) §424 lg.2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos selles, et tema: - 05.11.2023 kell 01.06 juhtis Puru tee maja nr.77 juures Kohtla-Järve linnas Ida-Virumaal mootorsõidukit Toyota RAV4 (registreerimismärk XXX) alkoholijoobes Liiklusseaduse §69 lg.1, lg.2 p.1 mõistes. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 08.11.2023 uuringuakti nr.2906T tuvastati Aili Armingu veres alkoholisisaldus 2,68 mg/g kohta - 17.05.2024 kell 22.05 juhtis Estonia pst.4 maja juures Kohtla-Järve linnas Ida-Virumaal mootorsõidukit Toyota RAV4 (registreerimismärk XXX) alkoholijoobes Liiklusseaduse §69 lg.1, lg.2 p.1 tähenduses. Aili Armingul tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seerianr.ARDM-0070 väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,10 mg/l kohta. Seega pani Aili Arming toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o.
Kokkulepe Abiprokurör Anu Toluk, süüdistatav Aili Arming ja tema kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi sõlmisid 04.10.2024 kokkuleppe, mille käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.
lg.2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab abiprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust.
lg.1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.05.2024 – 18.05.2024, s.o. 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 7 kuud 28 päeva vangistust.
alusel asendada vangistus 238 tunni üldkasuliku tööga (arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd). Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada X kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö ajal järgima
lg.1 toodud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa 3 elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi.
lg.1 p.1 alusel nõuab abiprokurör kohtus Aili Armingule lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5-ks kuuks. Süüdistatavalt kuulvad väljamõistmisele sundraha ja menetluskulud, mis tuleb tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohtu istung Abiprokurör Anu Toluk jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus Aili Armingu
lg.2 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav Aili Arming jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav kõikides osades, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Üldkasuliku töö tegemise põhimõtted on süüdistatavale selgitatud. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätteid. Aili Armingule on esitatud süüdistus
Maakohus leiab, et Aili Arming tuleb
lg.2 järgi süüdi tunnistada.
Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus – ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuritegude asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Samas näeb
Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – 8 kuud vangistust, millest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg – 2 päeva. Maakohus nõustub ka sellega, et mõistetud karistus 7 kuud 28 päeva vangistust asendatakse
lg.1, 3 sätteid kohaldades üldkasuliku tööga 238 tundi tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud, mille kestel on süüdistatav kohustatud järgima
Maakohus nõustub ka lisakohustuse kohaldamise tähtajaga – 5 kuud. Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus koos lisakaristusega vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule. 4 Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. KrMS §180 lg.1 süüdimõistetu. alusel hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud Vastavalt
lg.3 on
MS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub Aili Armingult väljamõistmisele sundraha summas 1230 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude ekspertiisiasutusel ekspertiisi tegemisega seotud kulud. hulka riiklikul Eeltoodu alusel kuulub Aili Armingult väljamõistmisele ekspertiisitasu summas 14 €. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eeltoodu alusel kuulub Aili Armingult väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 102,48 €. Maakohus nõustub Aili Arminguga sõlmitud kokkuleppes sellega, et sundraha ja menetluskulud tuleb lubada tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav Aili Arming kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe, ta on nõus määratava karistusega ning palub kokkuleppe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 04.10.2024 abiprokurör Anu Toluki, süüdistatav Aili Armingu ja tema kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi poolt sõlmitud kokkuleppe. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.