Obsah (10)

§ 90§ 201§ 242§ 94§ 124§ 125§ 126§ 96§ 174§ 99

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupä

) § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot selle eest, et ta juhtis 1. märtsil 2024 mootorsõidukit, ehkki tal ei olnud kehtivat juhiluba ja seetõttu ka juhtimisõigust. Selliselt käitudes rikkus M. Maena

§ 90lg 1 p 1 nõudeid.

1. Menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse, taotledes rahatrahvi tühistamist. Kaebaja selgitas, et tal oli Rootsi Kuningriigis välja antud juhiluba, mis kehtis kuni
2. märtsini 2020, ent juhtimisõigus säilib veel viis aastat pärast juhiloa kehtivuse kaotamist.
3. Pärnu Maakohus tühistas
4. juuni
5. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse menetlusaluse isiku karistamises

§ 201

lg 1 järgi ja karistas teda

§ 242lg 1 järgi rahatrahviga 6 trahviühikut ehk 24 eurot.

Kohus märkis, et menetlusalusele isikule Rootsi Kuningriigis välja antud juhiluba kaotas kehtivuse

1. märtsil
2. Transpordiamet vahetas selle tema taotlusel
3. märtsil 2024 Eesti juhiloa vastu kehtivusajaga
4. märtsist 2024 kuni
5. märtsini
7. märtsil 2024 ei olnud menetlusalune isik juhtimisõiguseta

§ 94lg 1 mõttes.

Tema juhiluba oli kaotanud kehtivuse, mistõttu oli tema juhtimisõigus peatunud. Kuna menetlusalusel isikul ei olnud 1. märtsil 2024 kehtivat juhtimisõigust tõendavat dokumenti, pani ta toime

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

KASSATSIOON 4. Politsei- ja Piirivalveamet taotleb kassatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaator selgitab, et juhtimisõiguse olemasolu tõendatakse liiklusregistri andmete või kehtiva juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Välisriigi juhilubade kohta käivaid andmeid ei kanta Eesti liiklusregistrisse ning kehtivat juhtimisõigust tõendavat dokumenti menetlusalusel isikul ei olnud. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui isikule on välisriigis väljastatud juhiluba, kuid see on kehtivuse kaotanud, siis ei ole tal õigust mootorsõidukit 4-24-1323 juhtida ning ta tegu tuleb kvalifitseerida

§ 201lg 1 järgi.

Välisriigis väljastatud juhiluba ei saa võrdsustada Eestis välja antud juhiloaga ning sellele ei kohaldu juhtimisõiguse peatamise ja peatumise regulatsioon. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Vaidlust ei ole selles, et menetlusalune isik juhtis
2. märtsil 2024 mootorsõidukit, ehkki talle Rootsi Kuningriigis välja antud juhiluba oli kaotanud kehtivuse
3. märtsil
4. Transpordiamet vahetas selle
5. märtsil 2024 kehtiva Eesti juhiloa vastu. Lahendamist vajab küsimus, kas
6. märtsil 2024 oli menetlusaluse isiku juhtimisõigus pelgalt peatunud või see puudus. Kohtuvälise menetleja hinnangul menetlusalusel isikul juhtimisõigust ei olnud, maakohus aga leidis, et juhtimisõigus oli üksnes peatunud. Kolleegium nõustub kohtuga järgmistel põhjustel.
7. Liiklusseadus eristab juhtimisõiguse peatamist (

§ 124

lg-d 1 ja 4–42), äravõtmist (

§ 125

), kehtetuks tunnistamist (

§ 126

) ning peatumist (

§ 124lg-d 1, 3 ja 31).

Viimane tähendab mootorsõiduki juhtimise ajutist keelamist (

§ 124

lg 1) juhul, kui lõpeb juhiloa kehtivusaeg (

§ 124

lg 3 p 1) või kui saabub juhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev (

§ 124lg 3 p 2).

7. Juhtimisõiguse mõiste määratleb

§ 94lg 1.

Selle kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Riigikohus on selgitanud, et kui juhtimisõigus on peatunud, ei too see kaasa juhtimisõiguse kaotamist, kuivõrd

§ 94

lg 1 ei nimeta seda nn negatiivse asjaoluna, mis välistaks isiku õiguse juhtida mootorsõidukit. Kõnealust sätet ei saa tõlgendada selliselt, et isik kaotab juhtimisõiguse ka juhiloa kehtivusaja lõppemisel. Seega kui menetlusaluse isiku juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud ning teda ei ole ka juhtimiselt kõrvaldatud, siis ei ole ta

§ 94lg 1 ja § 201 lg 1 tähenduses juhtimisõiguseta.

(RKKK 20.04.2018, 4-17-4621/22, p-d 14 ja 15). 8. Kassaator leiab, et välisriigi juhiluba ei saa võrdsustada Eestis välja antud juhiloaga ning juhtimisõiguse peatumise regulatsioon (

§ 124lg 3 p 1) sellele ei kohaldu.

Seejuures tugineb ta muu hulgas Riigikohtu

1. novembri
2. a otsuse nr 4-20-758/27 põhjendustele. Vastuseks selgitab kolleegium järgmist.
3. Õige on väide, et

§ 96

lg-te 1 ja 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel või kehtiva juhtimisõigust tõendava dokumendiga, nagu ka see, et vastavalt

§ 174

lg-le 4 peetakse liiklusregistri juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide andmebaasis arvestust üksnes Eestis väljaantud juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide üle. Eelöeldu ei võimalda aga iseenesest järeldada menetlusaluse isiku juhtimisõiguse puudumist. 10. Praeguses asjas väljastati juhiluba Rootsi Kuningriigis, mis on Euroopa Liidu ja seega ka Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik. Teo toimepanemise ajal kehtinud

§ 99

lg 1 p 1 alt 1 sätestas, et Eestis kehtib Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis välja antud juhiluba (kehtivas redaktsioonis sätestab sama § 99 lg 1).

§ 99

lg 8 esimene lause nägi ette, et lõikes 1 nimetatud juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu, välja arvatud juhul, kui isiku juhtimisõigus on juhiloa väljastanud riigis või Eestis peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud (kehtiva redaktsiooni § 99 lg 6). 11. Ehkki

§ 99

lg 8 ei sätestanud otsesõnu, et liiklusseaduses ette nähtud juhtimisõiguse peatumise regulatsioon (

§ 124

lg-d 1 ja 3) laieneb ka teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis saadud juhtimisõigusele, siis nähtub selle sätte ülesehitusest ja mõttest, et ka muus liikmesriigis saadud juhtimisõigus on selleski osas võrdsustatud Eesti omaga. 2

§ 94

lg-s 1 märgitud juhtimisõigus – seda õigust ei olnud Eestis ega mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis peatatud, ära võetud ega kehtetuks tunnistatud, samuti puudusid andmed selle kohta, et menetlusalune isik oleks juhtimiselt kõrvaldatud.

1. Seega leidis maakohus õigesti, et menetlusalusele isikule saab ette heita liiklusseaduses märgitud kehtiva juhtimisõigust tõendava dokumendi esitamata jätmist, mitte aga mootorsõiduki juhtimise õiguseta juhtimist.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 174 p-st 1, jätab kolleegium Pärnu Maakohtu
3. juuni
4. a otsuse muutmata ja kohtuvälise menetleja kassatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3