) § 1361 lg 4, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Kohus toimetab määruse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte puudutatud isikule. Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega. KOHTU PÕHJENDUSED 1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.
ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks 3-24-2859 loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 2.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Maksuhalduril on mh õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt ja taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse (
3.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
1 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 4. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab
Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 5. Maksuhaldur algatas kohtule taotluse esitamisega X suhtes vastutusmenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine
Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on Xle rahalise nõude määramine solidaarselt X OÜ-ga viimasel lasuva maksuvõla tasumiseks. Tegemist on X OÜ maksuvõlaga, mis äriühingu ühinemisel XOÜ-ga (dtl 21-24) viimasele üle läks. Maksuhaldur põhjendas võla tekkimist ja suurust (X OÜ saldopäring, dtl 25-27, ja X OÜ konto arestid, dtl 28-29). Taotluses kajastub intressi arvestus. 6. X oli maksuvõla tekkimise ajal selle äriühingu ainus juhatuse liige, seega vastutas ta äriühingu maksukohustuste tähtaegse ja nõuetekohase täitmise eest (
). Maksuhaldur on põhjendanud, miks ta leidis, et X on oma seadusliku esindaja kohustusi tahtlikult või vähemalt raskest hooletusest rikkunud, mistõttu vastutab ta äriühingule tekkinud maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga (
Äriühingu ainus juhatuse liige on vastutav osaühingu poolt deklareeritud, ent tasumata maksukohustuste eest. Samuti võeti ettevõtte arvelduskontolt 01.02.2021-24.10.2022, millise perioodi hulka jääb ka maksuvõla tekkimise aeg, sularahas välja äriühingule laekunud rahalisi vahendeid kokku 39 890 eurot. Seetõttu on usutav, et X käitumine põhjustas osaühingu võlgnevuse MTA-le ja olukorra, kus äriühingult ei ole olnud võimalik maksuvõlga kätte saada. Arvestades deklareeritud maksude tasumata jätmist, on maksuhaldur piisavalt põhjendanud oma kartust, et X varasem käitumine annab alust arvata, et vastutusmenetlusest teada saades võib ta hakata maksukohustust vältima 2
lg-s 6 nimetatud asjaolusid, mis välistaks vastutusotsuse koostamist – tegemist on kehtiva maksuvõlaga ja selle sissenõudmine ei ole aegunud. X OÜ on õigusvõimeline, st teda ei ole registrist kustutatud.
§-le
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.