← Eesti

1-24-5369/5

Obsah (7)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50§ 55

KOH TUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Tartu Maakohus 16. oktoober 2024, Võru kohtuma

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo Jaanus Urb isikukood: 38012096524; elukoht xxx; xxx; xxxharidus; emakeel: xxx; xxx kodanik varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 05.09.2018. a otsusega

§ 424

lg 1 järgi 4-kuulise vangistusega;

§ 68

lg 1 alusel kandmata karistus 3 kuud ja 27 päeva vangistust, mis jäeti

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Tartu Maakohtu 21.08.

  1. a määrusega pöörati mõistetud karistus täitmisele. Karistus kantud 23.01.
  2. tõkendit pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud
  3. – 02.07.2024 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:
  4. Tunnistada süüdi Jaanus Urb

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks 10 kuud vangistust.

2.

§ 68lg 1 alusel arvata Jaanus Urbi eelvangistuses viibitud aeg 01.

– 02.07.2024, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et Jaanus Urbil tuleb ära kanda veel 9 kuud ja 28 päeva vangistust. 3.

§ 424

lg 4 p 1 ja § 74 lg 2 alusel määrata, et Jaanus Urbil tuleb kohe ära kanda 21 päeva vangistust. 4. Kohustada Jaanus Urbi ilmuma kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel arvestada kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmise aja algust Jaanus Urbi ilmumisest vanglasse karistust kandma. 1 5.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 9 kuud ja 7 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui Jaanus Urb ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.

Jaanus Urb peab: 5.

  1. elama aadressil xxx; 5.
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelata Jaanus Urbil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine. 7.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Jaanus Urbi pöörduma katseajal kriminaalhooldaja määratud ajal vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbima alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames esmase vastuvõtu. Ravivajaduse ilmnemisel tuleb Jaanus Urbil läbida vajalik ravi täies mahus. Tõendi vastuvõtu ja vajadusel ravi läbimise kohta esitab Jaanus Urb kriminaalhooldajale. Vaimse tervise õe vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames on kättesaadav Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus, Valga Haiglas, Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnas, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakiilinikus, Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus, AJK Kliinikus, Viru Haigla Tapa Tervisekeskuses ja Kuressaare Haiglas. 8.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 16.

oktoobrist 2024, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 9.

§ 75

lg 5 alusel peatub käitumiskontrolli nõuete täitmine kohaselt kandmisele kuuluva vangistuse kandmise ajaks ja käitumiskontrolli nõudeid hakatakse taas kohaldama, kui Jaanus Urb vabaneb vangistuse kandmiselt. 10.

§ 424

lg 4 p 2 ja

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Jaanus Urbilt ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

§ 55

lg 1 järgi laieneb juhtimisõiguse äravõtmine vangistuse kandmise ajale ja kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb juhiluba loovutada Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.

  1. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Jaanus Urbilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 222,04 eurot ja sundraha 615 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 837,04 eurot.
  2. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda sundraha 615 euro ulatuses. 2
  3. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Jaanus Urbil tasuda menetluskulud kokku 837,04 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda 69,75 eurot ja viimasel
  4. kuul tuleb tasuda 69,79 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  5. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  6. peatüki
  7. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Jaanus Urbi süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 05.09.2018.

a otsusega nr 1-18-1467 kriminaalkorras karistatud

§ 424

lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja kelle karistus pole kustunud, juhtis 01.07.2024 kella 07.20 ajal xxx läheduses taaskord mootorsõidukit Audi A4 registreerimisnumbrimärgiga xxx, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,27 milligrammi alkoholi. Oma teoga rikkus J. Urbi liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi juht ei tohi olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani J. Urb toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Jaanus Urb ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid kokkuleppe järgnevas. J. Urb tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 järgi ja teda tuleb karistada 10-kuulise vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvata J.

Urbi eelvangistuses viibitud aeg 01. – 02.07.2024, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 424

lg 4 p 1 ja § 74 lg 2 alusel määrata kohe kandmisele kuuluvaks karistuseks 21 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 9 kuud ja 7 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui J. Urb ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75

lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust hoiduda alkoholi 3 tarvitamisest ja talle tema nõusolekul

§ 75

lg 4 alusel pandud kohustust pöörduda katseajal kriminaalhooldaja määratud ajal vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames, läbida alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames esmane vastuvõtt ja ravivajaduse ilmnemisel läbida vajalik ravi täies mahus.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena J.

Urbilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Mõista J. Urbilt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 222,04 eurot ja sundraha 615 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 837,04 eurot. Jätta riigi kanda sundraha 615 euro ulatuses. Võimaldada J. Urbil tasuda menetluskulud summas 837,04 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. J. Urb tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskulud määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 222,04 eurot ja sundraha 1230 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 615 euro ulatuses, sest J. Urb on xxx ja tal puuduvad xxx. J. Urbilt tuleb välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 222,04 eurot ja sundraha 615 euro ulatuses, s.o menetluskulud summas 837,04 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada J. Urbil tasuda menetluskulud kogusummas 837,04 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.