Obsah (5)
§ 96§ 100§ 99§ 101§ 102KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-24-11185 Tsiviilasi K.M hagi
) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.
§ 96
kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.
§ 100
lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
§ 99
kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 2
(2)2-24-11185 1. jaanuaril 2022 jõustunud
§ 101
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui
§ 101alusel arvutatud summa.
Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks
§ 101
lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub
§ 101
lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea
§ 101
lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse
§ 101
lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse üldjuhul
§ 101
lg 7 järgi järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes, kuid mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat, elatist ei vähendata.
§ 102
lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
- Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama.
- Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
- Rahvastikuregistri andmetel on K.M M.J alaealine laps ning B.W on hageja eestkostja. Pärnu Maakohus 10.05.2024 määrusega piiras M.J isikuhooldusõigust K.M suhtes tema viibimiskoha, haridust ja tervist puudutatavates küsimustes ja võttis M.J-ilt täies ulatuses ära K.M-i varahooldusõiguse. Sama määrusega seadis kohus K.M-i üle eestkoste kuni tema täisealiseks saamiseni ja määras K.M-i eestkostjaks B.W. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel kostja poolt õigeks võetuks hagejate väited, et hageja ja kostja ei ela koos ning, et kostja ei ole hagejale alates 2024 juuli kuust ülalpidamist tasunud. Hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus ning käesolevalt ei ole tegemist mitme hagejaga ega mitmikega, siis ei kuulu
§ 101lg 6 ja 7 kohaldamisele.
Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt
§ 101lg-tele 3-5.
- Hageja palub kostjalt elatis välja mõista alates hagiavalduse esitamisest. Hagiavaldus esitati kohtule 23.07.
- Hageja igakuise elatise suurus 287,72 eurot kujuneb välja järgnevalt: baassumma 272 eurot 76 senti (
§ 101
lg 3) + 54 eurot 96 senti (
§ 101
lg 4) - 40 eurot (50% lapsetoetusest,
§ 101lg 1), mis muutub iga aasta 1.
aprillil (esimest korda
- aprillil
- a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
- TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
- Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. Hageja taotleb, et igakuine jooksev elatis tuleb tasuda hageja arvelduskontole. 3
(2)2-24-11185
- TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
- TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus on hagejale määranud riigi õigusabi korras esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega jäävad K.M-i riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. Muud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 4
(2)