Obsah (10)

§ 663§ 667§ 436§ 656§ 178§ 175§ 2§ 173§ 696§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 13.11.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-12725 Tsiviilasi Osaühingu H

) § 177 lg 2, § 175 lg 1, § 174 lg 1 ja 10, § 138 lg 1 ja 2, § 139 lg 2, 143 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel. Kohus määras maakohtus kantud hageja menetluskulude suuruseks 12 378,50 eurot (käibemaksuga) ja mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt menetluskulud 12 378,50 eurot (käibemaksuga). Kostjatel tuli tasuda menetluskuludelt viivist. Ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulude suuruseks määras kohus 1 982 eurot 50 senti (käibemaksuga). Kohus 2 mõistis kostjalt I välja 991 eurot 25 senti (käibemaksuga) ja kostjalt II 991 eurot 25 senti (käibemaksuga) ning kostjatel tuli tasuda ka viivist. Menetluses tasutud riigilõiv kokku 2 750 eurot oli põhjendatud menetluskulu. Samuti kulu registripäringutele 21 eurot. Lepingulise esindaja tunnitasu suurust 125 eurot (käibemaksuta) sai pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. Õigusabikulud 93 tunni ja 18 minuti ulatuses olid ülepaisutatud. Kohus pidas 19.05.2022 menetluskulude nimekirjas märgitud tegevuste mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 63 tundi ning 28.03.2023 menetluskulude nimekirjas märgitud tegevuste mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 13 tundi. Tuginedes eeltoodule oli põhjendatud esindaja poolt asjas tehtud menetlustoimingutele kulunud aeg menetluses kogumahus 76 tundi. Hageja määruskaebus

1. Hageja palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis tema avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 5 652 euro 99 sendi ja sellelt arvestatava viivise osas rahuldamata. Kaebaja palus teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata tema menetluskulude suuruseks maakohtus täiendavalt 4 390 eurot 49 senti (kokku 16 768,99 eurot) ning ringkonnakohtus täiendavalt 1 262 eurot 50 senti (kokku 3 245 eurot). Hageja põhjendas, et jättes tema avalduse osaliselt rahuldamata rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme, lugedes mistahes põhjendusi ja kaalutlusi esitamata hageja lepingulise esindaja ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks oluliselt väiksemas ulatuses võrreldes tegeliku ajakuluga. Praegusel juhul oli arusaamatu, millel põhines kohtu diskretsiooniotsus lepingulise esindaja ajakulu vajalikkuse ja põhjendatuse osas. Vaidlustatud määrusest ei nähtunud, et maakohus oleks enda seisukoha kujundamisel arvestanud kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Seega oli maakohtu hinnang täielikult põhjendamata. Kostja I määruskaebus
2. Kostja I palus tühistada maakohtu määruse osas, millega rahuldati osaliselt hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja I palus teha uue määruse, millega vähendada hageja menetluskulusid. Hageja põhjendatud menetluskulud maakohtus olid 5 913 eurot ja ringkonnakohtus 1 555 eurot 50 senti. Hageja menetluskulusid sai mõista välja vaid põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohus eksis käibemaksu arvestamisel. Kostja II määruskaebus
3. Kostja II palus tühistada maakohtu määruse osas, millega rahuldati osaliselt hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja põhjendatud menetluskuld maakohtus moodustasid 7 779 eurot 33 senti (käibemaksuta) ja ringkonnakohtus 1 206 eurot 25 senti (käibemaksuta). Kostja II vaidlustas määruse lepingulise esindaja kulude suuruse ja kostja II puudutavas osas ning ei vaidlustanud määrust riigilõivu ja registripäringute kuluga seonduvas osas, samuti kostjat I puudutavas osas. Maakohus vähendas üldsõnaliselt hageja kulusid. Kostja II tõi kohtumenetluses põhjalikud vastuväited, mille osas kohus seisukohta ei võtnud, s.t kohus ei hinnanud kostja II seisukohti ega põhjendanud oma kaalutlusotsust. Menetluse edasine käik
4. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis pooltele tähtaja nendele vastamiseks.
5. Pooled vaidlesid teineteise määruskaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.
6. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja saatis need

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

3 Ringkonnakohtu seisukoht 11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

§ 667

lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise uuesti otsustamiseks, kuivõrd ringkonnakohtul pole võimalik maakohtu asemel uut määrust ise teha. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt. 12. Hageja palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis tema kulud kostjatelt välja mõistmata. Kostjad vaidlesid maakohtu määrusele vastu selle rahuldatud osas ja palusid ringkonnakohtul hageja kasuks väljamõistetud menetluskulusid vähendada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruse tegemisel oluliselt rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust (

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2).

Praegusel juhul ei ole maakohus määrust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada (

§ 656lg 1 p 5).

Seetõttu tuleb maakohtu otsus ka vaidlustamata osas tühistada. Maakohus on jätnud menetluskulude nimekirjas esitatud toimingute ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamata.

§ 178

lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte (vt nt RKTKm 21.06.2021 2-17-13164, p 9). Vaidlustatud määrusest ei nähtu maakohtu kaalutlusi lepingulise esindaja teostatud toimingute osas, st miks menetluskulude nimekirjas esitatud toiminguid ning nendele kulunud aega võis/ei võinud pidada selles asjas mõistlikuks ja vajalikuks. Maakohus ei saa kindlaksmääratavaid menetluskulusid jätta hindama ega teha lahendi sisuliste põhjendusteta. Ka ei ole maakohus analüüsinud kostjate vastuväiteid menetluskuludele. Seejuures ei ole maakohus vaidlustatud määruses märkinud, miks ta jättis vastuväidetega arvestamata. Maakohus saab ja peab

§ 175

lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-13416, p 56). Kuna vaidlustatud määrusest ei nähtu maakohtu hinnangut menetluskuludele ja kohus on jätnud käsitlemata ning vastamata ka kostjate vastuväidetele, ei ole ringkonnakohtul võimalik anda hinnangut maakohtu diskretsiooniotsustusele. Riigikohus on selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes (

§ 2

) peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja esimese astme kohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada (RKTKo 16.12.2011 3-2-1-140-11, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul põhjendatud asja saatmine maakohtule menetluskulude uueks kindlaksmääramiseks, kuna maakohus on hageja menetluskulude suuruse hindamise jätnud olulises osas põhjendamata, mis võis tingida ka ebaõige lahendi. Seejuures ei ole ringkonnakohtul võimalik valdavas osas põhjenduste puudumise tõttu maakohtu diskretsiooniotsustust hinnata. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada menetluskulude rahalist suurust esimese kohtuastmena, sest see kitsendab põhjendamatult menetlusosaliste õigust vaidlustada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. Eelnevast tulenevalt saadab ringkonnakohus asja maakohtule uuesti lahendada. 4 Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hinnang hageja lepingulise esindaja toimingutele, kostjate vastuväidetele hageja menetluskuludele ning põhjendada, miks saab hageja lepingulise esindaja teostatud toimingute ajakulu pidada põhjendatuks või põhjendamatuks. 13.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Lisaks sätestab

§ 178

lg 4, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Neil kaalutlustel pole vaja käesolevas määruses otsustada menetluskulude jaotust. 14.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 174

lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Kui ringkonnakohus tühistab hagita menetluses tehtud lõpplahendi ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis ei saa ringkonnakohtu määruse peale kaevata (RKTKm 28.05.2014 3-2-1-46-14, p 11). (allkirjastatud digitaalselt) 5