) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja I Dl AS vahel 22.05.2022 sõlmitud krediidikonto lepingu nr. xxx, limiidiga ning 21.07.2022 muudetud leping nr xxx, millega tõsteti krediidilimiiti 1680 euroni. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust jättes tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat (detsember 2022, jaanuar ja veebruar 2023) makset, andis esialgne võlausaldaja 02.02.2023 kostjale täiendava tähtaja (22.02.2023) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles I Dl AS lepingu erakorraliselt üles 23.02.2023 ja loovutas nõude hagejale. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses proovitud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada korduvalt e-posti aadressil XXX, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Kohtutäituri aruandest selgub, et aadressil xxx dokumentide kättetoimetamine ebaõnnestus, kuna kedagi ei ole kodus, postkast ka täis. Võlgniku ema kinnitas 07.07.2023 aadressi xxx. Soome kohus tagastas aadressilt xxx dokumendid 05.01.2024 märkega – dokumenti ei olnud võimalik kätte toimetada enne märgitud kuupäeva või tähtaega. Kohus edastas menetlusse võtmise kohtumääruse ja hagimaterjalid 16.05.2024 rahvastikuregistri järgsel e-posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentude kättesaamist ei kinnitanud. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 16.05.2024 ning see loeti kättetoimetatuks 01.06.2024. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (21.06.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 350 eurot. Lisaks on hagejal tekkinud kulu 40 eurot kohtutäituri tasu näol. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 350 eurot ja kohtutäituri tasu 40 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada
lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.