tsiviilkostja või riigi kanda, hüvitades need P.A arveldusarvele. 6.
8. Menetluskulude nõue kriminaalmenetluses ei ole tsiviilhagi ese ning menetluskulude hüvitamise taotluse esitamisel ei ole tegemist hagi eseme muutmisega. Kriminaalmenetluses lahendatakse menetluskulud kriminaalmenetluse seadustiku alusel. Kannatanu menetlusõiguslik taotlus menetluskulude hüvitamiseks on esitatud kohtuvaidluse teesides. 6.
9. Kannatanud on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole võimalik eristada tsiviilhagiga seotud menetluskulusid muudest menetluskuludest, kuna tsiviilhagi läbivaatamine ja selle rahuldamine oli otseselt seotud süüküsimuse lahendamisega. Maakohtul ei olnud võimalik tsiviilhagi sisuliselt läbi vaadata ilma süüküsimuse lahendamiseta. 6.
10. Alternatiivselt on kannatanud analüüsinud kitsalt süüküsimuse ja tsiviilhagi menetlemisega seotud toimingute jaotust ning esitanud selle kriminaalasja väliselt ka tsiviilkostja esindajale ja süüdistatava kaitsjale. Seisukoha juurde on lisatud kannatanu menetluskulude ülevaade, millel on toodud hinnanguliselt protsendid, millises ulatuses on konkreetne toiming olnud seotud tsiviilhagiga. 4 1-24-707 6.
11. Kannatanud ei nõustu, et kannatanutel ja tsiviilkostjal puudus vaidlus juhtumi tehiolude osas. Tsiviilkostja hüvitas varalise kahju ja asus läbirääkimistesse mittevaralise kahju suuruse osas alles pärast seda, kui oli tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega. Hagi tuli kannatanul

§ 381lg 3 ja 225 lg-te 1 ja 2 kohaselt esitada kindlaks tähtajaks.

Selleks ajaks ei olnud tsiviilkostja kahju hüvitanud. Tsiviilkostja oli teadlik kahjujuhtumist, kuid ei täitnud VÕS § 489 lg-s 1 sätestatud kohustust teha kindlaks kahju suurus. Üks esitatud nõuetest tuli maakohtus sisuliselt läbi vaadata. 6.

1. VÕS § 128 lg 3 mõttes on ka otseselt tsiviilhagiga mitteseotud kannatanu kriminaalmenetluse kulud käsitletavad kui kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Kuigi selles sättes on koma järel toodud võimalikud kulu liigid, on tegemist lahtise loeteluga ning kahjustatud isiku osalemine kriminaalmenetluses esindaja kaudu on kannatanute esindaja hinnangul mõistlik kulu. Kannatanu ei saa jätta kriminaalmenetluses osalemata. Ühtlasi teatas kannatanute esindaja, et I. Kozlov on osaliselt täitnud solidaarkohustuse ning tasunud
2. oktoobril 2024 kannatanu P.A arveldusarvele 4583,39 eurot.
3. Tsiviilkostja esitas määruskaebusele täiendava seisukoha, milles märgib, et kannatanud ja V.K.A on sõlminud
4. mail 2024 kompromissi, millega lahendati kõik pooltevahelised vaidlused seoses kannatanute varalise ja tervise kahjustumisest tekkinud mittevaralise kahju nõuetega. Kooskõlas kompromissiga on kannatanud esitanud
5. mail 2024 kohtule taotluse jätta kannatanute menetluskulud I. Kozlovi või Eesti Vabariigi kanda. Kuivõrd kannatanud ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist V.K.A, puudus varem vajadus kompromissi olemasolu ja sisu tõendada. Sel põhjusel ei ole kompromisslepingut ka varem kohtule edastatud. P.A-l puudusid kompromissi kohaselt nõuded ja pretensioonid V.K.A vastu, mistõttu puudus ka igasugune alus mõista P.A kriminaalasja menetluskulud välja V.K.A . VÕS § 578 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel uued õigused. Nimetatud asjaolust johtuvalt jäävad kompromisslepingu läbirääkimiste ja sõlmimisega seotud kannatanute esindajakulud kannatanute kanda (nende osas on tekkinud uus õiguslik olukord) ning neid ei saa hiljem tsiviilkostjalt välja mõista. Sellest johtuvalt lahendati kompromissiga muuhulgas kõik kannatanute õigusabikulud seoses kannatanute varalise kahju nõuetega; kannatanute tervise kahjustumisest tingitud mittevaralise kahju nõuetega (sh nt kannatanute esindaja õigusabikulude kuluarvestuse punktides 5 ja 6 märgitud ravidokumentide analüüsi ajakulu); kompromissi läbirääkimiste ja sõlmimisega (nt kannatanute esindaja kuluarvestuse punktid 28-35). Kuivõrd P.A-l puudusid nõuded tsiviilkostja vastu, siis ei saa tema esindamisest tingitud menetluskulude väljamõistmist tsiviilkostjalt pidada põhjendatuks. Põhjendamatud on nt järgmised õigusabikulud, millel puudub igasugune seos tsiviilnõudega: kuluarvestuse real nr 6 ravidokumentide analüüs ja kuluarvestuse kirjes 9 märgitud kannatanu P.A ülekuulamine Rapla politseis (tsiviilnõuded olid kompromissiga lahendatud). Kannatanute esindajal ja tsiviilkostjal puudus vaidlus süüküsimuses. Erimeelsused esinesid üksnes lähedase kaotusest tingitud mittevaralise kahju suuruse osas. Kriminaalasja istungimenetluses süü ulatuse tuvastamine ei omanud tsiviilkostja poolt makstava hüvitise 5 1-24-707 suuruse osas mingisugust tähtsust. Süüküsimusega seotud vaidlus oli oluline üksnes süüdistatavale, kes ei võtnud süüd omaks. Kannatanute esindaja on kuluarvestuse täpsustuses püüdnud küll eristada tsiviilasja puutuvaid toiminguid kriminaalasja puutuvatest toimingutest, kuid tsiviilasjaga seotud toimingud sisaldavad P.A esindamist. Arvestades, et P.A-l puudusid nõuded V.K.A vastu, peaksid need tsiviilnõuet puudutavad toimingud olema P.A osa ehk ca poole võrra väiksemad, st 50% asemel peaks olema maksimaalselt 25%. Lisaks on tsiviilkostja esindaja toonud välja, milliseid kuluarvestuse spetsifikatsioonis toodud kulusid ja kui suures mahus saab pidada V.S tsiviilhagi lahendamisega seotud õigusabikuluks. Selle arvestuse järgi on V.S tsiviilnõude läbivaatamisega seotud ajakulu 4,42 tundi. Ülejäänud kulud on seotud ka kriminaalasja süüküsimusega, need on kaetud varem sõlmitud kompromisslepinguga või on seotud üksnes süüdistatava otsese liiklusõnnetuse järgse tegevusega, mille eest V.K.A ei saa vastutada. Seisukohale on lisatud V.K.A, P.A ja V.S vahel sõlmitud kompromissleping.
6. Määruskaebusele esitas kirjaliku vastuse ka süüdistatava I. Kozlovi kaitsja Aivar Pilv, kes leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaitsja taotleb, et kohus määraks kindlaks menetluskulude jaotuse sõltuvalt asjas tehtavast lahendist ja jätaks I. Kozlovi menetluskulud V.K.A kanda. 8.
7. Kaitsja ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt hõlmasid kannatanute kahjunõuetega seotud küsimused ja tõendid kannatute esindaja töömahust vaid 4-6 töötundi. Tsiviilkostja on ebaõigesti ja vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega püüdnud eraldada ja lahus vaadelda süüdistuse ja tsiviilhagi aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid ning nendega seotud kohtuliku uurimise ajalist ja sisulist mahtu. Tsiviilhagi eesmärk on hüvitada kahju, mis on kannatanule tekitatud kuriteoga, ning see on lahutamatult seotud süüdistuse sisuga. Kannatanu poolt kahju hüvitamiseks esitatud tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud on vähemalt valdavas ja olulises osas kokkulangevad süüdistatavale esitatud süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaolude ja tõenditega. Kohus peab kohtuliku uurimise käigus kontrollima samaaegselt nii esitatud süüdistuse kui ka sellega seotud tsiviilhagi õiguslikku ja tõenduslikku põhjendatust. Seetõttu toimub nende eesmärkide ja ülesannete täitmine kriminaalasja kohtumenetluses väga suures ja valdavas osas kattuvalt. Seetõttu on ilmne, et kriminaalasja kohtumenetluses toimiv tõendite uurimine hõlmab samaaegselt ka tsiviilhagi aluseks olevate asjaolude tuvastamist, kontrollimist ning nende seose hindamist esitatud süüdistusega. 8.
8. Kannatanute
9. detsembril 2023 esitatud tsiviilhagides on mõlemad kannatanud taotlenud menetluskulude väljanõudmist solidaarselt kostjatelt või Eesti Vabariigilt. Seega on kannatanud määratlenud selge nõude TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes. Kannatanud ei ole oma nõuet muutnud. Ka kohtuvaidluse teesides on kannatanu esindaja esitanud mõlema kannatanu nimel nõude menetluskulude hüvitamiseks solidaarselt süüdistatava ja tsiviilkostja poolt. 8.
10. Eksitav on ka kaebaja väide, mille kohaselt puudusid P.A-l nõuded tsiviilkostja V.K.A vastu. Ehkki
11. mail 2024 esitasid kannatud kohtule seoses tsiviilkostjaga kokkuleppe sõlmimisega avalduse, milles teatasid oma nõuetest osaliselt loobumisest, olid P.A-l algselt siiski nõuded kaebaja vastu. Ka osales kannatanu P.A maakohtus toimunud menetluses. Kannatanu esindaja on kohtuvaidluse teesides selgitanud, et vaatamata kannatanu P.A 6 1-24-707 nõuetest loobumisele, on lepinguline esindaja kohtumenetluses esindanud mõlemat kannatanut ning hagi esitamine ja sellega seoses menetluskulude tekkimine oli põhjendatud. 8.
12. Kaitsja tegevus ei ole venitanud tsiviilnõude läbivaatamist. Kaebaja sellekohane väide on oletuslik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ehkki ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse kõigi väidetega, väärivad osad neist tähelepanu. Maakohtu otsus tuleb tühistada süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt solidaarselt kannatanute kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitise suuruse ja sellest tuleneva viivise suuruse osas.
14. Tsiviilkostja vaidlustab määruskaebuses maakohtu otsustust, millega kohus mõistis kannatanute menetluskulud täies ulatuses välja solidaarselt süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt. Selle üle, et maakohus luges

§ 175

lg 1 p 1 mõttes mõistlikuks ja seega menetluskulu hulka kuuluvaks kannatanute esindaja tasu 9166,78 eurot, vaidlust pole. 10.

1. Ekslikud on määruskaebuse argumendid, et menetluskulude väljamõistmise taotlus on hagi ese ja kuna kannatanud ei taotlenud tsiviilhagis menetluskulude väljamõistmist tsiviilkostjalt, pole alust mõista neid kulusid välja tsiviilkostjalt. Kriminaalmenetluses lahendatakse menetluskulud kriminaalmenetluse seadustiku sätete alusel ning kulude hüvitamist ei mõjuta see, kellelt on taotletud menetluskulude hüvitamist hagiavalduses. 10.
2. Tähelepanu väärib aga määruskaebuse etteheide, mille kohaselt on kohus ekslikult leidnud, et kogu kannatanute menetluskulu on tervikuna seotud tsiviilhagi menetlemisega. Kaebaja leiab, et tegelikult on enamus menetluskuludest seotud kriminaalmenetlusega. Menetluskulusid, mis on seotud muude asjaolude või nõuetega kui tsiviilhagi menetlemine, sh liiklusõnnetuse tehiolude väljaselgitamise ja kriminaalkaristuse mõistmisega, ei peaks hüvitama V.K.A. Kriminaalmenetluse seadustik reguleerib eraldi süüdistatava süüküsimuse ja tsiviilhagi lahendamisel tekkinud menetluskulu hüvitamist. Süüdimõistva otsuse korral tuleb süüküsimuse lahendamisel tekkinud menetluskulu hüvitamisel juhinduda

§ 180

lg 1 esimesest lausest ja tsiviilhagi rahuldamise korral tsiviilhagiga seotud menetluskulu hüvitamisel

§ 182lg-st 2.

Seega tuleb menetluskulude hüvitamise küsimuse lahendamisel hinnata, millised kulud on seotud tsiviilhagi ja millised kulud süüküsimuse lahendamisega. Maakohtule esitatud menetluskulude spetsifikatsioonis ei ole kannatanute esindaja eraldi välja toonud, kui suur osa osutatud õigusabist on olnud seotud süüküsimuse lahendamisega ja kui suur osa tsiviilhagi menetlemisega. Kuluarvestuse spetsifikatsioonis on välja toodud tööde kirjeldused/kulu nimetused, millest üksnes osade puhul on võimalik järeldada, kas need on olnud seotud tsiviilhagi menetlemise (nt V.S´i ravidok analüüs“, „P.A ravidok analüüs“, „tsiviilkostja kaasamise taotlus“, „hagi tõendite süstematiseerimine ja taotluse koostamine“) või süüküsimuse lahendamisega („süüdistusaktiga tutvumine“). Menetluskulude spetsifikatsioon sisaldab aga suures osas ka selliseid tööde kirjeldusi nagu „telefonikonsultatsioon P.A ja V.S“, „e-kiri V.S“, „istungieelne konsultatsioon V.S“. Selliste 7 1-24-707 kirjelduste järgi on kohtul endal väga raske hinnata, millised kulud on olnud seotud tsiviilhagi menetlemise ja millised kulud süüküsimuse lahendamisega. Maakohus on seda põhjenduste kohaselt justkui teinud. Otsuses on märgitud: „Kohtuistungi protokollist ja kohtule esitatud menetluskulu spetsifikatsioonidest järelduvalt on esindaja tasu tervikuna seotud tsiviilhagi menetlemisega /--/“. Ringkonnakohus maakohtu järeldusega siiski nõustuda ei saa. Esmalt on maakohus viidanud vaid ühele istungi protokollile, kannatanute esindaja on aga taotlenud menetluskulu hüvitamist kuue maakohtu istungiga seoses. Ka juhul kui maakohus on tegelikult silmas pidanud kõiki kuluarvestuses märgitud istungeid, ei saa kohtu järeldusega nõustuda. Nimelt nähtub istungiprotokollidest, et tsiviilhagi küsimust on arutatud üksnes

1. mai 2024,
2. juuni 2024 ja
3. augusti 2024 istungil. Teistel istungitel on kannatanu esindaja osavõtt olnud seotud süüküsimuse arutamisega. Lisaks, nagu juba märgitud, ei võimalda kulude spetsifikatsioonis toodud tööde kirjeldused selgelt eristada, millised tööd on olnud seotud tsiviilhagi menetlemisega, millised süüküsimuse lahendamisega. Määruskaebusele esitatud kirjalikus vastuses on kannatanute esindaja leidnud, et selles asjas ei ole võimalik eristada tsiviilhagiga seotud menetluskulusid muudest kuludest, kuna tsiviilhagi läbivaatamine ja selle rahuldamine oli otseselt seotud süüküsimuse lahendamisega. Ilma süüküsimuse lahendamiseta ei olnud maakohtul võimalik tsiviilhagi küsimust lahendada. Ringkonnakohtu hinnangul ei näita need argumendid, et tsiviilhagiga seotud menetluskulusid pole võimalik muudest menetluskuludest eristada. Ehkki tsiviilhagi rahuldamine või mitterahuldamine sõltub sellest, millise otsuse teeb kohus süüdistatava süüküsimuses, ei muuda see asjaolu neid toiminguid, mis on tehtud seoses süüküsimuse lahendamisega, veel tsiviilhagi menetlemisega seotud toiminguteks. Sellest tulenevalt ei ole alust lugeda ka süüküsimuse lahendamiseks tehtud toimingute tõttu tekkinud kulu tsiviilhagi menetlemisega seotud kuluks. Ringkonnakohus möönab, et selle täpne välja arvestamine, kui suures osas on esindaja tegevused olnud seotud konkreetselt tsiviilhagi menetlemisega ja millises osas süüküsimuse lahendamisega, võibki olla keeruline. Kuivõrd sellest eristusest sõltub aga see, kelle kanda jääb menetluskulude hüvitamine, tuleb seda teha. Hoolimata seisukohast, et tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulude eristamine muudest kuludest pole võimalik, on kannatanute esindaja seda määruskaebusele esitatud vastuses siiski teinud. Esindaja on menetluskulude arvestuses toonud välja protsendid, millises ulatuses on maakohtu menetluses tehtud konkreetne toiming olnud seotud tsiviilhagi menetlemisega. Tsiviilhagi menetlemisega seotud kulude arvestamise puhul on aga probleeme veelgi. 10.
4. Määruskaebuses on välja toodud, et ehkki kannatanul P.A-l puudusid tsiviilkostja V.K.A vastu nõuded, on kohus ka P.A menetluskulud välja mõistnud V.K.A . Tsiviilkostja nõustus täielikult süüdistatava vastutusega ning kannatanud ja tsiviilkostja jõudsid kokkuleppele nii varalise kahju kui ka tervise kahjustumisest tekkinud mittevaralise kahju hüvitamises. Sellest tulenevalt leitakse määruskaebuses, et tsiviilhagi menetlemisega seotud mõistlikuks ajakuluks saab pidada ca 4-6 tundi. Sisuliselt olnuks vajalik teha kaks toimingut: koostada ja esitada hagi ning anda kostja seisukohtadele oma hinnang. Materjalidest nähtuv kinnitab, et suurest osast oma nõuetest kannatanud loobusid. Koos süüdistusaktiga esitas prokuratuur maakohtule kannatanute esindaja
5. detsembril 2023 8 1-24-707 koostatud kaks tsiviilhagi liiklusõnnetusega tekkinud kahju hüvitamiseks: ühe P.A-l tekkinud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ja teise V.S-il tekkinud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Enne eelistungit,
6. mail 2024, esitas kannatanute esindaja maakohtule taotluse võtta kannatanute hagiavaldustes esitatud nõuded osaliselt tagasi. Nimelt olid kannatanud ja V.K.A pidanud läbirääkimisi ja jõudnud kokkuleppele mõlema kannatanu kogu varalise kahju ja osaliselt mittevaralise kahju hüvitamises. Selle tulemusena võttis kannatanute esindaja tagasi kõik P.A kahju hüvitamise nõuded ja nende nõuetega seotud viivise nõuded. Kannatanute esindaja palus kohtul võtta menetlusse üksnes V.S-ile tema ema surma ja abikaasa kannatuste nägemisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue ja selle nõudega seotud viivise nõue.
7. mai 2024 määrusega võttiski Pärnu Maakohus need nõuded menetlusse ning jättis tagasivõetud kahjunõuded läbi vaatamata. Otsuses rahuldas maakohus V.S tsiviilhagi ning mõistis I. Kozlovilt ja V.K.A solidaarselt kannatanute P.A ja V.S kasuks välja menetluskulude katteks 9166,78 eurot, lisaks sellelt nõudelt seadusest tuleneva viivise. Arvestades, et maakohtu hinnangul oli kannatanute esindaja tasu tervikuna seotud tsiviilhagi menetlemisega ja et P.A kahju hüvitamise nõuded võttis tema esindaja enne eelmenetluse lõppu tagasi, jääb ka ringkonnakohtule arusaamatuks, kuidas sai kohus jätta P.A esindamisest tingitud kulud solidaarselt tsiviilkostja ja süüdistatava kanda.

§ 182

kohaselt oleneb tsiviilhagi menetlemisest tingitud menetluskulu hüvitamine tsiviilhagi lahendamise tulemusest ning süüdimõistetu ja tsiviilkostja kanda saab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud jätta tsiviilhagi rahuldamise korral. Praegusel juhul jättis maakohus P.A tsiviilhagi läbi vaatamata.

§ 182

lg 5 teine lause näeb ette, et kui tsiviilhagi jääb läbi vaatamata muul põhjusel kui õigeksmõistev kohtuotsus või kriminaalmenetluse lõpetamine, jaotab kohus tsiviilhagi menetlemisega tekkinud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja riigi vahel. Kuivõrd ka V.S haginõuded jäid suuremas osas läbi vaatamata, pidanuks sedagi menetluskulude hüvitamise küsimuse lahendamisel arvestama. Maakohus seda teinud pole. Kannatanute esindaja on määruskaebuse vastuses toonud välja, et tsiviilkostja hüvitas varalise kahju ja asus läbirääkimistesse mittevaralise kahju suuruse osas alles pärast seda, kui oli tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega. Hagi tuli kannatanul esitada menetlusseadustikus sätestatud tähtaegasid järgides varem. Üks esitatud nõuetest tuli maakohtus läbi vaadata. Eeltoodu ei muuda ringkonnakohtu hinnangul järeldust, et suures osas jäid kannatanute nõuded läbi vaatamata, mistõttu ei saa nende menetlemisest tingitud kulusid jätta süüdistatava ja tsiviilkostja kanda.

1. Seega tuleb ringkonnakohtul menetluskulude hüvitamise küsimuse lahendamiseks hinnata, kui suur osa kannatanute esindaja esitatud kuluarvestuses toodud toimingutest on olnud seotud 1) P.A tsiviilhagi nõuete menetlemisega, 2) V.S tsiviilhagi nõuete selle osa menetlemisega, mille kohus rahuldas, 3) V.S tsiviilhagi nõuete selle osa menetlemisega, mille kohus jättis läbi vaatamata ja 4) süüdistatava süüküsimuse lahendamisega. Kannatanu esindaja hinnangut menetluskulude jaotuse kohta – millised kulud ja millises ulatuses (protsentuaalselt) on olnud seotud tsiviilhagi menetlemisega ja millised süüküsimuse lahendamisega – arvestab ringkonnakohus osaliselt. Ringkonnakohtul pole põhjust kahelda 9 1-24-707 esindaja välja toodud hinnangus nende toimingute kohta, mis puudutavad kuluarvestuses toodud toiminguid enne
2. maid
3. Samas seda, kui suur osa tsiviilhagi menetlemisest tingitud kogukulust moodustab V.S ja kui suur osa P.A esindamisest tingitud kulu, pole kannatanute esindaja välja toonud. Ka pole kannatanute esindaja eristanud neid toimingud ega kulusid, mis on olnud seotud selle V.S tsiviilhagi nõudega, mille maakohus rahuldas. Mis aga puudutab kannatanute esindaja hinnangut istungitel osalemisega seotud toimingute kohta, siis selle jaotusega ringkonnakohus ei nõustu. Esindaja hinnangu kohaselt on kõigi kuluarvestuses välja toodud kuuel istungil osalemisega seotud toimingud olnud 50% ulatuses tsiviilhagi menetlemisega. Nagu eelpool märgitud, nähtub istungiprotokollidest, et tsiviilhagi küsimust arutati kolmel –
4. mai 2024,
5. juuni 2024 ja
6. augusti 2024 – istungil. Tsiviilkostja esindaja on määruskaebusele esitatud seisukohas toonud välja omapoolse arvestuse, milliste V.S tsiviilhagi menetlemisega seotud kulude hüvitamist saab põhjendatuks pidada. Selle kohaselt on V.S tsiviilnõude läbivaatamise ajaline kulu olnud vaid 4,42 tundi. Ringkonnakohus ei nõustu tsiviilkostja esindaja märgitud ajalise kuluga. Näiteks peab tsiviilkostja esindaja põhjendamatuks kulude hüvitamist P.A ravidokumentide analüüsi eest. Samas hõlmas V.S kahjunõue hüvitist tema abikaasa P.A kannatuste nägemise eest nii sündmuskohal kui ka haiglas. Seetõttu ei saa väita, et P.A ravidokumentide analüüs polnud kindlasti selle nõude menetlemiseks kindlasti vajalik. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus hinnanguliselt, et kannatanute esindaja tasust 9166,78 eurot on pool, s.o 4583,39 eurot olnud seotud tsiviilhagi menetlemisega ja teine pool süüdistatava süüküsimuse lahendamisega. Arvestades maakohtule algselt esitatud tsiviilnõudeid, oli tsiviilhagi menetlemise kogukulust V.S tsiviilnõuete menetlemisest tingitud kulu hinnanguliselt 2/3, s.o 3055,6 eurot ja P.A tsiviilnõuete menetlemisega seotud kulu 1/3, s.o 1527,80 eurot. Arvestades, et kannatanute esindaja kuluarvestus sisaldab ka toiminguid, mis on tehtud nende tsiviilnõuete esitamiseks, mis jäid maakohtus läbi vaatamata ja et suuremas osas jäidki V.S nõuded läbi vaatamata, määrab ringkonnakohus hinnanguliselt, et V.S tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulust 1/3, s.o 1018,53 eurot on hinnanguliselt olnud seotud selle tsiviilhagi nõudega, mille maakohus rahuldas ning 2/3, s.o 2037,06 eurot nende nõuetega, mis jäid läbi vaatamata. Ehkki süü küsimuse lahendamisega seotud menetluskulu tuleb süüdimõistva otsuse korral

§ 180

lg 1 järgi välja mõista süüdistatavalt, ringkonnakohus seda praegusel juhul võimalikuks ei pea.

§ 340

lg 4 p-st 5 tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks raskendada süüdistatava olukorda menetluskulude väljamõistmise osas apellatsioonikohtus üksnes juhul, kui määruskaebuse oleks esitanud kannatanu või prokurör. Tsiviilkostja määruskaebuse alusel ei pea ringkonnakohus võimalikuks süüdistatava olukorda raskendada. Seega tuleb maakohtu menetluses süüdistatava süü küsimuse lahendamisega seoses tekkinud kannatanute valitud esindaja kulu 4583,39 eurot (sh käibemaks) välja mõista riigilt. Kannatanu V.S valitud esindaja rahuldatud tsiviilhagi nõude menetlemisest tingitud menetluskulu 1018,53 euro (sh käibemaks) suurune hüvitis tuleb

§ 182lg 2 alusel välja mõista süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt solidaarselt.

Sellelt summalt arvestatakse ka viivist, mille maakohus välja mõistis ja mille üle vaidlust pole. Lähtudes kannatanute esindaja 10 1-24-707 maakohtu menetluses esitatud taotlusest, tuleb menetluskulu hüvitised kanda P.A arvelduskontole. Arvestades maakohtu eksimust kannatanute esindaja menetluskulude arvestamisel, jätab ringkonnakohus

§ 182

lg 5 teise lause alusel kannatanute esindaja menetluskulud, mis on seotud läbi vaatamata jäetud haginõuetega, 1/2 osas kannatanute endi ja 1/2 osas riigi kanda. See tähendab, et V.S vastavast kulust jääb 1018,53 eurot (sh käibemaks) V.S ja sama suur osa riigi kanda ning P.A vastavast kulust jääb 763,90 eurot (sh käibemaks) P.A ja sama suur osa riigi kanda. Seega jääb läbi vaatamata jäetud tsiviilnõuetega seotud kannatanu esindaja menetluskuludest 1782,43 eurot (sh käibemaks) riigi kanda. Kokku jääb kannatanute esindaja menetluskuludest riigi kanda 6365,82 eurot (4583,39+1782,43). 12. Juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 337 lg 1 p-st 4, § 339 lg-st 2, tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu

1. septembri 2024 otsuse kannatanute esindajale väljamõistetud menetluskulude osas, teeb selles osas uue otsustuse ja jätab muus osas otsuse muutmata. Määruskaebuse rahuldab ringkonnakohus osaliselt.
2. Kannatanute esindaja ja süüdistatava kaitsja esitasid ringkonnakohtule taotlused seoses määruskaebemenetlusega tekkinud õigusabikulude hüvitamiseks. 13.
3. Kannatanu esindaja taotleb kannatanutele 320,25 euro (sh käibemaks) suuruse õigusabi kulu hüvitamist. Kuludokumendi kohaselt kulus esindajal määruskaebuse analüüsile ja kliendiga konsultatsioonile kummalegi pool tundi ning seisukoha koostamisele ja esitamisele 0,75 tundi. Advokaadi tunnitasu on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul on tehtud toimingud vajalikud ja esindaja tasu mõistliku suurusega. Kuna ringkonnakohus tühistab määruskaebuse alusel osaliselt maakohtu otsuse, jäävad määruskaebusmenetluse kulud

§ 187lg 1 alusel riigi kanda.

Lähtudes kannatanute esindaja taotlusest, tuleb menetluskulu hüvitis kanda P.A arveldukontole. 13.2. Kaitsja taotleb I. Kozlovile 1013,82 euro (sh käibemaks) suuruse õigusabi kulu hüvitamist. Kuludokumendi kohaselt hõlmab see tasu kaitsja tööd 4 tunni 37 minuti ulatuses: maakohtu otsuse põhjenduste esmane analüüs 29 minutit; otsuse põhjenduste analüüs apellatsioonkaebuse perspektiivi selgitamiseks 48 minutit; määruskaebusega tutvumine, kohtuotsuse analüüs kaebuse alusel ja kannatanu esindaja selgitustega tutvumine 30 minutit; määruskaebusele vastuse koostamine ja menetlusdokumentide täiendav analüüs 2 tundi 50 minutit. Kaitsja tunnitasu on 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul on taotlus põhjendatud osaliselt.

§ 175

lg 1 p 1 alusel kaitsjale makstava tasu mõistlikkust hinnates tuleb mh arvestada, millises ulatuses on kaitsja argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2017 määrus nr 1-17-7077, p 80). Kaitsja tunnihinda peab ringkonnakohus põhjendatuks. Põhjendatuks ei pea ringkonnakohus tasu hüvitamist toimingute eest, mis ei ole tingitud praegusest määruskaebemenetlusest: maakohtu otsuse põhjenduste esmane analüüs ja otsuse põhjenduste analüüs apellatsioonkaebuse perspektiivi selgitamiseks. Lisaks arvestab kohtukolleegium sedagi, et ehkki kohus rahuldab tsiviilkostja määruskaebuse osaliselt, ei ole see tingitud kaitsja kirjalikus seisukohas esitatud argumentidest. Seda arvestades loeb ringkonnakohus kirjaliku vastuse koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. 11 1-24-707 Seega loeb ringkonnakohus kaitsja mõistlikuks õigusabikuluks 270 eurot, millele lisandub käibemaks 59,40 eurot, s.o kokku 329,40 eurot.

§ 187lg 1 alusel tuleb see summa tuleb Eesti Vabariigilt I.

Kozlovi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 12