Obsah (9)

§ 442§ 386§ 445§ 173§ 174§ 172§ 175§ 144§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-4128 Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi Õilme Rohi avaldus avalikult juurdepääsu määramiseks Menetlus

) §-de 475 lg 1 p 13 1 ja 6181 järgi hagita menetluses. Asjaõigusseadus (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Avaldaja omandis on kinnistu asukohaga Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, XXXXXX küla, X (reg. nr XXXXXXX, X kinnistu) ja puudutatud isiku (Margus Pärn) omandis on kinnistu asukohaga IdaViru maakond, Alutaguse vald, XXXXXX küla, XX (reg. nr XXXXXXX, XX kinnistu). Nähtuvalt esitatud kaartidelt ja tulenevalt paikvaatlusest, ei külgne avaldaja kinnistu ühegi kinnistuga, millel asuks avalikult kasutatav tee. Seega puudub avaldaja kinnistult juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Selle üle menetlusosalised ka ei vaidle. Avaldaja ja puudutatud isik juurepääsu osas kokkuleppele jõudnud ei ole.

1. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Asjaolusid arvestades on põhjendatud määrata juurdepääs avaldaja taotletud asukohas läbi XX kinnistu. See riivab küll XX kinnistu omaniku huve, kuid teised võimalused mida kaaluda, sisuliselt puuduvad. RMK arvamuse kohaselt ei ole Iisaku metskond 32 kinnistul teed olemas ning tegemist on loodusliku rohumaaga, kuhu puudutatud isik on omavoliliselt vedanud killustikku. Eeltoodu nähtub ka puudutatud isiku esitatud fotodelt. Vaatluse toimumise ajal oli puudutatud sealt niitnud rohtu, kuid killustik on veetud kinnistule peale paikvaatluse toimumist. Järelikult puudub Iisaku metskond 32 kinnistul tee, mida oleks võimalik kasutada ning puudutatud isiku selgitused ja fotod ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. Puudutatud isiku poolt omavoliliselt võõrale kinnistule (Iisaku metskond 32) täitematerjali viimine ei viita sellele, et tegemist oleks kasutamiskõlbliku teega. Kinnistu omanik selleks nõusolekut andnud ei ole, väites, et puudutatud isik on seda teinud omavoliliselt ja selline 4 tegevus on vastuolus maatüki kasutusse andmise eesmärgiga. Puudutatud isiku esitatud Expertline OÜ teede ülevaatuse aktist tuleneb, et tee kandevõimet ei mõõdetud, teed saab kasutada aastaringselt ainult sõiduautoga ning raskemate autodega märgadel perioodidel teed kasutada ei tohi, sest tee ei pea vastu. Haustec OÜ arvamuse järgi on Iisaku metskond 32 kinnistu tee läbitav mootorsõidukiga sh. pääste ja prügiautoga. Eeltoodust tuleneb, et Expertline OÜ ja Haustec OÜ arvamused on vastuolus, sest esimese väitel ei ole tee aastaringselt läbitav raskemate sõidukitega, kui Haustec OÜ arvamuse järgi on. Mõlemad arvamused on koostatud ainult visuaalse vaatluse põhjal, mis on ebapiisav.
2. Puudutatud isiku poolt võõrale kinnistule/rohumaale omavoliliselt veetud killustik ja rohu niitmine, ei tee rohumaad teeks. Avaldaja, Alutaguse Vald ja RMK on põhjendatult märkinud, et tee ehituseks on mh. vajalikud, taotlused tee projekteerimiseks ja ehitamiseks ning kooskõlastused Elering AS-lt (kõrgepingeõhuliini kaitsevööndi osas) ja Põllumajandus- ja Toiduametilt (maaparandussüsteemi osas). Samasugune on olukord puudutatud isiku teise võimaliku pakutud teega läbi Paesaare kinnistu. Puudutatud isiku väitel on seal vaja eemaldada mõned puud, vanad kännud ning mõned kohad vajavad täitmist, st. praktiliselt tuleb tee rajada ja käesoleval ajal seda olemas ei ole. Eeltoodust järeldub, et ka siin puudub kasutuskõlbulik tee. Lisaks on puudutatud isik esitanud Expertline OÜ hinnapakkumised, mille kohaselt läheks teede ehitus maksma 5788, 80 eurot (Iisaku metskond 32) ja 4502, 40 eurot (X). Puudutatud isiku väitel ei ole ka kinnistu omanik juurdepääsuteega nõus. Puudutatud isiku poolt esitatud arvukad fotod eeltoodut ümber ei lükka ning ei tõenda seda, et pakutud juurdepääsu variandid eksisteerivad ja oleks kasutatavad aastaringselt ning kogu vajaliku tehnikaga. Kuna puudutatud isiku poolt pakutud teid käesoleval ajal ei eksisteeri, siis on juurdepääs avaldaja kinnistule võimalik ainult läbi puudutatud isiku kinnistu (XX).
3. Tulevikus võimalik rajatav tee ei taga juurdepääsu käesoleval ajal. XX kinnistul on juba olemas sõidukitega liiklemist võimaldav tee, mida on avaldaja kinnistult avalikult kasutatavale teele (Päsari) pääsemiseks alati ja tava alusel kasutatud, sh. enne puudutatud isiku poolt maa erastamist. Alutaguse Valla vastusest nähtub, et Iisaku Vallavalitsuse 15.09.1999 korraldusega nr 245 anti nõusolek XX maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks ning vastavalt korralduse punktile 6.5 seati tingimuseks mitte takistada liiklust maaüksust läbival teel. Seega oli puudutatud isik teadlik keelust takistada liiklemist XX kinnistut läbival teel ja pidi sellega arvestama. Puudutatud isiku põhjendused, et olemasolev juurdepääsutee on kinnisasja eriti koormav, on paljasõnalised. Kuivõrd juurdepääs on avaldaja taotletud viisil ajalooliselt toimunud ja toimub ka täna, ei too avalduse rahuldamine kaasa olulist puudutatud isiku õiguste riivet, vaid jätkub senine korraldus. Avaldaja ega puudutatud isik ei pea tegema märkimisväärseid kulutusi, kuna juurdepääsutee on olemas ning läbitav nii jala kui sõiduvahenditega, samas kui puudutatud isiku pakutud alternatiive ei eksisteeri ja nende ehitamine on kulukas ja võtab aega. Veel ühe tee lisandumine tooks kaasa ka teehoolduse täiendavad kulud.
4. Vaidluse on tekitanud puudutatud isiku enda plaanid (sh. lautgaraaži ehitus otse teele) ja tegevus ning avaldaja huvidega arvestamata jätmine. Arvestades puudutatud isiku kinnistu suurust 192352, saab puudutatud isik oma plaane muuta, seevastu ei ole avaldajal võimalik oma kinnistule juurde pääseda läbi rohumaa või võsa ja üle kändude. Kui kaalukausil on ühe kinnistu omaniku mugavus ja teise kinnistu omaniku vajadus juurdepääsuks, jääb peale viimane. Soov ehitada kõrvalhoonet (lautgaraaž) teele, ei kaalu üle avaldaja reaalset vajadust pääseda oma kinnistule. Puudutatud isiku kinnistut läbiv tee ei oma suurt mõju puudutatud isiku privaatsusele, kuna eluhoone asub teest eemal ja avaldaja poolt tee kasutamine ei ole intensiivne. AÕS § 641 kohaselt kinnisasja koormamiseks asjaõigusega on nõutav sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi on asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks vaja koormatava kinnisasja omaniku nõusolekut. KRS § 34 1 lg 8 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud 5 või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega tuleb puudutatud isiku nõusolek kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks asendada AÕS § 641 kohaselt käesoleva määrusega.
5. Puudutatud isik on juurdepääsuteele paigaldanud väravad, kuid väravate kasutamise osas menetlusosalised oma seisukohti esitanud ei ole. Kohtu hinnangul on väravate paigaldamine põhjendatud, kuivõrd puudutatud isiku õigus kaitsta oma vara ja territooriumi suletud väravaga kaalub üles ebamugavuse, mis avaldajale värava kasutamisega kaasneb. Kohtu hinnangul on pooltel mõistlik kokku leppida värava avamises puldi, koodiga või sidevahendi ja interneti kaudu juhitava avamisseadmega. Viimane on kõige mugavam kasutusviis. Kuna sellised toimingud on mõlema kinnistu omaniku huvides, tuleb kulud kanda mõlemal omanikul võrdses osas, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kuni vajalike tööde valmimiseni ei tohi väravad avaldaja läbipääsu takistada. Avaldaja leiab, et tasu juurdepääsu eest peaks olema 5 eurot aastas. Alutaguse Valla vastuse kohaselt puudutatud isik maamaksu tasuma ei pea, kuid maamaksu suuruseks oleks 25 eurot aastas. Kuna juurdepääsu määramisega tekib valitseva kinnisasja omanikul õigus kasutada koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale, kaotab koormatud kinnisasja omanik juurdepääsu alla jääva maa osas võimaluse seda kasutada muul viisil kui juurdepääsuna, st. tegemist on omandiõiguse riivega.
6. Kohus ei nõustu puudutatud isiku nägemusega hüvitise suuruse osas (ühekordne hüvis 83 000 eurot ja igakuine tasu 2880 eurot kuus). Puudutatud isiku väide XX kinnistu turuväärtuse languse kohta 30%, on puudutatud isiku enda oletuslik subjektiivne hinnang ja ei ole kinnitatud ühegi tõendiga. Väited mittevaralisest kahjust on asjakohatud, kuna seadus ei võimalda juurdepääsu talumise eest välja mõista hüvitist mittevaralise kahju eest. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on ette nähtud VÕS §
7. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei esine. Kohus ei nõustu puudutatud isiku põhjendustega igakuise tasu (2880 eurot) osas. Juurdepääsutee olemasolu ei ole käesoleva ajani tinginud puudutatud isikule sellises ulatuses lisakulutusi ning puudub alus asuda seisukohale, et olukord oleks käesoleval ajal muutunud selliselt, et võimatus juurdepääsuteed kasutada muuks otstarbeks oleks lisakulutuste tekkimise põhjuseks. Samuti pole selliste lisakulutuste osas esitatud ühtegi tõendit. Arvestades asjaoluga, et avaldaja on nõus kandma suurema osa tee hoolduskuludest, on kohtu hinnangul 15 eurot aastas õiglane hüvitis.
8. Puudutatud isik on 15.06.2022 esitanud taotluse 01.04.2021 kohtumäärusega kehtestatud esialgse õiguskaitse meetmete tühistamiseks. Kohus lahendab taotluse käesolevaga (

§ 442lg 5).

Kohus leiab, et taotluse rahuldamiseks puudub alus (

§ 386lg 1 ja 2), mistõttu kohus jätab selle rahuldamata.

Kohus leiab, et vaidlusaluse õigussuhte esialgseks reguleerimiseks kohtumenetluse ajaks on põhjendatud jätta kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtima määrusest nähtuval viisil ja tingimustel. Puudutatud isik ei ole esile toonud kaalukaid asjaolusid ja põhjendusi, mis annaksid aluse abinõu tühistada. Avaldaja vajab jätkuvalt juurdepääsu oma kinnistule ja puudutatud isiku selgitused ei anna alust asuda seisukohale, et avaldajal oleks juurdepääs oma kinnistule muu tee kaudu. Teiste juurdepääsuteede puudumise põhjendused on toodud käesolevas määruses. Õigusselguse huvides ja

§ 445

lg 2 alusel jätab kohus käesolevad määruses Viru Maakohtu 01.04.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud kehtima kuni käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumiseni. 17. Avaldaja selgituse osas, et puudutatud isik ei täida 01.04.2021 kohtumäärust (takistab juurdepääsutee kasutamist, sh. olid teele laotud puuhunnikud, värav on lukustatud), märgib kohus, et Viru Maakohtu 01.04.2021 määrus on sundtäidetav (täitedokument) ja avaldajal on õigus see anda sundtäitmiseks kohtutäiturile. Kohtutäituril on õigus puudutatud isikule määrata sunniraha, sh. korduvalt (TMS § 261) niikaua kui puudutatud isik hakkab määrust täitma ja kasutada muid TMS-s sätestatud sunnivahendeid. Kui puudutatud isik on seadnud teele takistused, sh. lukustanud värava, tuleb puudutatud isikul takistused viivitamatult kõrvaldada. Kohtul ei ole võimalik oma 6 algatusel täiendavaid esialgse õiguskaitse abinõusid rakendada ja määrust muuta. Samas on avaldajal õigus taotleda täiendavate abinõude rakendamist, mis tagaks juurdepäästee kasutamise (nt. kohustada puudutatud isikut eemaldama takistused juurdepääsuteelt ja keelata juurdepääsutee sulgemine). Kui puudutatud isik kohustust, mida saab teha ka kolmas isik ei täida, võib kohtutäitur lubada sissenõudjal lasta toiming teha võlgniku kulul. Toimingu tegemiseks kohustava täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel võib tekkinud kulude katteks pöörata sissenõude võlgniku varale. Samuti võib toimida juhul, kui kolmas isik nõuab toimingu tegemiseks ettemaksu (TMS § 182). Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse (

§ 173lg 1).

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 174

lg 2).

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides ning esitatud avalduse alusel, kuid avaldus kuulub rahuldamisele ning kohtumenetlus oli tingitud XX kinnistu omaniku soovimatusest võimaldada juurdepääsutee kasutamist ning menetluse jooksul on puudutatud isik esitanud mitmeid põhjendamatuid taotluseid, kaebuseid, avaldusi ja päringuid. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks kokku 2787, 36 eurot. Õigusabi on osutatud 18,05 tundi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks, samuti riigilõivud avalduse esitamisel 50 eurot ja esialgse õiguskatse taotluste esitamisel 2 x 50 eurot, so. 100 eurot ning 06.07.2021 paikvaatlusel osalemise sõidukulud 32, 40 eurot. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu kuni 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-17-13190 p 18). Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et

§ 175lg 1 esimese lause järgi on lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud.

Sõidukulu on käsitletav asja läbivaatamise kuluna

§ 144p 2 mõttes ning on samuti põhjendatud ja vajalik.

Ülejäänud menetlusosalised menetluskulude nimekirjasid ei esitanud. Avaldaja taotlusel ja

§ 177lg 2 alusel tuleb puudutatud isikul tasuda menetluskuludelt viivist.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2023. a määruse ja 28.06.2024. a määrusega nr 2-21-4128. 7